Kadi Mutsi ja Jaanus Mutsi hagi Kaire Piirsalu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.septembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kadi Mutsi ja Jaanus Mutsi apellatsioonkaebus Kaire Piirsalu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.detsember 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Kadi Muts (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja II Jaanus Muts (isikukood xxxxxxxxxx) Hagejate esindaja advokaat Kristjan Tamm Kostja Kaire Piirsalu (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja advokaat Hannes Olli
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7152 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.septembri 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Maakohtu menetluskuludest jätta 67% solidaarselt Kadi Mutsi ja Jaanus Mutsi kanda ning 33% ulatuses Kaire Piirsalu kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kadi Muts ja Jaanus Muts esitasid 14.03.2011 Harju Maakohtule hagi Kaire Piirsalu vastu kahju hüvitamiseks 7152 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 27.07.2010 kostjaga müügilepingu, millega ostsid kostjalt 1⁄2 mõttelise osa Tabasalus, Klooga mnt 9a/9b asuvast kinnistust. Müügikuulutuses märgiti, et ehitise küttesüsteemideks on nii ahjuküte kui ka elektriküte. Pärast hoone kasutuselevõttu ilmnes, et hoone suures toas paiknev kaminahi, mis on elamu põhiküttekoldeks, ei lähe soojaks. Ehitist ei ole võimalik ahjuküttega kütta. Korstnapühkija T. Võhandu tuvastas, et küttekoldel puudub nõuetekohane ühendus südamiku ja lõõristiku vahel. Selline kütteseade on ka eluohtlik, kuna suitsu- ja vingugaas võib eralduda eluruumidesse. Korstnapühkija hinnangul tuleb kütteseade osaliselt või täielikult demonteerida ja vastavalt nõuetele uuesti ehitada. Põhja-Eesti Päästekeskus keelas 13.12.2010 ettekirjutusega hagejatel küttekolde kasutamise. Samuti selgus, et vannitoa elektriline põrandaküte ei tööta.
2.Ülaltoodust tulenevalt rikkus kostja müügilepingut, andes hagejatele üle varjatud puudustega asja. Hoone ülevaatusel ei informeerinud kostja hagejaid eelnimetatud puudustest. Kuna kostja keeldus asja parandamisest, siis nõuavad hagejad kostjalt nõuetekohase küttekolde ehitamiseks ja vannitoa põrandakütte parandamiseks mõistlike kulutuste hüvitamist.
3.Hinnapakkumiste kohaselt maksab uue nõuetekohase küttekolde ehitamine vahemikus 6952 eurot kuni 9040 eurot, mis teeb keskmiseks turuhinnaks 7996 eurot. Arvestades, et hagejad ostsid kasutatud ehitise koos kasutatud küttekoldega, peavad hagejad mõistlikuks samaväärse küttekolde ehituskuluks 6372 eurot, mis on 20% vähem võrreldes uue küttekolde keskmise ehituskuluga.
4.Vannitoas tuleb lammutada olemasolev põrand, paigaldada uus põrandaküte ning põrand uuesti betoneerida ja plaatida. Vannitoa põrandakütte parandustööd maksavad ehitusettevõtte hinnangul 780 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja müüs elamu kui renoveerimata maja, mis ehitati 1905. aastal. Müügikuulutuses märkis kostja, et seda köetakse kombineeritult puidu ja elektriga. Hagejad ajasid segamini kamina ja ahju funktsioonid ning tööpõhimõtted. Vaidlusaluses elamus on õhkküttekamin. Kamin on oma olemuselt selline, mis annab sooja, kuni koldes on tuli. Kamin ei ajanud suitsu sisse. Kamin ehitati 20 aastat tagasi tolleaegsetele nõuetele vastavalt.
6.Kostja ei kasutanud vannitoa põrandakütet. Väide, et vannitoa põrand tuleks üles lõhkuda, ei ole õige. Kui vannitoa põrand jääb külmaks, siis on viga termostaadis, mis tuleks välja vahetada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt solidaarselt välja kahjuhüvitise 2379,20 eurot hagejate kasuks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel 67% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ning 33% ulatuses kostja kanda.
