Marti Savi hagi Olar Järvloo vastu 75 000 krooni ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
9625.90 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. mai 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marti Savi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Marti Savi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Einar Vallandi Vastustaja (kostja): Olar Järvloo (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Past
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. mai 2010. a otsus.
2.Teha uus otsus, millega:
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista Olar Järvloolt välja
Mart Savi
kasuks 719.01 eurot (seitsesada üheksateist eurot ja 01 senti) põhivõla katteks ja viivised summas
1062.72
eurot
(üks
tuhat
kuuskümmend kaks eurot ja 72 senti) perioodi eest 01.09.2009 – 08.09.2011. ning alates 09.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,2 % päevas tasumata summalt.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskuludest 15 % kostja kanda ja kostja kuludest 85 % hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marti Savi (hageja) esitas 30.10.2009. a Tartu Maakohtule Olar Järvloo (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 75 000 krooni, viivise 30.10.2009. a seisuga 9000 krooni ning alates 31.10.2009. a kuni põhinõude rahuldamiseni viivise, mille määraks on 0,2% tasumata summast päevas. Hagi kohaselt olid kostja ja OÜ KL CONSULT ÕIGUSBÜROO (KCÕ) sõlminud õigusabilepingu ning juriidilise teenindamise lepingu. Tegemist on töövõtulepinguga, millega KCÕ kohustus saavutama E.R. maa tagastamise. Õigusabilepingu p-s 5.1 oli järgmine tasukokkulepe: "Juhul kui E.R. ja/või maa tagastamise nõudeõiguse osaliselt või tervikuna vaidluste perioodil või nende järel omandanud kliendile või kliendi poolt määratud muule isikule tagastatakse büroo töö tulemusel XXX kinnistu nr 14875 ning XXX kinnistu nr 15110 (mõlema maatüki katastritunnus on 81501:004:0180) kogupindalaga 139.38 ha, rakendavad pooled kokkuleppelist tulemustasu, mis on viissada tuhat (500 000) krooni ning milline on väiksem büroo hinnakirjajärgsest vara arvestuslikust väärtusest arvestatavast tulemustasust. Juhul kui E.R. ja/või kliendile või tema poolt määratud isikule tagastatakse
vaidluste tulemusel kinnistutest osa või ainult üks kinnistu, arvestatakse kokkuleppelist tulemustasu proportsionaalselt lähtuvalt tagastatud maa pindalast. Tulemustasu kuulub väljamaksmisele maa tagastamise korral arve alusel arves näidatud tingimustel. Büroo poolt väljastatavale arvele lisandub Eesti Vabariigis kehtestatud käibemaks." KCÕ töö tulemusena on E.R. tagastatud 150,12 ha maad. Seega on tasu nõudmise eeldused täidetud. Tasunõuet ei välista see, et maa tagastamisega seotud haldusasjas ei esitanud KCÕ kassatsioonkaebust. Kassatsioonkaebuse esitamise eelduseks oli KCÕ varem tehtud töö ning eelnevates kohtuastmetes peetud õiguslikud vaidlused. Samuti korrati kassatsioonkaebuses õiguslikke argumente, mida KCÕ oli varasemas menetluses esitanud. Maa tagastamiseks tuli pärast Riigikohtu lahendit läbida ka pikaajaline maa tagastamise menetlus. Kostja ei ole lepingujärgset tasu KCÕ-le maksnud. Juriidilise teenindamise lepingu p 4.6 kohaselt tuleb lepingujärgse maksega viivitamisel tasuda viivist, mille määraks on 0,2% tähtaegselt tasumata summast päevas. KCÕ on tasunõude osaliselt loovutanud hagejale.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et kinnistuid ei tagastatud KCÕ töö tulemusena. KCÕ töö tulemuseks oli E.R. i kaebuse rahuldamata jätmine halduskohtus ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine ringkonnakohtus. Soodne kohtuotsus saavutati Riigikohtus OÜ Advokaadibüroo Concordia advokaatide töö tulemusel. