Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
9. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-11330
Tsiviilasi
KM ja JM hagi KP vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja KM(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja JM(isikukood XXX, elukoht XXX) hagejate esindaja advokaat Kristjan Tamm kostja KP(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja advokaat Hannes Olli 7152 eurot 23.08.2011.a, avalik kohtuistung
Hagi hind Istungi toimumise aeg
mõista
KP
kahjuhüvitis
2379,20
eurot
(kaks
tuhat
kolmsada
seitsekümmend üheksa eurot ja kakskümmend senti) solidaarselt KM ja JM kasuks.
ulatuses KP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 27.07.2010.a kostjaga müügilepingu, millega ostsid kostjalt 1⁄2 mõttelise osa XXX asuvast kinnistust. Müügikuulutuses oli märgitud, et ehitise küttesüsteemideks on nii ahjuküte kui elektriküte. Pärast hoone kasutuselevõttu ilmnes, et hoone suures toas paiknev kaminahi, mis on elamu põhiküttekoldeks, ei lähe soojaks. Ehitist ei ole võimalik ahjuküttega kütta. Korstnapühkija T. V tuvastas, et küttekoldel puudub nõuetekohane ühendus südamiku ja lõõristiku vahel. Selline kütteseade on ka eluohtlik, kuna suitsu- ja vingugaas võib eralduda eluruumidesse. Korstnapühkija hinnangul tuleb kütteseade osaliselt või täielikult demonteerida ja ehitada uuesti vastavalt nõuetele. Põhja-Eesti Päästekeskus keelas 13.12.2010.a ettekirjutusega hagejatel küttekolde kasutamise. Samuti selgus, et vannitoa elektriline põrandaküte ei tööta. Ülaltoodust tulenevalt on kostja rikkunud müügilepingut, andes hagejatele üle varjatud puudustega asja. Hoone ülevaatusel ei informeerinud kostja hagejaid eelnimetatud puudustest. Kuna kostja on keeldunud asja parandamisest, siis nõuavad hagejad kostjalt nõuetekohase küttekolde ehitamiseks ja vannitoa põrandakütte parandamiseks mõistlike kulutuste hüvitamist. Hinnapakkumiste kohaselt maksab uue nõuetekohase küttekolde ehitamine vahemikus 6952 eurot kuni 9040 eurot, mis teeb keskmiseks turuhinnaks 7996 eurot. Arvestades, et hagejad ostsid kasutatud ehitise koos kasutatud küttekoldega, peavad hagejad mõistlikuks samaväärse küttekolde ehituskuluks 6372 eurot, mis on 20 % vähem võrreldes uue küttekolde keskmise ehituskuluga. Vannitoas tuleb lammutada olemasolev põrand, paigaldada uus põrandaküte ning põrand uuest betoneerida ja plaatida. Vannitoa põrandakütte parandustöödeks on ehitusettevõte hinnanud 780 eurot. Eeltoodule tuginedes palusid hagejad kostjalt välja mõista 7152 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja müüs elamu kui renoveerimata, 1905.a ehitatud, maja. Müügikuulutuses märkis kostja, et seda köetakse kombineeritult puidu ja elektriga. Hagejad on ajanud segamini kamina ning ahju funktsioonid ja tööpõhimõtted. Vaidlusaluses elamus on õhkküttekamin. Kamin on oma olemuselt selline, mis annab sooja, kuni koldes on tuli. Kamin ei ajanud suitsu sisse. Kamin ehitati 20 aastat tagasi ja tolleaegsetele nõuetele vastavalt.
