Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

see niimoodi alati toimunud. Võlgniku endine juhatuse liige oli pidevalt saatnud hageja eposti aadressile teavet ning üldkoosoleku protokolle. PankrS § 85 lg 1 kohaselt lasub võlgnikul, kes sai tegutseda füüsilisest isikust juhatuse liikme kaudu, kohustus esitada haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnikul on hageja ees varaline kohustus. Pankroti väljakuulutamisest ei teavitanud hagejat ka tema Leedu kontohaldur F AB, kes omakorda on hagejale kinnitanud, et ta ei teavitanud klienti põhjusel, et tema omakorda ei saanud vastavat informatsiooni oma koostööpartner SEB BANKAS AB-lt. SEB BANKAS AB osutas F AB-le väärtpaberite haldamise teenust omavahelise lepingu alusel. Hagejal endal SEB BANKAS AB-ga otsene õigussuhe puudub. Hagejal on õigussuhe üksnes ja ainult temale vahetult teenust osutava kontohalduriga (F AB). Leedu Vabariigi õigusaktid, mis reguleerivad kontohaldurite tegevust, keelavad pangal kliendile kuuluvate finantsinstrumentide kasutamist, kui kliendilt pole saadud selgesõnalist nõusolekut. Ainsaks isikuks, kellel on õigus kasutada võlakirjadest tulenevaid õigusi ning otsustada, kas esitada või mitte esitada nõue pankrotimenetluses, on võlakirjade omanikul, s.o hagejal endal. Pank kinnitab, et hageja ei ole talle andnud mingeid volitusi hageja omandis olevate võlakirjade kasutamiseks ega ole andnud korraldust tema huvide esindamiseks pankrotimenetluses. Hageja taotleb üldkoosoleku otsuse p 14 kehtetuks tunnistamist teda puudutavas osas ning nõude esitamise tähtaja ennistamist. Hageja on pankrotimenetluses võlausaldaja. Hageja ei ole õiguslikus mõttes seotud Eesti väärtpaberite keskregistris (edaspidi EVK) registreeritud esindajakonto omanikuga. Hageja leiab, kuivõrd Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 6 lg 4 järgi saab väärtpaberist tulenevaid õigusi teostada üksnes esindaja staatuses olev kontohaldur kui väärtpaberi konto omanik. Hageja leiab, et võlakirjade omanikuna on ta võlausaldajaks PankrS tähenduses, mitte esindajakonto omanik. Hageja osundab PankrS § 8 lg 3 ja leiab, et tal kui investoril on varaline nõue võlgniku vastu, mitte EVK väärtpaberikonto halduril. Ebaõige on seostada EVK-s registreeritud esindajakonto omaniku staatust võlakirja omaniku ning seega võlausaldaja staatusega pankrotimenetluses. PankrS § 93 ja § 94 sätestatu kohaselt peab võlausaldaja teatama oma nõuetest võlgniku vastu, esitades selleks haldurile kirjaliku allkirjastatud avalduse PankrS § 94 lg 1 sätestatud korras. Tulenevalt Eesti väärtpaberi keskregistri tegevust reguleerivatest õigusaktidest toimuvad väärtpaberitega tehingud (sh esindajakonto avamine) üldjuhul üksnes kontohalduri vahendusel. Samuti ei ole investoril endal võimalik otse avada väärtpaberiarvet väärtpaberite keskregistris, vaid selleks tuleb kasutada Eestis tegutsevat kontohaldurpanka. Selline käitumine on ülemaailmses praktikas ka tavaline. Kontohaldurite nimekiri on ammendavalt fikseeritud ning ükski Leedu pank sellesse nimekirja ei kuulu. Hageja väitel on üldkoosolek hageja staatust võlausaldajana aktsepteerinud, kuivõrd ta on taotlust tähtaja ennistamiseks menetlenud ning võtnud vastu sisulise otsuse tähtaega mitte ennistada. Seega saab ja tuleb antud hagi raamides hinnata üksnes seda, kas esinevad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks või mitte.