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist ei ole KCÕ teinud midagi, mis mõjutaks maa tagastamist. KCÕ on saanud tehtud töö eest mõistliku tasu, mistõttu on täiendava tulemustasu nõudmine vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Alternatiivselt on KCÕ tasunõue lõppenud, kuna juriidilise teenindamise leping ja selle lisaks olev õigusabileping on lõppenud tähtaja möödumise tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 11.05.2010. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et KCÕ ja kostja vaheline leping on käsundusleping. Lepingute sõlmimisel oli KCÕ eesmärgiks kokkulepitud tulemuse saavutamine kahes esimeses kohtuastmes. Kuna seal kokkulepitud tulemust ei saavutatud ja KCÕ-l ei olnud pädevust Riigikohtus esinemiseks, ei ole ka kostjal kohustust tasu maksta. Leping tuleb lugeda lõppenuks ajast, mil maa tagastamise vaidlustes pöörduti Riigikohtu poole. Selleks ajaks oli KCÕ teinud kõikvõimaliku, läbides kaks esimest kohtuastet, seejuures tulemust saavutamata. KCÕ-l on oma osa OÜ Advokaadibüroo Concordia saavutatud tulemuses, kuid kuna sisuliselt viis töö lõpuni siiski OÜ Advokaadibüroo Concordia, viis positiivse tulemuseni OÜ Advokaadibüroo Concordia töö. KCÕ on saanud tehtud töö eest tasu, kuid kuna tulemust ei saavutatud, siis ei ole tulemustasu nõudmine õigustatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Savi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. mai 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus lepingu olemuse õigesti välja selgitamata. Maakohtus jäi diskussioon lepingu olemuse üle napiks peamiselt seetõttu, et lepingu olemust puudutavad vastuväited esitas kostja menetluse hilises staadiumis. Alguses kostja ei vaielnud sellele, et hageja nõude puhul on tegemist töövõtutasu nõudega VÕS § 635 lg 1 kohaselt. Alles 08.02.2010 esitatud täiendavas vastuses väitis kostja esmakordselt, et hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud
lepingud on käsitletavad käsunduslepingutena VÕS § 619 tähenduses. Hageja arvates on kohus põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 635 lg 1 ja kohaldanud VÕS § 619; 2) eksis kohus lepingu eesmärgi määratlemisel ja ei analüüsinud põhjuslikku seost hageja õiguseellase tehtud töö ning saavutatud eesmärgi vahel. Kohus jättis analüüsimata ja hindamata fakti, et pooltevahelise lepingu kohaselt oli teenuse sisuks ka kohtuväline asjaajamine ning hageja õiguseellane jätkaski eesmärgi saavutamisele suunatud asjaajamist ja esindamist ka pärast Riigikohtu otsuse tegemist, kuni kokkulepitud eesmärgi saavutamiseni ehk kuni lepingus märgitud kinnistute tagastamiseni E.R. . Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg-t 8. 3) eksis kohus lepingu lõppemise materiaalõigusliku aluse kindlaksmääramisel. Kohus leidis, et hageja õiguseellane ei oleks pärast ringkonnakohtu otsust saanud kokkulepitud tulemust saavutada, kuna tal puudus õigus Riigikohtus kliendi esindamiseks. Selline väide on asjakohatu, kuna mitte ühtegi õigusnorm ei näe ette, et Riigikohtus kliendi esindamise võimatus saab olla lepingu lõppemise aluseks. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS §-s 186. Kohtu otsus lepingu lõppemise aja osas on vastuoluline. Ühest küljest kohus leidis, et leping kehtis esimeses ja teises kohtuastmes esindamise ajal, hiljem aga leidis, et juriidilise teenindamise lepingu nr 06/04 02 p 5.8 on tühine; 4) ei välista hageja tasunõuet see, et lepinguga kokkulepitud eesmärgi saavutamisele aitas kaasa ka muu isik, ega see, et hageja õiguseellasel oli sama eesmärgi saavutamisele suunatud käsunduseping eesmärgi saavutamisest huvitatud kolmanda isikuga, kes ei ole käesolevas asjas menetlusosaline. 