8.Hagejad ja kostja sõlmisid 27.07.2010 müügilepingu, millega kostja müüs hagejatele 1⁄2 mõttelist osa Harku vallas, Tabasalu alevikus Klooga mnt 9a ja 9b asuvast kinnistust. Hagejad nõuavad kostjalt uue küttekolde ehitamiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kinnistu mõttelise osa müügipakkumisest nähtub, et hoones on ahjuküte ja elektriküte. Tunnistajana ülekuulatud korstnapühkija M M ütlustest nähtuvalt ei küta vaidlusalune küttekolle maja ära. Küttekolle annab sooja, kuid mitte sedavõrd, et talvel temperatuuri hoida. Kütteseadmel ei ole kindlaid tunnuseid, kuid kõige lähedasem on see kaminahjule. Tunnistajana üle kuulatud T T, kes ehitas vaidlusaluse küttekolde, ütluste kohaselt on tegemist südamikuga kaminaga, millele ehitati juurde soojamüür. Kütteseadme funktsiooniks ei ole maja ära kütta, vaid see on abiküttevahend.
9.Korstnapühkija T. Võhandu 01.12.2010 ettekande kohaselt on kütteseade eluohtlik, kuna sel puudub nõuetele vastav ühendus kaminasüdamiku ja lõõristiku vahel. Sellisel juhul on võimalik suitsugaasi ja vingugaasi eraldumine eluruumidesse. Põhja-Eesti Päästekeskuse 13.12.2010 otsusega peatati kütteseadme kasutamine, kuni kütteseadme puhastamine ja nõuetele vastavus tõendatakse korstnapühkija aktiga. Paikvaatluse käigus fikseeriti, et korteris asuva kaminasüdamiku ühendus suitsulõõri puudub. Kamin kujutab kasutamisel endast otsest ohtu inimese tervisele ja elule. Korstnapühkijate M. M ja J R 27.07.2011 hinnangu kohaselt on kütteseade tule- ja eluohtlik, kuna ühenduslõõr korstnaga ei ole vaadeldav ega puhastatav ning kaminasüdamik ja lõõristik ei ole nõuetekohaselt ühendatud.
10.Kohus leidis, et vaidlusalune küttekolle ei vasta lepingutingimustele. Tõendamist leidis asjaolu, et kütteseade on tule- ja eluohtlik, kuna ühenduslõõr korstnaga ei ole vaadeldav ega puhastatav ning kaminasüdamik ja lõõristik ei ole nõuetekohaselt ühendatud, millest tulenevalt ei ole võimalik kütteseadet kasutada. Samuti on tunnistajate M. M ja T. T ütlustega tõendatud, et ehitustehniliselt ehitati küttekolle nii, et sellega ei olegi võimalik maja ära kütta. Tõendamata on asjaolu, et pooled leppisid kokku selles, et tegemist on abikütteseadmega.
11.Oslo Eesti OÜ ja OÜ Kaminameister hinnapakkumiste kohaselt maksab uue küttekolde ehitus 6952 eurot kuni 9040 eurot, mis teeb keskmiseks hinnaks 7996 eurot. Arvestades, et müügilepingu esemeks oli kasutatud ehitis koos kasutatud küttekoldega, vähendasid hagejad oma nõuet ning leidsid, et neile tekitatud kahju suuruseks on 6372 eurot.
12.Küttekoldega seotud kahju hüvitamise puhul tuleb arvestada, et hagejad ostsid kasutatud ehitise koos kasutatud küttekoldega. VÕS § 127 lg 1 alusel tuleb kostjal hüvitada kulutused, mis tuleb teha küttekolde viimiseks olukorda, millises see oleks pidanud olema, et lepingu nõuetele vastata. Käesoleval juhul on vajalik ehitada uus küttekolle juba ainuüksi seetõttu, et olemasoleval kütteseadmel puudub võimsus, et maja ära kütta. Samas tuleb kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata kasu, mida hagejad saavad seoses sellega, et hoonesse ehitatakse uus küttekolle.
