Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 27.05.2009 sõlmisid pooled arvelduslaenulepingu . Lepingu alusel võimaldas pank kostjale laenulimiidi 191,73 eurot, mis võimaldas kostjal omakorda kasutada oma arvelduskonto jäägist laenulimiidi võrra suuremat summat lepingus märgitud tähtaja jooksul. Laenulimiidi kasutatud osa tuli tagastada lepingu p 3.2.2. ja p 6.1 järgi 27.05.2010. Kostja pidi tagama, et tema kontol oleks selleks ajaks vastav rahasumma olemas. Lepingu p 4.1 järgi pidi kostja maksma krediidilt intress 19% aastas ning p 13.4. järgi oli kokku lepitud maksete tasumisega viivitamise korral viivis 19% aastas. Leping pikenes lepingu p 6.2 järgi 12 kuu võrra, kuna kumbki pool ei teatanud 1 kuu enne laenu tagastamise tähtpäeva saabumist lepingu lõpetamise soovist. Lepingu pikenemise eest oli kostja kohustatud maksma tasu 1% laenulimiidilt kuid mitte vähem kui 100 krooni ehk 6,39 eurot. Seisuga 06.01.2010 ei olnud kostja täitnud oma intressi ja laen tagastamise kohustust, samuti oli maksmata lepingu pikendamise tasu. 05.08.2010 teatas hageja kostjale, et võlg tuleb tasuda 24.08.2010, vastasel korral lubas ütleda kostjale lepingu üles. Kostja võlga ära ei tasunud ja hageja ütles lepingu alates 25.08.2010 üles. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenu 180,23 eurot, intresse 27,91 eurot, tagastamata laenult viivist 26,08 eurot ja teenustasu 6,39 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt laenu katteks 180,23 eurot, intresse 27,91 eurot, tagastamata laenult viivist 26,08 eurot ja teenustasu 6,39 eurot. Lisaks palub välja mõista põhivõlalt viivise alates 18.05.2011 19% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse lõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel tasutud lõivu 15,98 ( kokku 63,91) eurot. Tõendid: laenuleping XXX, lepingu ülesütlemise teade, maksete aruanne. Kostja vastus 10.06.2011 esitas kostja vastuse. Kostja ei soovi et kohus asja arutaks, kuna kostjal ei ole piisavalt raha, kostja on dekreetpuhkusel ja tema ülalpidamisel on veel üks laps, soovib maksegraafikut ja et menetluskulud jagatakse pooleks. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Pooled kompromissi ei saavutanud vaatamata kohtu ja hageja ettepanekule (hageja avaldus 29.06.11, kohtu ettepanek pooltele 01.07.2011). Kuna hagi hind ei ületanud 2000 eurot, menetles kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning VÕS §101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 401 järgi on krediidileping leping, millega antakse teise isiku kästusse krediiti ja teine ohustub selle tagastama ning tasuma kasutatud krediidilt intressi ning lg 3 alusel kohaldatakse sellele laenulepingu sätteid. VÕS § 399 lg 1 p1-2 alusel võib krediidiandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui krediidisaaja ei tagasta laenu kokkulepitud osade kaupa ja on viivituses 2 osamaksega, ei maksa intressi ja nõuda kohest laenu tagastamist. VÕS § 401 lg 1 alusel peab krediidisaaja leping lõppemisel tagatama krediidi ja intressi. Leping lõpeb VÕS § 186 p6 alusel lepingu ülesütlemisega. Vaidlustamata asjaolud: -27.05.2009 sõlmisid pooled arvelduslaenulepingu , -Pank hagejana võimaldas kostjale laenulimiidi 191,73 eurot, -laenulimiidi kasutatud osa tuli tagastada lepingu p 3.2.2. ja p 6.1. järgi 27.05.2010, -leping pikenes p 6.2 järgi 12 kuu võrra, -lepingu pikenemise eest kohustus kostja maksma lepingu pikendamise tasu 6,39 eurot. - lepingu p 4.1 järgi oli intress fikseeritud ja see oli vastavalt 19% aastas, - lepingu p 4.1 ja 13.4 järgi oli viivis tagastama krediidilt 19% aastas, -06.01.2010 ei olnud kostja täitnud oma kohustust tasuda ära intress ja saadud krediit, -05.08.2010 palus kostjal võla ära tasuda 24.08.2010 ja hoiatas, et vastasel korral ütleb lepingu üles, -kostja võlga ei tasunud, -hageja ütles lepingu üles alates 25.08.2010, -kostja võlgneb hagejale tagastamata krediiti 180,23 eurot, intresse 27,91 eurot, tagastamata krediidilt viivist 26,08 eurot ja lepingu pikendamise teenustasu 6,39 eurot. Kuna kostja sai ülalviidatud lepingu alusel