5) käsitles kohus alusetult kostjat tarbijana ning juriidilise teenindamise lepingu nr 06/04 p-i 5.8 tüüptingimusena, mida kostja ei olnud võimeline mõjutama. Kostja on tegelenud ja tegeleb jätkuvalt kinnisvaratehingutega väga suures ulatuses ning vaidlusalune tehing oli suunatud kinnisvara omandamise ettevalmistamisele. Hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud lepingut ei saa vastavalt VÕS § 635 lg-le 4 käsitleda tarbijatöövõtuna. 6) ei selgu kohtuotsusest, missugune seos on otsuses viidatud VÕS § 7 ja käesoleva kaasuse vahel. Kohus on märkinud otsuse resolutsioonis, et ta kohaldas asja lahendamisel VÕS §-i 7, otsusest ei selgu, missuguse küsimuse lahendamisel on viidatud norm rakendust leidnud.
5.O. Järvloo vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. mai 2010 otsuse muutmata jätmist. Vastuse kohaselt: 1) on kohus õigesti tuvastanud, et vaidlusalune õigusteenuse leping on käsundusleping. 2) on kohus õigesti analüüsinud põhjuslikku seost hageja õiguseellase poolt tehtud töö ning saavutatud eesmärgi vahel. Hageja leiab, et kohus oleks pidanud nõude aluseks oleva lepingu tõlgendamisel kohaldama VÕS § 29 lg 4 p-i 4 ja arvestama lepingu eesmärki. Kui nõustuda hageja väitega, et lepingu eesmärgiks oli maa tagastamine E.R. , pidanuks vaidlusalune leping, mis on suunatud maa omandamisele E.R. poolt, olema notariaalselt tõestatud vormis ja vormi järgimata jätmise tõttu on leping tühine. 3) on kohus õigesti tuvastanud lepingu lõppemise materiaalõigusliku aluse. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuivõrd hageja õiguseellane ei suutnud kokkulepitud tulemust saavutada ning oli tulemuse saavutamiseks teinud kõik mõistlikult võimaliku, tuleb lugeda leping lõppenuks ajast, mil E.R. maa tagastamise vaidluses pöörduti Riigikohtu poole. Hageja õiguseellane oli teinud nimetatud ajaks kõik endast oleneva tulemuse saavutamiseks VÕS § 619 lg 1 tähenduses, mistõttu tulebki lugeda leping lõppenuks kohustuse täitmisega VÕS § 186 p 1 alusel.
Kohus on õigesti leidnud, et lepingu p 5.8 lepingu automaatse pikendamise kohta on tühine. Samas leping lõppes mitte p 5.8 alusel, vaid VÕS § 186 p 1 alusel kohustuse täitmisega; 4) välistab OÜ Advokaadibüroo Concordia osalemine menetluses hageja õiguseellase tasunõude. Kostja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud põhjusliku seose puudumise hageja õiguseellase ja saavutatud tulemuse vahel. Kuivõrd hageja õiguseellane tulemust ei saavutanud, puudub põhjuslik seos hageja õiguseellase tegevuse ja vaidlusaluste kinnistute tagastamise vahel; 5) on kostja käsitletav tarbijana ning kõnealuse lepingu p 5.8 on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. 6) on VÕS §-s 7 sisalduv mõistlikkuse põhimõte üks võlaõiguse aluspõhimõtetest ning nimetatud sätet rakendatakse juhul, kui seadusest tulenevalt peab võlasuhtes arvestama mõistlikkuse põhimõttega. Kostja leiab, et VÕS § 42 lg 1 kohaldamine tingis vajaduse kohaldada mõistlikkuse põhimõtet ehk VÕS §-i 7. 7) on kostja käsitletav tarbijana ning kõnealuse lepingu p 5.8 on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Kostja ja hageja õiguseellase vahel sõlmitud juriidilise teenindamise lepingu alusel osutatav teenus on õigusabi. Vastavalt VÕS §-le 34 on tarbijaks isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus või kutsetegevuse läbiviimisega. Õigusteenus on vaieldamatult selline valdkond, mis ei seondu kostja igapäevase majandus ja kutsetegevusega. Siinkohal ei oma tähtsust see, kui palju kinnistuid või muid varasid on kostja omandis. 8) on VÕS §-s 7 sisalduv mõistlikkuse põhimõte üks võlaõiguse aluspõhimõtetest ning nimetatud sätet rakendatakse juhul, kui seadusest tulenevalt peab võlasuhtes arvestama mõistlikkuse põhimõttega. Kostja leiab, et VÕS § 42 lg 1 kohaldamine tingis vajaduse kohaldada mõistlikkuse põhimõtet ehk VÕS §-i 7.