13.Tunnistaja T. T ütluste järgi ehitati küttekolle 1992. aastal ehk 18 aastat enne müügilepingu sõlmimist. Tunnistaja T. T hinnangul on sellise kütteseadme eluiga 1520 aastat. Tunnistaja M. M hinnangul võib sellise kütteseadme eluiga olla 10-30 aastat. Arvestades kütteseadme eeldatavat kasutusaega (eluiga) ja kütteseadme vanust müügilepingu sõlmimisel, oli müügilepingu sõlmimise ajaks kütteseadme kasutusaeg märkimisväärses osas möödas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud arvata uue küttekolde ehitamise keskmisest maksumusest maha 80 %. Seega on kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruseks 1599,20 eurot.
14.Lineus Group OÜ 12.07.2011 defekteerimise akti kohaselt on elektriline põrandaküttekaabel takistuses ja vajab väljavahetamist. Seega ei ole viga termostaadis. Kuna põrandaküte ei tööta, siis ei vasta müüdud asi selles osas lepingutingimustele. OÜ Celander 07.02.2011 hinnapakkumise kohaselt maksavad põrandaküttekaabli vahetustööd 780 eurot. Ilma põrandat lammutamata ei ole põrandaküttekaabli väljavahetamine võimalik. VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt puudub selles osas alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kahju hüvitamisest (põrandaküttekaabli väljavahetamisest) ei saa hagejad sisuliselt kasu. Seega tuleb kostjalt välja mõista põrandaküttekaabli vahetustööde maksumus 780 eurot. Hagejate apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi 4772,80 euro osas rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
16.Maakohtu otsusest võib järeldada, et ostjad olid õigustatud saama müügilepingu alusel valdavas osas amortiseerunud küttekolde, mille eluiga oli müügihetkeks 80% osas ammendunud ja millest tulenevalt vähendas kohus küttekolde osas väljamõistetavat kahjuhüvitist 80%. Kohus tugines küttekolde eluea tuvastamisel tunnistaja T. T ja M. M ütlustele, kes arvasid, et küttekolde elueaks on vastavalt 1520 aastat ja 10-30 aastat.
17.Maakohus jõudis õigele järeldusele selles osas, et müügiesemel asuv küttekolle on eluohtlik ja ei ole võimeline maja osa ära kütma, st küttekolle ehitati valesti ja liiga väikese võimsusega. Kohus leidis aga ekslikult, et hagejad oleks õigustatud saama lepingu järgi küttekolde, mille ressurss oli märkimisväärses osas ammendunud. Kohtu selline seisukoht oleks õige juhul, kui kostja oleks müügikuulutuses või müügieseme ülevaatusel hagejaid sellest informeerinud, et ostetavas majaosas on mittenõuetekohane ja amortiseerunud küttekolle, mis vajab kohest väljavahetamist. Sellisest asjaolust kostja hagejaid ei informeerinud.
