Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

küll ühe võtmekomplekti ära, kuid telliti uus võtmekomplekt, mille eest kostja tasus. Kostja ei nõustu viivisenõudega 0,13 % päevas. Pooled ei ole viivise ajavahemikus kokku leppinud. Üüri- ja kommunaalmaksete tasu heastamiseks tegi kostja trepikojas osalise remondi, mille maksumus on 3222 krooni. Korteris remontis kostja köögi ja esiku ning selle maksumuseks hindab kostja 3105,20 krooni. Materjalikulu oli kokku 3870 krooni. Korteris olnud hallituse ja niiskuse tõttu hakkas kostja põdema astmat ning tema töövõimekaotuse protsendiks tunnistati 40 %. Kostjale on sellega tekitatud kahju, mis ületab hageja nõude. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ning ODsõlminud 28.10.2003.a üürilepingu Maardus XXXasuva eluruumi kasutamiseks. 19.10.2005.a sõlmiti hageja, OD ja kostja vahel kokkulepe üürilepingu üleandmiseks, millega OD andis hageja ja OD vahel sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kostjale. 28.03.2008.a sõlmisid pooled üürilepingu lisa, millega hageja kohustus osutama kostjale kaabeltelevisiooni teenust. 01.08.2008.a on pooled sõlminud sama eluruumi kasutamiseks tähtaegse üürilepingu alates 01.11.2008. kuni 30.04.2009.a. Lepingu p 8 kohaselt kaotavad selle lepingu allkirjastamisega kehtivuse poolte vahel varasemalt sõlmitud lepingud ja kokkulepped. 15.01.2009.a sõlmisid pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt on lepingu lõppemise kuupäevaks korteri vabastamisele järgneva kuu viimane kuupäev. Kostja ei vaidlustanud hagis väidetud, et tema võlgnevus üüri ja majanduskulude eest on 12 034,80 krooni. Kuna kostja on hagi selles osas õigeksvõtnud, siis on hageja nõue nimetatud osas põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist summas 2965,20 krooni. Kostja on väitnud, et põrand oli rikutud juba enne eelmise üürnikuga üürilepingu sõlmimist. 13.01.2009.a korteri üleandmise akti kohaselt on köögis parkett niiskusest osaliselt üles pundunud. 19.10.2005.a aktis, millega vaidlusalune korter anti kostjale üle, on märgitud, et põrandates puuduvad kahjustused. Samuti on 13.11.2003.a aktis, millega anti korter üle OD, märgitud, et põrandates puuduvad kahjustused. Seega on tõendamata kostja väide, et parkett oli kahjustatud juba enne eelmise üürniku asumist korterisse. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue köögi põranda parandustööde hüvitamiseks põhjendatud. 13.01.2009.a korteri üleandmise akti kohaselt on uksekarbid kasside poolt ärakriimustatud ning ukse sees väikesed noatorked. Hageja nõuab eelnimetatud kahjustuste hüvitamist summas 1500 krooni, mille on osaliselt tasaarvestanud tagatisrahaga. Kostja väide, et kahjustused saaks likvideerida 100 krooni eest, on tõendamata. 28.01.2010.a korteri remonditööde üleandmise aktist nähtub, et ainuüksi siseuste vahetus maksab 1500 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue uste ja ustepiitade kahjustuste hüvitamiseks põhjendatud. 13.01.2009.a korteri üleandmise akti kohaselt tagastas kostja elamu välisukse ühe magnetvõtme, kuigi oli saanud kaks tükki. Kostja väited, et telliti uus võtmetekomplekt, mille eest kostja tasus, on tõendamata. Seega on hageja nõue ka korteri luku südamiku vahetamise ja magnetvõtmete tellimise kulu hüvitamiseks põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 2965,20 krooni põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise üüritasu ja majanduskulude võlgnevuselt määras 0,13 % päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingu p 5 ja üürilepingu üldtingimuste p 3.4 järgi on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,13 % päevas. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et viivise ajavahemikus ei ole kokku lepitud. Tulenevalt üldtingimuste punktist 3.4 arvestatakse viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 25.10.2010.a seisuga 604,95 eurot (9465,37 krooni). Kokku tuleb kostjalt välja mõista 1563,62 eurot ((üüri ja majanduskulu võlgnevus 769,16 eurot (12 034,80 krooni), kahjuhüvitis 189,51 eurot (2965,20 krooni) ja viivis 25.10.2010.seisuga 604,95 eurot (9465,37 krooni)). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks eeltoodule kostjalt välja mõista viivis 0,13 % päevas üüri ja majanduskulu võlgnevuselt (s.o 769,16 eurolt) alates 26.10.2010.a kuni üüritasu ja majanduskulude võlgnevuse tasumiseni. Kostja on leidnud, et hageja nõuet tuleb vähendada, kuna ta on teinud kulutusi korteri remondile. VÕS § 285 lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. VÕS § 286 lg 1 kohaselt, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kostja ei ole tõendanud, et üürileandja andis kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku korteris parenduste tegemiseks. Seega ei saa kostja lepingulisel alusel hüvitist nõuda. VÕS § 286 lg 2 sätestab, et muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud VÕS §-is 1018 sätestatud käsundita asjaajamise eeldusi. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid materjali ja töö maksumuse kohta. Kostja enda hinnang materjali ja töö maksumusele ei ole tõendiks. Samuti on kostja leidnud, et hageja nõuet tuleb vähendada seetõttu, et ta on poolte kokkuleppel teinud kulutusi trepikoja remondile. Ka siin ei ole kostja esitanud tõendeid materjali ja töö maksumuse kohta. Kostja enda hinnang materjali ja töö maksumusele ei ole tõendiks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja taotlus tasaarveldada hageja nõue kostja nõudega põhjendatud.

Kostja on väitnud, et korteris olnud hallituse ja niiskuse tõttu hakkas kostja põdema astmat, mistõttu kaotas ta osaliselt töövõime. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väide, et tal tekkis astma korteri seisukorra tõttu. 06.04.2009.a püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse kohaselt põeb kostja astmat lapsepõlvest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on esitanud 23.08.2011.a ja 29.08.2011.a täiendavad avaldused koos tõenditega. Kohus jätab need tähelepanuta, kuna avaldused ja tõendid ei ole esitatud TsMS § 330 sätestatud tähtaegasid järgides.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.