Kostja ei ole vannitoa põrandakütet kasutanud. Väide, et vannitoa põrand tuleks üles lõhkuda, ei ole õige. Kui vannitoa põrand jääb külmaks, siis on viga termostaadis ning termostaat tuleks välja vahetada. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejad ning kostja sõlminud 27.07.2010.a müügilepingu, millega kostja müüs hagejatele 1⁄2 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust. Hagejad nõuavad kostjalt uue küttekolde ehitamiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Asja materjalides olevast kinnistu mõttelise osa müügipakkumisest nähtub, et hoones on ahjuküte ja elektriküte. Tunnistajana ülekuulatud korstnapühkija MM ütlustest nähtuvalt ei peaks vaidlusalune küttekolle kütma maja ära. See peaks andma sooja, kuid mitte niipalju, et hoida talvel temperatuuri. Kütteseadmel ei ole kindlaid tunnuseid, kuid kõige lähedasem on see kaminahjule. Tunnistajana üle kuulatud TT, kes ehitas vaidlusaluse küttekolde, ütluste kohaselt on tegemist südamikuga kaminaga, millele on juurde ehitatud soojamüür. Kütteseadme funktsiooniks ei ole maja ära kütta, vaid see on abiküttevahend. Korstnapühkija T. V 01.12.2010.a ettekande kohaselt on kütteseade eluohtlik, kuna sel puudub nõuetele vastav ühendus kaminasüdamiku ja lõõristiku vahel. Sellisel juhul on võimalik suitsugaasi ja vingugaasi eraldumine eluruumidesse. Põhja-Eesti Päästekeskuse 13.12.2010.a otsusega peatati vaidlusaluse kütteseadme kasutamine kuni on tõendatud kütteseadme puhastamine ja nõuetele vastavus korstnapühkija aktiga. Otsuse kohaselt fikseeriti paikvaatluse käigus, et korteris asuva kaminasüdamiku ühendus suitsulõõri puudub. Kamin kujutab kasutamisel endast otsest ohtu inimese tervisele ja elule. Korstnapühkijate MMja Juhan Räni 27.07.2011.a hinnangu kohaselt on kütteseade tule- ja eluohtlik, kuna ühenduslõõr korstnaga ei ole vaadeldav ega puhastatav ning kaminasüdamik ja lõõristik ei ole nõuetekohaselt ühendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 peab asi vastama lepingutingimustele. Kohus leiab, et vaidlusalune küttekolle ei vasta lepingutingimustele. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kütteseade on tule- ja eluohtlik, kuna ühenduslõõr korstnaga ei ole vaadeldav ega puhastatav ning kaminasüdamik ja lõõristik ei ole nõuetekohaselt ühendatud. Seetõttu ei ole võimalik ka kütteseadet kasutada. Samuti on tunnistajate MM ja TT ütlustega tõendatud, et ehitustehniliselt on küttekolle ehitatud nii, et sellega ei olegi võimalik maja ära kütta. Tõendamata on, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et tegemist on abikütteseadmega. OE OÜ ja OÜ K hinnapakkumiste kohaselt maksab uue küttekolde ehitus 6952 eurot kuni 9040 eurot, mis teeb keskmiseks hinnaks 7996 eurot. Arvestades, et müügilepingu esemeks oli kasutatud ehitis koos kasutatud küttekoldega, on hagejad vähendanud oma nõuet ning leidnud, et neile tekitatud kahju suuruseks on 6372 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
Küttekoldega seotud kahju hüvitamise puhul tuleb arvestada, et hagejad ostsid kasutatud ehitise koos kasutatud küttekoldega. Seega tuleb kostjal hüvitada kulutused, mis tuleb teha küttekolde viimiseks olukorda, kus ta oleks pidanud olema, et vastata lepingu nõuetele. Käesoleval juhul on vajalik ehitada uus küttekolle juba ainuüksi seetõttu, et olemasoleval kütteseadmel puudub võimsus, et kütta maja ära. Samas tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida hagejad saavad seoses sellega, et hoonesse ehitatakse uus küttekolle. Tunnistaja TT ütluste järgi ehitati küttekolle 1992.a. Seega ehitati küttekolle 18 aastat enne müügilepingu sõlmimist. Tunnistaja TT hinnangul on sellise kütteseadme eluiga 15-20 aastat. Tunnistaja MM hinnangul võib sellise kütteseadme eluiga olla 10-30 aastat. Arvestades kütteseadme eeldatavat kasutusaega (eluiga) ning kütteseadme vanust müügilepingu sõlmimisel, saab asuda seisukohale, et müügilepingu sõlmimise ajaks oli kütteseadme kasutusaeg märkimisväärses osas möödas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks arvata uue küttekolde ehitamise keskmisest maksumusest (s.o 7996 eurot) maha 80 %. Seega on kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruseks 1599,20 eurot. Samuti nõuavad hagejad kostjalt vannitoa põrandakütte kordategemise maksumuse hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 217 lg 1 peab asi vastama lepingutingimustele. LG OÜ 12.07.2011.a defekteerimise akti kohaselt on elektriline põrandaküttekaabel takistuses ja vajab väljavahetamist. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et viga on termostaadis. Kuna põrandaküte ei tööta, siis ei vasta müüdud asi ka selles osas lepingutingimustele. OÜ C 07.02.2011.a hinnapakkumise kohaselt maksavad põrandaküttekaabli vahetustööd 780 eurot. Ebaõige on kostja seisukoht, et vannitoa põrandat ei ole vaja ära lammutada. Ilma põrandat lammutamata ei ole põrandaküttekaabli väljavahetamine võimalik. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul puudub siin alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kahju hüvitamisest (põrandaküttekaabli väljavahetamisest) hagejad sisuliselt kasu ei saa. Seega tuleb kostjalt välja mõista põrandaküttekaabli vahetustööde maksumus 780 eurot. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hagejate kasuks solidaarselt välja mõista 2379,20 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 67 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 33 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.