18.Kostja märkis müügikuulutuses, et hoonel on ahiküte, mis oli hagejate jaoks oluliseks müügitehingu tingimuseks. Hagejad informeerisid korduvalt kostjat nii lepingueelsetel läbirääkimistel kui müügiobjekti ülevaatusel, et hagejate sooviks on osta endale ahiküttega maja, mida saab puudega kütta. Hagejad selgitasid, et neil on mitme aasta küttepuude varu varutud, ning neile oli oluline ka ahiküttega maja hea mikrokliima. Just see oli põhjuseks, miks hagejad soovisid keskküttega elamispinnast loobuda ja osta maja. Kostja aga ei informeerinud hagejaid küttekolde halvast ja eluohtlikust seisukorrast lepingueelsetel läbirääkimistel ega ka müügiobjekti ülevaatusel. Küttekolle oli visuaalselt hinnates kena ja kaasaegne ning hagejatel ei tekkinud mingitki kahtlust, et sellega saab hoonet normaalselt ära kütta ja küttekolle on heas seisukorras. Seda kinnitavad ka tunnistaja M. M ütlused, mille kohaselt oli visuaalselt tegemist kena viimistlusega kaminahjuga, mille järgi võis oletada, et
sellega saab maja ära kütta. Välisvaatlusel oli küttekolle heas seisukorras. Seega lõi kostja hagejates mulje, et hoonel on heas seisukorras küttekolle, millega saab hoone ära kütta. Kostja ei informeerinud müügitehingu tegemisel hagejaid ka sellest, millal küttekolle ehitati ja milline võiks selle eeldatav eluiga olla. Kostja ei andnud hagejatele üle mingeid küttekoldega seonduvaid dokumente, kuigi VÕS § 211 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud seda tegema. Oma informeerimiskohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja lepingueelsete läbirääkimiste kohustusi. Kostja oleks pidanud VÕS § 14 lg 2 alusel kostjaid kõigist asjaoludest informeerima, mille vastu teisel poolel on äratuntav huvi. Kuna hagejad olid kostjat korduvalt teavitanud, et nende huviks oli ahjuküttega maja ostmine, siis ei saa olla vaidlust selle üle, et kostja varjas hagejate eest kütekolde väga halba seisukorda.
19.Küttekolde nõuetekohase kvaliteedi määramisel tuleb lähtuda müügilepingu tingimustest ja seadusest. Müügilepingu p-s 1.11.5 kinnitas müüja, et müügiesemel ei ole müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kuna kostja ei informeerinud hagejaid asja ülevaatusel küttekolde eluohtlikkusest ega amortiseerunud seisukorrast, pidi küttekolle VÕS § 77 lg-s 1 ja § 217 lg 2 p-s 1 sätestatu kohaselt vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning see pidi olema sobiv ja piisava võimsusega maja normaalseks ärakütmiseks. Kohtu seisukoht, et hagejad olid õigustatud saama müügilepingu alusel mitte keskmise kvaliteediga küttekolde, vaid 80% osas amortiseerunud küttekolde, ei ole kooskõlas VÕS §-s 77 lg-s 1 ja VÕS §-s 217 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmise kvaliteedi nõuetega. Keskmisest kvaliteedist oleks küttekolle tohtinud olla halvem üksnes siis, kui kostja oleks küttekolde tegelikust seisukorrast hagejaid enne lepingu sõlmimist informeerinud, sest väliselt oli küttekolle heas seisukorras.
20.Uue küttekolde maksumuse vähendamine on põhjendatud summas, mis on tarvilik töökorras kasutatud küttekolde uuendamiseks ekspluatatsiooni käigus. Hagejad vähendasid nimetatud eesmärgil oma kahju hüvitamise nõuet küttekolde osas 20% võrra võrreldes keskmise uue küttekolde maksumusega. Maakohtu poolne maksumuse vähendamine 80% suuruses ei ole kannatanute suhtes õiglane, sest sellise summa eest ei ole võimalik nõuetekohast küttekollet ehitada. Hagejad soovivad saada kahjuhüvitist mahus, mille eest on neil reaalselt võimalik nõuetekohane küttekolle ehitada. Maakohtu poolt vähendatud suuruses kahjuhüvitis on vastuolus VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga.