EELNENUD MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA RIIGIKOHTUS
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 17.01.2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et tegemist on käsunduslepinguga. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtu seisukohaga, et lepingu eesmärgiks oli kokkulepitud tulemuse saavutamine kahes esimeses kohtuastmes. Lepingutest tulenevalt võis KCÕ tegevus lepingute täitmisel olla laiem kui ainult esindamine kohtus. See ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest hagejal ei ole tekkinud õigust saada tulemustasu, kuivõrd täitmata on õigusabilepingu p-s 5.1 sätestatud eeldused tulemustasu saamiseks. Õigusabilepingu p 5.1 seob tulemustasu saamise õiguse otseselt sellega, et maa oleks tagastatud KCÕ töö tulemusel. Maa tagastamine sai võimalikuks, kuna Riigikohtu 11.10.2007. a otsusega tühistati halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tehti uus otsus, millega tühistati keskkonnaministri 03.10.2000. a käskkirja nr 454 p 3.1. Riigikohtus osutas E.R. õigusabi OÜ Advokaadibüroo Concordia. Asjaolul, kas kassatsioonkaebuses korrati samu väited, mida oli esitatud kaebuses halduskohtule ja apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule, või mitte, ei ole tähtsust selle kindlakstegemisel, kas maa tagastati KCÕ töö tulemusel. KCÕ ei osutanud E.R. õigusabi kassatsioonkaebuse koostamisel ning seega ei saanud maa tagastamine võimalikuks ka tema töö tulemusel. KCÕ-l oli võimalus koostada E.R. i nimel kaebus Riigikohtule. Samuti oli KCÕ-l võimalik korraldada E.R. i esindamine Riigikohtus, sõlmides lepingu vandeadvokaadiga või vandeadvokaadi abiga. Asjaolud, et KCÕ esitas pärast Riigikohtu 08.03.2007. a otsust RMK-le teabenõude, pidas kirjavahetust G.G. ja A.L. ning AS K&H maakorraldajaga, esitas teabenõude Ida-Viru
katastribüroole ning helistas Tudulinna valla arendusnõunikule T.P. , ei anna alust asuda seisukohale, et maa tagastamine oleks toimunud KCÕ töö tulemusel ning seetõttu oleks hagejal tekkinud õigus nõuda tulemustasu.