EVKS § 6 lg 1 esimese lause kohaselt on Eesti väärtpaberituru kutselistel osalistel õigus omada väärtpaberikonto eriliigina esindajakontot. Seega on tegemist spetsiifilise väärtpaberikonto eriliigiga. Väärtpaberituru kutseliste osaliste loetelu on sätestatud väärtpaberituru seaduse (VPTS) § 7, mille kohaselt on investeerimisühing, krediidiasutus, fondivalitseja, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, muu seadusega sätestatud isik väärtpaberituru kutseline osaline. Leedu Vabariigis registreeritud SEB BANKAS AB Eesti väärtpaberituru kutseline osaline ei ole. EVKS § 6 lg 1 teine lause sätestab, et põhimõtteliselt on esindajakonto omamise õigus ka välismaistel juriidilistel isikutel või muudel institutsioonidel, kes vastavalt neile kohaldatavale seadusele võivad hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Nii hageja kui tema lepingupartneriks olev F AB ning viimasele omakorda väärtpaberite haldamise teenust osutav SEB BANKAS AB on kõik Leedu residendid ja/või äriühingud, kelle omavahelised suhted on reguleeritud Leedu materiaalõiguse normidega. EVKS § 6 teine lause viitab välismaise juriidilise isiku puhul üheselt muule neile kohaldatavale seadusele, mistõttu on ainuüksi sellest sättest tulenevalt selge, et EVKS ei ole välismaiste juriidiliste isikute suhtes, kes omavad esindajakontot, üldse kohaldatav. Seega tuleb analüüsida välismaise äriühingu asukohariigi õigust esindajakonto omaniku õigusi ja kohustusi oma kliendi suhtes puudutavas osas. Isegi kui EVKS oleks kohaldatav, tuleneb esindajakonto olemusest, et tegemist kontoga, mille vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. Esindajakonto enda olemusest saab järeldada, et esindajakontol asuvad võlakirjad ei kuulu esindajakonto omanikule. EVKS § 6 lg 3 sätestatu kohaselt loetakse kliendi poolt esindajakonto omanikule üle antud väärtpaberid jätkuvalt kliendi enda väärtpaberiteks. Seega ei ole võimalik samastada esindajakonto omaniku staatust EVKS-i tähenduses pankrotivõlausaldaja staatusega PankrS mõttes. Hageja on võlakirjade omanik ning seega pankrotivõlausaldaja, kes saab pankrotimenetluses osaleda oma nimel ja iseseisvalt. EVKS § 6 lg 4 kohaselt ja väärtpaberi olemusest lähtuvalt saaks sellisteks õigusteks olla üksnes väärtpaberist endast tulenevad õigused, nagu näiteks hääletamise õigus aktsionäride üldkoosolekul, teabe saamise õigus vms. Väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks ei saa pidada eraisikust investori nõudeavalduse esitamist pankrotimenetluses, kes on võlakirjad omandanud ning omab rahalist nõuet võlakirjade emitendi vastu. Hageja leiab, et nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses ei ole väärtpaberist tulenev õigus, vaid PankrS tulenev võlausaldaja (põhi)õigus. Hageja palub tunnistada kehtetuks 20.01.2011 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku otsuse p 14 ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaeg ning lugeda nõue tähtaegselt esitatuks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on väidetavalt kostja poolt juulis 2007 emiteeritud võlakirjade (kokku 50 võlakirja, summas 50 000 eurot) omanik. Võlakirjad on omandatud Leedu Vabariigis registreeritud finantsvahendusettevõtte F AB vahendusel. Võlausaldajate teavitamise kord on sätestatud PankrS § 34 lg 1 ja 3. Haldur on vahetult pärast kostja pankroti väljakuulutamist, so 09.09.2010 saatnud kõikidele temale teadaolevatele võlausaldajatele kirja, milles informeeris pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse

esitamise vajalikkusest. Võlausaldajate informeerimisel lähtus haldur kostja juhatuse liikme A. Kuldmäe poolt pankrotiavalduse menetluses ajutisele haldurile esitatud nimekirjast. Eelviidatud nimekirjas ei olnud hagejat ega ka väidetavalt temale kuuluvaid väärtpabereid haldavat ettevõtet F AB kostja võlausaldajana märgitud. Kuna enamus kostja võlausaldajate nõuetest tuleneb kostja poolt emiteeritud võlakirjadest, on kostja esindajale teadaolevatel andmetel haldur võlausaldajate kindlaks tegemiseks kontrollinud ka EVK-s kajastuvad andmeid võlakirjaomanike kohta. Haldur on informeerinud kõiki temale teadaolevaid isikuid, kellel võib kostja vastu rahaline nõue olla, kostja pankroti väljakuulutamisest ja sellega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, kaasa arvatud SEB BANKAS AB-d, kes menetluse käigus teatavaks saanud andmetel on hageja väärtpabereid haldava ettevõtte F AB väärtpaberikonto haldur. Hageja nõudeavaldusest nähtuvalt on hageja ka ise kinnitanud, et ta on hilinenud nõude saatmisega üle tähtaja, kuna Leedu Vabariigi residendina sai informatsiooni SRBOÜ kohta liiga hilja – see saadeti hageja väärtpabereid hoidvale pangale, kuid pank ei informeerinud oma kliente. Ka F AB põhjendab oma nõudeavalduse hilinenult esitamist asjaoluga, et ta ei saanud asjakohast ja õigeaegset informatsiooni oma kontohaldurilt SEB BANKAS AB-lt. F AB haldab enda klientide nimel 222 000 euro väärtuses võlgniku võlakirju, enda deposiitori SEB BANKAS AB juures, kellel on konto EVK-s, kus nimetatud võlakirju säilitatakse. F AB on oma nõudeavalduses märkinud, et esitab võlgniku vastu nõude 172 000 euro väärtuses, kuna üks F AB klientidest, kes omab 50 000 euro väärtuses võlgniku võlakirju, on oma nõude esitanud individuaalselt. Eeldatavasti on silmas peetud hagejat. Võlgniku võlakirjadega tehtud tehingute väljavõttest nähtuvalt on hageja kontohaldur F AB eeldatavasti omandanud võlakirjad SEB BANKAS AB vahendusel, kes omakorda on omandanud võlakirjad (222 tk, sh väidetavalt ka hagejale kuuluvad võlakirjad 50 tk) Eestis asuvalt äriühingult AKG V OÜ-lt. EVK poolt väljastatud nimekirja kohaselt on SEB BANKAS AB poolt avatud väärtpaberikonto liigiks märgitud esindajakonto. EVKS § 6 lg 2 kohaselt esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. Esindajakontol võib hoida üksnes niisuguseid väärtpabereid, mille omandamisel tegutseb esindajakonto omanik kliendi käsundi täitjana või muu sarnase suhte alusel, samuti esindajakontol hoitavate väärtpaberite tuluna saadud väärtpabereid. Muude väärtpaberite hoidmine esindajakontol on keelatud. Sama paragrahvi lõike 6 teise ja kolmanda lause kohaselt esindajakonto kohta kantakse registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid isikute kohta, kellele kuuluvad esindajakontol olevad väärtpaberid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse andmed esindajakonto omaniku kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed. Arvestades PankrS § 34 lg-s 1 ja 3 ning EVKS § 6 lg-s 6 sätestatut, haldur ei teadnud ega pidanudki teadma, kellele võiksid kuuluda SEB BANKAS AB poolt EVK-s avatud esindajakontol olevad kostja võlakirjad. Asjaolu, et SEB BANKAS AB on jätnud oma kliendid kostja pankrotist ja sellega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest informeerimata, ei saa käsitada halduripoolse informeerimiskohustuse rikkumisena.

Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kuna tema ei ole SEB BANKAS AB kliendiks ning seega isegi juhul, kui haldur informeeris pankroti väljakuulutamisest SEB BANKAS AB-d, ei ole halduri informeerimiskohustus täidetud. Kostja leiab, et kui SEB BANKAS AB on jätnud oma lepingupartnerid antud juhul F AB, kostja pankroti väljakuulutamisest informeerimata, on see asjaolu SEB BANKAS AB – F AB - hageja vahelisest sisesuhtest tulenev probleem, mis ei mõjuta ega saagi mõjutada halduri informeerimiskohustuse täitmist ning seda asjaolu ei ole võimalik käsitada halduri poolse informeerimiskohustuse rikkumisena. Kostja on seisukohal, et haldur on nõuetekohaselt oma informeerimiskohustust täitnud ning hageja võimalikke huve kostja pankrotimenetluses on kahjustanud tema enda lepingupartner(id) Leedu Vabariigis, mitte kostja pankrotihaldur. Seetõttu on alusetud hageja etteheited selle kohta, et haldur on jätnud täitmata võlausaldajate informeerimiskohustuse. Kuna haldur ei ole informeerimiskohustust rikkunud, ei saa see asjaolu olla hageja nõude esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Hagejal puudus õiguslik alus esitada taotlust nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hagejat ega väidetavalt tema väärtpabereid haldavat ettevõtet F AB ei ole kostja võlakirjaomanikuna EVK-s märgitud. Väärtpaberiomanikuna on märgitud vaid eeldatavasti hageja väärtpaberikontohalduri F AB kontohaldur SEB BANKAS AB, kes omab EVK-s esindajakontot. Esindajakonto olemusest saab küll järeldada, et esindajakontol asuvad võlakirjad ei kuulu esindajakonto omanikule, kuid EVKS § 6 lg 4 esimese lauses sätestatu kohaselt esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omanik. Seega, kuna esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevaid õigusi võib teostada vaid esindajakonto omanik, on hageja esitanud nõudeavalduse ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kostja pankrotimenetlusse olukorras, kus ta ei olnud selleks üldse õigustatud isik. Hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb ainuüksi sellel põhjusel jätta rahuldamata. Väär on ka hageja seisukoht, et väärtpaberi olemusest lähtuvalt saab väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks EVKS § 6 lg 4 tähenduses lugeda üksnes väärtpaberist endast tulenevad õigused, nagu näiteks hääletamise õigus aktsionäride üldkoosolekul, teabe saamise õigus. VPTS § 2 lg 1 kohaselt on väärtpaberiks vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping, sh aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument; rahaturuinstrument, tuletisväärtpaber või tuletisleping; kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. Ainuüksi asjaolust, et väärtpaberiks on ka võlakiri, rahaturuinstrument, tuletisväärtpaber jms, saab järeldada hageja väite ebaõigsust, sest ainult aktsia annab hääletamise õiguse aktsionäride üldkoosolekul, teabe saamise õiguse jms. Kostja on seisukohal, et investorite poolt võlakirjade omandamise eesmärk on anda emitendi kasutusse rahalised vahendid (anda laenu), millega kaasneb emitendi kohustus lunastada võlakirjad emissiooni tingimustes sätestatud tingimustel. Seetõttu investorile võlakirjadest kui väärtpaberitest tulenevateks õigusteks tuleb lugeda eelkõige investori õigust saada tagasi tema poolt tehtud investeering ning teenida investeeringult tulu. Pankrotimenetluses esitatud nõude ennistamise tähtaja taotluse ja nõude tunnustamise (peamiseks) eesmärgiks on

samuti saada pankrotiseaduses sätestatud korras tagasi tehtud investeeringud (või vähemalt osa sellest). Seetõttu tuleb ka nõude ja nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise õigust pankrotimenetluses lugeda võlakirjadest kui eriliigilistest väärtpaberitest tulenevate õiguste hulka. Seda väidet toetab ka EVKS § 6 lg 4 teise lauses sätestatu, mille kohaselt väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omanik järgima kliendi korraldusi. Eeltoodust tulenevalt on üheselt järeldatav, et võlakirjadest kui väärtpaberitest tulenevate õiguste hulka (ka EVKS § 6 lg 4 tähenduses) tuleb lugeda nii õigust nõuda emitendilt võlakirja lunastamist kui ka õigusi, mis kaasnevad võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Asjakohatu on ka hageja väide selle kohta, et Eesti materiaalõiguslik väärtpaberituru regulatsioon, sh EVKS ei ole antud asjas kohaldatav. Selle väite asjakohatusele viitab ainuüksi PankrS § 34 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt tuleb halduril sõltumata võlausaldajate arvust informeerida võlgniku suhtes tehtud pankrotimäärusest