21.Maakohus tuvastas õigesti, et müügieseme osaks olnud küttekolle oli nii suurte puudustega, et see tuleb asendada. Vaidlust ei saa olla selle üle, et tehniliselt ei ole hoonele võimalik kasutatud küttekollet ehitada, vaid ehitada saab üksnes uue küttekolde. Uue küttekolde ehitamise vajadus ei ole tingitud hagejate tegevusest, vaid kostja lepingurikkumisest, kuna ta ei andnud hagejatele üle nõuetekohases seisukorras küttekollet ja varjas hagejate eest selle tegelikku halba seisukorda. Uue küttekolde ehitamise kulu on hagejate jaoks kostja lepingurikkumisest tingitud „sundkuluks“, mille tekkimine ei sõltunud hagejate tahtest, mistõttu peaks selle eest vastutama kostja. Sellist sundkulude kandmist ei saa käsitleda kellegi rikastumisena, mis annaks aluse suuremahuliseks hüvitise vähendamiseks, sest need kulud on hagejatele nö „pealesunnitud“. Sundkulude või sundrikastumise olukorras väljamõistetava kahjuhüvitise oluline vähendamine satub vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga, sest vastasel juhul ei olekski võlausaldajal võimalik nõuetekohast asja soetada. On ebaõiglane ja vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kui müüja lepingurikkumisest
tingitud sundkulude kandmine jääb enamuses osas ostjate kanda, millega ei osatud lepingu sõlmimisel arvestada.
22.Maakohus eiras oma otsuses ka VÕS § 132 lg 1. Kui uus asi on vanaga võrreldes väärtuslikum, siis ei tohiks sellist võlausaldaja saadud kasu VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral ei oleks võlausaldajal üldse võimalik uut asja soetada. See aga muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata. Paragrahvis 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks vara väärtuse säilimine, vaid vara koosseisu säilimine. Maakohus võttis ebaõigelt hüvitise suuruse määramisel aluseks vara väärtuse, mitte aga vara koosseisu. Hagejad soovivad sellist hüvitist, mis võimaldaks neil taastada vara koosseis, st nõuetekohane küttekolle, nii nagu see pidi müügilepingu järgi olema. Maakohtu poolt väljamõistetud 20% taastamistööde maksumusega ei ole võimalik nõuetekohast küttekollet ehitada, mis suudaks maja normaalselt ära kütta. Väljamõistetavaks kahjuhüvitiseks peab olema summa, mis võimaldab hagejatel ehitada keskmise kvaliteediga uue nõuetekohase küttekolde, mida seejärel vähendatakse mõistliku suuruseni. Õiglaseks kahjuhüvitiseks mittenõuetekohase küttekolde puhul on summa, mis on vajalik uue ja nõuetekohase küttekolde ehitamiseks, millest arvatakse maha kulud, mida hagejad oleks pidanud ise küttekollete normaalset ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendamiseks tegema. VÕS § 132 lg-s 1 sätestatud mõistlikud kulud, mida tuleks uue küttekolde ehitamisest maha arvata, on kulud, mida hagejad oleks pidanud ise küttekollete normaalset ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendamiseks tegema. Sellisteks kuludeks on küttekolde hooldus- ja puhastuskulud ning need ei saa olla suuremad kui 20% uue küttekolde maksumusest, mille võrra vähendasid hagejad hagiavalduses oma kahjunõuet võrreldes uue küttekolde maksumusega. Hagejad on õigustatud nõudma uue nõuetekohase küttekolde ehitamise keskmise turuhinna tasumist, mida on vähendatud 20% võrra mõistliku suuruseni. Kostja apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta täies ulatuses hagejate kanda.
24.Maakohus väljus hagi piiridest. Hagiavalduses käsitlevad hagejad kahjuna vaidlusaluse küttekolde nõuetele mittevastavust. Maakohus aga võttis omaalgatuslikult kahju hüvitise määramise aluseks elamu küttesüsteemi muutmise tervikuna. Kohus oleks pidanud nõudma kütteseadme nõuetega vastavusse viimise kulude tõendamist.
