Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Perioodil 24.04-20.06.2007.a. müüs Quelle OÜ kostjale sidevahendi abil sõlmitud järelmaksuga ostu-müügilepingu alusel lepingutes nr xxxxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx toodud kaupu brutohinnaga 20 143.20 krooni, mis tuli kostjal tasuda osamaksetena vastavalt lepingutes märgitud ajaks. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja Quelle OÜ on loovutanud nõude hagejale, teavitades kostjat nõude loovutamisest. Eelpoolnimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga 15 413.28 krooni ja tasumata intresse (20% aastas) 3234.12 krooni. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Ka on põhjendatud hageja nõue võla sissenõudmisest tingitud kulude sissenõudmiseks summas 60.00 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid 6234.67 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 4000.00 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.