kõiki isikuid, kellel võib Eesti väärtpaberite keskregistrist nähtuvalt olla rahaline nõue võlgniku vastu. Lisaks tuleb arvestada, et VPTS § 2 lg-s 1 sätestatu kohaselt on väärtpaberiks ka võlakiri; võlakirjad on emiteerinud Eestis seaduste alusel Eestis registreeritud isik; võlakirjade emissioonitingimuste p. 12.3. kohaselt emissiooni, emissiooni tingimuste ja emissiooni dokumentatsiooni suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadusandlust; rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 231 lg 1 kohaselt aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse. Sama paragrahvi lõike kohaselt kui üks isik (valitseja) valitseb registreeritud väärtpaberit teise isiku jaoks ja arvel muus kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris või kontol (vastav register), kohaldatakse vastavas registris tehtud kandega väljendatud õigusele (valitseja kaudu hoitav väärtpaber) selle riigi õigust, kus valitseja kaudu hoitava väärtpaberi kohta vastavat registrit peetakse; hagejale väidetavalt kuuluvad võlakirjad asuvad hageja kontohaldurile kuuluval esindajakontol, mis on avatud EVK-s Eesti seaduste alusel; pankrotivõlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud Eesti seaduste alusel. Nõustuda ei saa ka hageja väitega selle kohta, et kuna esindajakontol olevad väärtpaberid ei kuulu esindajakonto omanikule, on võlakirjade tegelik omanik õigustatud osalema pankrotimenetluses oma nimel ja iseseisvalt. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et EVKS § 6 lg 4 esimese lauses sätestatule, mille kohaselt esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omanik. Kostja leiab, et arvestades toodud asjaolusid ei oma tähtsust, et kostja juhatuse liige on hagejale enne kostja pankroti väljakuulutamist e-kirju saates käsitanud teda kui võlausaldajat. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid hageja ja tema esindaja hagi juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada hagi aegumist. Kohus asub seisukohale, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus kuulutas 07.09.2010 määrusega välja SRBOÜ (edaspidi võlgnik) pankroti (tsiviilasi nr 2-10-34967) ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma ning nõuete esitamise tähtaeg oli 07.11.2010 (I kd lk 25-26, 185-186).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja omandas 26.09.2007 võlgniku emiteeritud võlakirju 50 000 euro ulatuses Leedu Vabariigis asuva väärtpaberite maaklerfirma F (nüüd Pank F AB) vahendusel (I kd lk 13- 24, 171-182). Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on võlausaldaja SRBOÜ pankrotimenetluses, kas hageja on õigustatud nõudma tähtaja ennistamist nõude esitamiseks, kas hagi on aegunud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 04.01.2011 pankrotimenetluse teadete all võlgniku nõuete kaitsmise koosoleku aeg s o 20.01.2011, koht ning nõuetega tutvumise kord (II kd lk 69). Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise 20.01.2011 protokolliga on tõendatud, et hageja esitas 28.12.2010 pandiga tagatud nõude 50 000 eurot ja taotles nõude esitamise tähtaja ennistamist. Pankrotihaldur vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu (I kd lk 35-49, 193207). Hageja vaidlustas 20.01.2011 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku otsuse p 14 ja taotles nõude esitamise tähtaja ennistamist. Pank F AB 14.04.2011 kirjaga hagejale on tuvastatud, et Pank F AB osutab SEB BANKAS AB-le võlakirjade hoidmise teenuseid ja SEB BANKAS AB omakorda võlakirjade hoidmise teenuseid Pank F AB-le (I kd lk 183-184). Eesti väärtpaberite keskregistri väljatrükiga on tõendatud, et hageja ega Pank F AB ei ole kantud võlgniku võlakirjade omanike nimekirja, küll aga on esindajakonto SEB BANKAS AB-l (II kd lk 41-50). Kohus analüüsib esmalt, kas hageja on võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses. Põhjendatud on kostja viide VPTS § 2 lg 1 p 1-7, mille kohaselt on väärtpaberiks vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping: aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument; märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; investeerimisfondi osak; rahaturuinstrument; tuletisväärtpaber või tuletisleping; kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. Asjakohane on kostja osundamine REÕS § 231 lg 1, mille kohaselt aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui üks isik (valitseja) valitseb registreeritud väärtpaberit teise isiku jaoks ja arvel muus kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris või kontol (vastav register), kohaldatakse vastavas registris tehtud kandega väljendatud õigusele (valitseja kaudu hoitav väärtpaber) selle riigi õigust, kus valitseja kaudu hoitava väärtpaberi kohta vastavat registrit peetakse. Võlakirjad on emiteerinud Eestis registreeritud isik so SRBOÜ ning võlakirjade emissioonitingimuste p. 12.3. kohaselt emissiooni, emissiooni tingimuste ja emissiooni dokumentatsiooni suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadusandlust (II kd lk 55-64). Kohus nõustub kostja argumentatsiooniga, et tulenevalt REÕS § 231 lg 1 ja VPTS § 2 lg 1 kuulub kohaldamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seadus (EVKS) (21.01.2011