25.Kohus rikkus otsuses TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused ei lange kokku. Maakohus leidis ühelt poolt, et müügikuulutusest nähtuvalt on elamus ahiküte ja elektriküte. Kohus viitas ka tunnistajana ülekuulatud korstnapühkija M. M ütlustele, et vaidlusalune küttekolle ei pea maja ära kütma ja kamina ehitanud kaminaM T. T ütlustele, et kütteseadme funktsiooniks ei ole maja ära kütta, vaid tegu on abiküttevahendiga. Hagejate väiteks oli, et hoone suures toas paiknev kamin, mis on põhiküttekoldeks, ei lähe soojaks. Kostja selgitas, et see küttekolle ei ole põhiküttekolle. Kostja elas elamus 7 aastat ning kasutas elamus kombineeritud kütet (elektriradiaatorit, puuküttega pliiti ning puuküttega kaminat).
Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks, mille alusel leidis kohus vastupidiselt kõikidele tõenditele, et pooled leppisid kokku, et abikütteseade on põhiküttekolle.
26.Maakohus eiras asjaolu, et hagejad said enne müügilepingu sõlmimist asja üle vaadata ja veenduda müügilepingu olemuses. Kogu hagejate positsioon ja ka maakohtu otsuse põhjendus on see, et kaks täiskasvanud inimesest maja ostjat ei pea ära tundma igapäevases majapidamises kasutatavaid esemeid. Kohus eiras seda, et hagejad nimetasid kogu menetluse vältel küttekollet kaminaks ja kostja vastusele lisatud e-kirjadest nähtuvalt kasutasid seda kaminana. Alles kohtuistungil tajusid hagejad, et maakohus ei tee kaminal ja ahjul vahet ning seejärel asusid nad väitma, et neile müüdi põhiküttekollet.
27.Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et nähtuvalt hagiavaldusest teadsid hagejad, et küttekolle on kamin. Hinnates hagejate poolt menetluse jooksul avaldatut ja Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 27.12.2010 otsusega nr 11 kinnitatud Pottseppade Kutsestandardit, millest on näha erialane terminoloogia ja definitsioonid ning erinevate küttekollete omadused, pidanuks maakohus asuma seisukohale, et hagejad pidid mõistlikult aru saama, et kamin ei saa olla põhiküttekolle ning asjaolu, et hagejad ei tunne igapäevases majapidamises kasutatavaid esemeid, ei tähenda, et kostja peaks seetõttu talle midagi hüvitama. Eelnimetatud kutsestandardile ei ole kohus üldse hinnangut andnud. Kutsestandardist kogumis hagejate avaldustest nähtuvaga, pidanuks kohus järeldama, et hageja nõuab küttekoldele ebamõistlikult omadusi, mida sellel ei peagi olema. On ebaõige, et kohus võttis kahjuhüvitise väljamõistmisel aluseks ahjude hinnapakkumised.
28.Maakohus leidis ekslikult, nagu ei oleks leidnud tõendamist, et pooled leppisid kokku, et vaidlusaluse kütteseadme näol on tegemist abikütteseadmega. Müügilepingu sõlmimisel vaatasid ostjad lepingu eseme üle ning veendusid, millisel viisil elamut köetakse. Lisaks oli müügikuulutuses kirjas, et kütteks on elektriküte ja ahiküte ehk kombineeritud küte. Hagejate väitel nad eeldasid, et kaminaga on võimalik hoone ära kütta. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt ei ole vaidlusalune küttekeha loodud kogu ehitist ära kütma.
29.Müügilepingu p-s 1.11.5 kinnitas kostja müüjana, et lepingu esemel ei ole mingeid talle teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei teatanud ostjale või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kamina välismüüritises oli pragu, mida ostjad nägid ja samuti märkasid hagejad, et tegemist on kaminaga, mitte ahjuga. Kui hagejad ei tee oma elukogenematusest ahjul ja kaminal vahet, ei tähenda see, et lepingu ese oleks varjatud puudustega.
