Tsiviilasi nr 2-11-23651
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-23651
Tsiviilasi
Time Finans AB väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 398.11 eurot • Hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041, asukoht Aia 7, 10111 Tallinn) • Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (OÜ Incure Inkasso Agentuur, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post [email protected] ) • Kostja Kadi Sarapuu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
hagi
Kadi
Sarapuu
vastu
võla
Kirjalik menetlus
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Time Finans AB esitas Tartu Maakohtusse hagi Kadi Sarapuu vastu põhivõla 1 278.23 euro, intressi 257.95 euro ja kahju 119.88 euro väljamõistmiseks, kokku 1 656.06 eurot. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu. Hageja kandis 6.05.2008 kostja arvelduskontole 1 278.23 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt eelnevalt hageja poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja 22.07.2008 laenulepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 27.05.2011. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 257.95 euro väljamõistmist eralaenu tingimuste alusel. Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal. Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 23.07.2008 (päev pärast lepingu ülesütlemist) kuni 28.04.2011 (hagiavalduse koostamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega tulenevalt VÕS §-st 397 õigusliku aluse. Kuivõrd laenuleping öeldi 22.07.2008 üles, siis on hageja kaotanud õiguse intressi arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
Hageja nõue kostjalt tagastamata laenusumma ning kahju sissenõudmise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 278.23 eurot ja kahju 119.88 eurot, kokku 1 398.11 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so. 84 % nõudest, jätab hageja menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 319.55 eurot ja õigusabikulud 260 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 369.55 eurot (319.55 + 50). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 310.42 eurot (84 % 369.55 eurost).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.