redaktsioonis), samuti PankrS kuna pankrotivõlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud Eesti seaduste alusel. EVKS § 6 lg 2 (21.01.2011 redaktsioonis) kohaselt esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. Esindajakontol võib hoida üksnes niisuguseid väärtpabereid, mille omandamisel tegutseb esindajakonto omanik kliendi käsundi täitjana või muu sarnase suhte alusel, samuti esindajakontol hoitavate väärtpaberite tuluna saadud väärtpabereid. Muude väärtpaberite hoidmine esindajakontol on keelatud. Sama paragrahvi lõike 6 teise ja kolmanda lause kohaselt esindajakonto kohta kantakse registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid isikute kohta, kellele kuuluvad esindajakontol olevad väärtpaberid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse andmed esindajakonto omaniku kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed. Esindajakonto olemusest saab küll järeldada, et esindajakontol asuvad võlakirjad ei kuulu esindajakonto omanikule, kuid EVKS § 6 lg 4 (21.01.2011 redaktsioonis) esimeses lauses sätestatu kohaselt esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omanik. Väär on hageja seisukoht, et väärtpaberi olemusest lähtuvalt saab väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks EVKS § 6 lg 4 tähenduses lugeda üksnes väärtpaberist endast tulenevad õigused, nagu näiteks hääletamise õigus aktsionäride üldkoosolekul, teabe saamise õigus, kuna EVKS § 6 lg 4 teises lauses sätestatu kohaselt väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omanik järgima kliendi korraldusi. Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõutavas vormis volituse esindajakonto omaniku esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Volituse esindajakonto omaniku esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omanik anda klientidele ka ühtse nimekirjana. Klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärse õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguse teostamisel on esindajakonto omanikul klientidelt saadud korralduste järgimiseks õigus hääletada eri klientide eest erinevalt. Asjas puuduvad tõendid, et SEB BANKAS AB on volitanud hagejat võlakirjadest tulenevate õiguste teostamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Iseenesest on õige hageja osundamine EVKS § 6 lg 1 (21.01.2011 redaktsioonis), mille esimese lause kohaselt on Eesti väärtpaberituru kutselistel osalistel õigus omada väärtpaberikonto eriliigina esindajakontot. Seega on tegemist spetsiifilise väärtpaberikonto eriliigiga. VPTS § 7 lg 1 p 1- 5 kohaselt on väärtpaberituru kutseline osaline investeerimisühing, krediidiasutus, fondivalitseja, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja muu seadusega sätestatud isik. Ainetu on hageja seisukoht, et Leedu Vabariigis registreeritud SEB BANKAS AB ei ole Eesti väärtpaberituru kutseline osaline, kuna SEB BANKAS AB on krediidiasutus VPTS § 7 mõistes. EVKS § 6 lg 1 teine lause sätestab, et esindajakonto omamise õigus on ka välismaistel juriidilistel isikutel või muudel institutsioonidel, kes vastavalt neile kohaldatavale seadusele võivad hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja kui tema lepingupartneriks olev Pank F AB ning viimasele omakorda väärtpaberite haldamise teenust osutav SEB BANKAS AB on kõik Leedu residendid ja/või äriühingud, kelle omavahelised suhted on reguleeritud Leedu materiaalõiguse normidega. Kohus ei soostu hageja seisukohaga, et EVKS § 6 lg 1 teise lause kohaselt tuleks välismaise juriidilise isiku puhul kohaldada nende asukohariigi õigust, kuna see on vastuolus REÕS §