30.Tunnistajate M. M ja T.T ütluste kohaselt oleks puudusi saanud kõrvaldada. Kohtuotsusest aga ei nähtu, et kohus oleks sellega arvestanud. Hagejad olid kamina praost teadlikud ning VÕS § 218 lg 4 välistab kostja vastutuse. Praoga kamin on lepingukohane ning seda võeti müügihinnas arvesse. Kõik muud väidetavad puudused ei ole niivõrd puudused, kui asja loomulik kulum. Antud juhul on tegemist hagejate põhjendamatu rikastumisega, kui kamina töökorda viimise kulude asemel lähtutakse uue ahju maksumusest.
31.Hagejad käsitlevad enda kahjuna uue Tulikivi ahju, slepe ja uue põrandaküttega vannitoa põranda müügihinda. Kahekümneaastane kamin ja leivaahjuga Tulikivi ahi ei ole samaväärsed asjad. Kui müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi, siis on VÕS § 222 lg 1 kohaselt ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see ei põhjusta muude õiguskaitsevahenditega võrreldes liigset ebamugavust. Pooled
ei leppinud kokku, et elamus on Tulikivi ahi. Seetõttu ei saa Tulikivi ahjude hinnapakkumiste alusel vana kamina tuleohutusnõuetega vastavusse viimise kulusid arvutada. Kahjunõue rajaneb hüpoteetilistel kuludel – kui hagejad ehitavad Tulikivi ahju, siis tekib selline kulu. Kohtuistungi ajaks ei olnud hagejad Tulikivi ahju ehitanud ega ole ka teada, kas nad seda üldse ehitavad.
32.Kostja ei ole kunagi lubanud müüa hagejatele töötava põrandaküttega vannituba. Hagejate väide, et vannitoa põrandaküte ei tööta, on meelevaldne. Kostja ise vannitoa põrandakütet ei kasutanud. Hagejad peavad tõendama, et vannitoa põrandaküte ei töötanud lepingu eseme üleandmise ajal ja et sellest tulenevalt vastutab müüja selle eest lepingu alusel. Esmakordselt mainib hageja vannitoa põrandakütte mittetöötamist 2010. aasta märtsis esitatud hagiavalduses. Kuna lepingutingimustes ei olnud vannitoa põrandakütet mainitud, ei saa põrandakütte mittetöötamine olla lepingurikkumine.
33.VÕS § 127 lg-ga 1 on vastuolus maakohtu seisukoht, et puudub alus kahju hüvitise vähendamiseks põrandakütte kaabli väljavahetamisest tulenevas nõudes. Kohus jättis tähelepanuta, et hagejad saavad vana põrandakütte asemele uue ja lisatud hinnapakkumise eest tehakse hagejate vannitoas kogu põranda vahetus, mis hõlmab ka plaatimistöid. Seega on maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis samaväärne hüvitisega, kui kostja oleks hagejate uhiuue vannitoa põranda hävitanud. Otsusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud vannitoa ekspluatatsiooni aega. Maakohus ei arvestanud VÕS § 132 lg 1 kohaselt kahjuhüvitise määramisel asja kulumist. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et hagejad ei ole vannitoas remonti teinud, seega on hagi esitatud vaid oletuslike kahjude hüvitamiseks. Vastused apellatsioonkaebustele
34.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
35.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
36.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
37.Vastuseks hagejate apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus otsust tehes põhjendatult sellega, et vaidlusaluse küttekolde näol oli tegemist kasutatud elamus asuva kasutatud küttekoldega. Kohus hindas selles osas tunnistajate T.T ja M.M ütlusi õigesti. Kohus arvas VÕS § 127 lg 5 järgi õigesti kahjuhüvitisest maha kasu, mida hagejad saavad seoses sellega, et hoonesse ehitatakse uus küttekolle, mis ei ole samaväärne hoones lepingu sõlmimise ja asja üleandmise ajal olnud, T.T poolt ehitatud küttekoldega.
Seega selle viimine hüpoteetilisse olukorda, milline see oleks pidanud olema, et vastata lepingu nõuetele, ei saa olla 80% uue küttekolde maksumusest, nagu hagejad leiavad.