enda käsutusse raha, millelt tuli tasuda intressi, siis on poolte vahel sõlmitud laenuleping arvelduskrediidina krediidilepingu tähenduses kooskõlas VÕS § 401 ja § 399 lg 1 ja § 407 lg 1. Kostja jättis ülalviidatud tähtajaks 06.01.2010 laenu tagastamata, intressi ja lepingu pikendamise tasu maksmata ning rikkus lepingut, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustusi ning sõltumata 05.08.2010 tehtud hageja hoiatusest võlg maksta 24.08.2010, seda ära ei tasunud, siis oli hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 399 lg 1 p1-2 alusel lepingu üles ütlema alates 25.08.2010, mil leping lõppes (VÕS § 186 p 6). Lepingu lõppemise tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1 p 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 399 lg 1 p 1-2, § 401 lg 1 alusel krediidi tagastamist ning intresside maksmist, lepingujärgse tasu maksmist VÕS § 76 lg 1 p 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ning lepingulist viivist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 III lause järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediit 180,23 eurot, intress 27,91 eurot, lepingu pikendamise teenustasu 6,39 eurot ja tagastamata laenult viivist 26,08 eurot välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda protsendina võlalt viivist kuni põhivõla tasumiseni Hageja taotleski viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 18.05.2011 kuni põhivõla tasumiseni 19% aastas põhivõlalt 180,23 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 III lause ja § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 ning TsMS § 367 järgi viivis välja mõista põhivõlalt 180,23 eurolt 19% aastas alates hagi esitamisest 18.05.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja väide, et ei soovi asja arutamist kohtus, ei anna alust jätta hagi rahuldamata jätta, kuna hageja on võimaldanud kostjal oma võlg enne lepingu ülesütlemist ära tasuda, mida kinnitab hageja esitatud võla teatis ja lepingu ülesütlemise hoiatus 05.08.2010 nr XXX ja mille järgi

oli kostjal selleks aega kuni 24.08.10, so enam kui 2 nädalat. Kostja ei ole väitnud, et võlg oleks varasemalt enne kohtusse pöördumist hagejale ära tasutud. Seega oli hageja õigustatud oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse pöörduma. Kostja väited sellest, et ta on dekreetpuhkusel, tema ülalpidamisel on veel üks laps, et tal puuduvad vahendid võla tasumiseks, ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Võlgnik vabaneb kohustuse täitmisest siis kui rikkumine on vabandatav, mis on VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõud. Faktilised rahalised raskused ei ole vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 järgi, mis teeks rikkumise vabandatavaks ning võimaldaks jätta kostjal kohustuse täitmata. Eeltoodu alusel kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediidivõlga 180,23 eurot, intresse 27,91 eurot, viiviseid 26,08 eurot ja lepingu tasu 6,39 eurot ning alates 18.05.2011 põhivõlalt 180,23 eurot viivist 19% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Lihtmenetluse otsuse tunnistab kohus TsMS § 405 lg 1 p 10 ja § 468 lg 1 p1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamata täitmisele. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 1 järgi arvestatakse hagi hinda põhinõue järgi ning lg 2 alusel ei ole hagihinnas kõrvalnõuded, milleks on intress, viivis ja kulude nõue, mille summa ei ületa põhinõuet. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks krediidivõla nõue ja lepingu pikendamise tasu (lepingu tasunõue ei ole kulutuste nõue TsMS § 133 lg 2 järgi) nõue kokku summas 186,39 eurot. Menetluskulud TaMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus ning TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel tasutud lõivu 15,98 eurot (kokku 63,91) eurot. Märgitud summad on tasutud vastavalt 03.11.2010 750 krooni ehk 47,93 eurot ja 17.05.2011 15,98 eurot (m/k 8512). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 alusel riigilõivu 63,91 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.