231 lg 1 sätestatuga ja kohaldub selle riigi õigus, kus valitseja kaudu hoitava väärtpaberi kohta vastavat registrit peetakse. Väär on hageja väide, et kuna esindajakontol olevad väärtpaberid ei kuulu esindajakonto omanikule, on võlakirjade tegelik omanik õigustatud osalema pankrotimenetluses oma nimel ja iseseisvalt, kuna EVKS § 6 lg 4 esimese lause kohaselt on esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omanik. PankrS § 34 lg 1 järgi haldur teavitab teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. PankrS § 34 lg 3 kohaselt olenemata võlausaldajate arvust teavitab haldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil võlausaldajaid, kellel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, kommertspandiregistrist või Eesti väärtpaberite keskregistrist nähtuvalt võib olla rahaline nõue võlgniku vastu, samuti teisi teadaolevaid võlausaldajaid, kellel on pandiõigus võlgniku vara suhtes. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka nende võlausaldajate kohta, kelle harilik viibimiskoht või elu- või asukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. AS-i Eesti Post 09.09.2010 tähitud kirja kviitungiga nr 3311016 on tõendatud, et pankrotihaldur on teavitanud SEB BANKAS AB võlgniku pankrotimenetlusest (II kd lk 51). Seega on haldur täitnud PankrS § 34 lg-s 1 ja 3 sätestatud nõude ja meelevaldsed on hageja väited selle kohta, et kuna tema ei ole SEB BANKAS AB kliendiks ning isegi juhul, kui haldur informeeris pankroti väljakuulutamisest SEB BANKAS AB-d, ei ole halduri informeerimiskohustus täidetud. Pank F AB 28.12.2010 nõudega kostja pankrotihaldurile on tuvastatud, et ta haldab enda klientide nimel võlgniku võlakirju SEB BANKAS AB juures, kellel on konto Eesti väärtpaberite keskregistris (II kd lk 52-54). Pank F AB kirjavahetusega hagejaga on leidnud kinnitust, et lepingujärgsed kohustused ei sätesta pangale kohustust otsida aktiivselt välismaa emitendi pankrotiga seotud teavet ega samuti selle teabe oma klientidele edastamise kohustust, mis ei anna alust hagejat pidada võlausaldajaks võlgniku pankrotimenetluses (II kd lk 13-24). Asjas ei oma tähtsust, et hageja võtab kirjas haldurile õigeks, et on hilinenud nõude saatmisega üle tähtaja kuna Leedu residendina sai informatsiooni SRBOÜ kohta liiga hilja – see saadeti hageja väärtpabereid hoidvale pangale, kuid pank ei informeerinud oma kliente kuna hageja ei ole võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses (I kd lk 187-188). Kohus soostub kostja seisukohaga, et kui SEB BANKAS AB on jätnud oma lepingupartnerid, antud juhul Pank F AB, kostja pankroti väljakuulutamisest informeerimata ning seetõttu ei ole olnud Pank F AB-l võimalik teavitada hagejat ja küsida edasiseks tegutsemiseks juhised tuleneb SEB BANKAS AB – Pank F AB - hagejavahelisest sisesuhtest, mis ei mõjuta ega saagi mõjutada halduri informeerimiskohustuse täitmist ega ole võimalik käsitada halduripoolse informeerimiskohustuse rikkumisena.

Kohus asub seisukohale, et kuna esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevaid õigusi võib teostada vaid esindajakonto omanik, siis on hageja esitanud nõudeavalduse ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kostja pankrotimenetlusse olukorras, kus ta ei olnud selleks õigustatud isik. Seetõttu on alusetud hageja etteheited selle kohta, et haldur ei ole täitnud võlausaldajate informeerimiskohustust. Ebaõige on hageja väide selle kohta, et Eesti materiaalõiguslik väärtpaberituru regulatsioon, sh EVKS ei ole antud asjas kohaldatav, kuna PankrS § 34 lg-s 3 kohaselt tuleb halduril sõltumata võlausaldajate arvust informeerida võlgniku suhtes tehtud pankrotimäärusest kõiki isikuid, kellel võivad Eesti väärtpaberite keskregistrist nähtuvalt olla rahaline nõue võlgniku vastu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et haldur on täitnud PankrS § 34 lg 3 tuleneva kohustuse ja teatanud esindajakonto omanikule võlgniku pankrotimenetlusest. Kohus asub seisukohale, et tuginedes EVKS § 6 lg 2 on esindajakonto omanik SEB BANKAS AB või teda volitatud isik õigustatud esitama nõudeavaldust võlgniku pankrotimenetluses. Asjaolu, et hageja osales võlgniku investorite üldkoosolekul ja pidas kirjavahetust võlgnikuga, ei anna alust hagejat tunnistada võlgniku võlausaldajaks (II kd lk 5- 12). PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. PankrS § 8 lg 3 järgi pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et hageja ei ole võlausaldaja PankrS § 8 lg 3 tähenduses, siis puudub tal alus nõuda võlgniku 20.01.2011 võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku) otsuse p 14 kehtetuks tunnistamist, samuti õigus esitada nõuet võlgniku pankrotimenetluses ega tõusetu nõude esitamise tähtaja ennistamise ega hagi aegumise küsimust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on kostjal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.