38.Hagejate soov osta ja paigaldada suure küttevõimsusega valmis kaminahi on mõistetav, kuid see ei anna neile alust nõuda kostjalt 6372 euro suurust kahjuhüvitist. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata see summa, mida hagejad oleks pidanud maksma, kui kasutatud küttekolle oleks olnud korras, kuid mille hagejad oleks pidanud selle ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendama. Hagejad leiavad ekslikult, nagu oleks mahaarvatavaks kuluks üksnes küttekolde hooldus- ja puhastuskulud, mis võivad olla 20% uue küttekolde maksumusest. Hagejate viidatud VÕS § 132 ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Kohtuotsus ei ole hagejate suhtes ebaõiglane ega vastuolus VÕS § 127 lg-s 5 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.
39.Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus väljunud hagi piiridest. Kohus lahendas hagejate kahju hüvitamise nõuet ja tegi otsuse hagi osalise rahuldamise kohta, väljumata hagi piiridest. Samuti on ebaõige kostja seisukoht, nagu ei langeks kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused kokku. Ringkonnakohus ei tuvastanud kohtuotsuses vastuolusid.
40.Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja väide, nagu oleks ta müünud kaminaga, mitte ahiküttega majaosa ja vaidlusalusel küttekehal ei peagi olema ahju omadusi. Müügikuulutuses oli märgitud kütteliikideks ahiküte ja elektriküte. Puuduvad tõendid selle kohta, et elamuosas oleks muid küttekehasid, mida saaks pidada kuulutuses lubatud ahikütteks. Seega oli hagejatel alus eeldada, et vaidlusalune küttekolle on ahju omadustega ja sobilik ostetava majaosa kütmiseks. Seda ei muuda asjaolu, et lisaks ahiküttele pidi majaosas olema ka elektriküte. Pottseppade Kutsestandardi terminoloogia ja definitsioonid ei võimalda teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
41.Kohus arvestas otsuse tegemisel muu hulgas tunnistajate ütlustega selle kohta, et vaidlusaluse küttekehaga ei saa kogu ehitist ära kütta. Kostja väide, nagu ei oleks kohus eelmärgituga arvestanud, ei ole õige. Tunnistajate M.M ja T.T ütluste kohaselt oleks saanud parandada osa kamina puudusi, mitte kõiki, sh soojamüüri soojapidavust. Kostja väide, nagu oleks ainsaks puuduseks olnud pragu kaminas, ei vasta tõele.
42.Maakohus arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et kahekümneaastane küttekolle ja uus ahi ei ole samaväärsed. Kohus ei lähtunud otsuse tegemisel Tulikivi ahjude hinnapakkumisest, vaid seda liiki ahjude keskmisest maksumusest, mida vähendas omakorda põhjendatud suuruseni.
43.Asjaolu, kas hagejad on ehitanud Tulikivi ahju või kavatsevad seda tulevikus teha, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hagejatel oli õigus nõuda tulevikus kantavate kulutuste hüvitamist VÕS § 128 lg 3 järgi, sest uue ahju ehitamine on vajalik.
44.Töötava põrandaküttega vannituba ei pidanud olema lepingutingimustes eraldi märgitud, nagu kostja leiab. Kuna põrandaküttesüsteem oli paigaldatud, said hagejad eeldada, et see töötab. Kohtuotsus ei ole selles osas vastuolus VÕS § 127 lg-ga 1. Kuna kostja vannitoa põrandakütet enda väitel kunagi ei kasutanud, ei ole põhjust rääkida põrandakütte ekspluatatsiooniajast ja selle normaalsest kulumisest. Ka põrandakütte osas oli hagejatel õigus nõuda VÕS § 128 lg 3 järgi tulevikus kantavate vajalike kulutuste hüvitamist. Kuna kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et põrandaküte oli lepingu eseme üleandmise ajal töökorras, jätab
ringkonnakohus sellekohased väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust.
45.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 67% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 33% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kannavad pooled TsMS § 171 lg 1 järgi oma apellatsioonimenetluse kulud ise.
46.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.