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis, et ringkonnakohtu otsus on piisavalt põhjendamata osas, mis puudutab põhjusliku seose olemasolu või puudumist KCÕ tehtud töö ja E.R. maa tagastamise vahel. Põhjuse ja tagajärje seos tuleb tuvastada conditio sine qua non reegli abil, kasutades elimineerimismeetodit. Seega puuduks põhjuslik seos üksnes juhul, kui tulemus oleks saavutatud ilma KCÕ tööta. Ka leping ei näe ette, et kolmanda isiku panus välistab KCÕ tasunõude. Ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus on tõlgendus, mille kohaselt tuleb tasu maksta üksnes juhul, kui lepingupool täidab üksi, ilma kõrvalise sekkumiseta, kogu põhjuslikkuse ahela. KCÕ ja kostja vaheline õigussuhe on töövõtt, kuna lepingu eesmärgiks oli konkreetse tulemuse saavutamine. Ringkonnakohus on valesti jätnud kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja on esitanud KCÕ ja kostja sõlmitud õigusabilepingu p-st 5.1 tuleneva tasunõude, mille KCÕ on talle loovutanud. Õigusabilepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja maksma KCÕ-le 500 000 krooni, kui E.R. tagastatakse KCÕ tegevuse tulemusena kaks kinnistut kogupindalaga 139,38 ha. Pooled ei vaidle selle üle, et E.R. on maa tagastatud. Pooled vaidlevad aga selle üle, kuidas tõlgendada õigusabilepingu p-s 5.1 sisalduvat väljendit "büroo töö tulemusel". Hageja leidis, et see tähendab, et tasunõue tekib, kui KCÕ tehtud töö on põhjuslikus seoses maa tagastamisega. Kostja tõlgendas seda lepingupunkti selliselt, et tasunõude välistab see, et lisaks KCÕ-le oli vaja maa tagastamiseks ka kolmanda isiku (OÜ Advokaadibüroo Concordia) panust. Seega vaidlevad pooled lepingu tõlgendamise üle. Ringkonnakohus on õigusabilepingu p 5.1 tõlgendades sisuliselt nõustunud kostjaga, leides, et maad ei tagastatud KCÕ töö tulemusel, kuna KCÕ ei osutanud E.R. õigusabi kassatsioonkaebuse koostamisel. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on selles osas põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole avanud õigusabilepingu p-s 5.1 märgitud väljendit "büroo töö tulemusel" ning ei ole lepingu tõlgendamisel kohaldanud VÕS § 29, mis sätestab lepingu tõlgendamise reeglid. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.
Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel sel juhul eelkõige tuleb lähtuda (vt ka Riigikohtu 01.12.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-10, p 11). Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel, lähtudes eeltoodust, tõlgendama õigusabilepingu p 5.1 ning selgitama välja, kas tasu nõudmise eelduseks oli see, et KCÕ üksinda saavutaks maa tagastamise, või piisas tasunõude tekkimiseks ka sellest, kui lisaks KCÕ-le aitasid maa tagastamisele kaasa ka kolmandad isikud, ning kui suur peab sellisel juhul olema KCÕ osa. Välistatud ei pruugi olla ka tasunõude osaline tekkimine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada ja hinnata ka poolte seisukohti lepingu tõlgendamise jaoks oluliste asjaolude kohta ning tõendeid, millele pooled seejuures tuginevad. Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada ka sellega, et maa tagastamise menetlus ei piirdunud üksnes menetlusega halduskohtus. Halduskohtumenetluse tulemusena tühistati üksnes keskkonnaministri käskkiri, millega jäeti maa riigi omandisse, mitte ei tagastatud maad E.R . Seega tuleb vajadusel välja selgitada ka muud maa tagastamise menetlust ja KCÕ rolli selles puudutavad asjaolud. Kolleegium nõustus kohtute seisukohaga, et KCÕ ja kostja vahel oli käsundussuhe. Õigusabilepingu p-des 4.1 ja 4.2 on õigusabi sisuks märgitud E.R. i esindamine maa tagastamise küsimustes, õiguslike analüüside tegemine, ametlike pöördumiste, vajadusel kaebuste menetlemine kohtus, dokumendikavandite koostamine ja tõendite kogumine ning kliendi (kostja) esindamine ja asjaajamine tema huvides. Sellest tuleneb selgelt, et lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 619 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Ainuüksi see, et lepiti kokku tulemustasus, ei muuda lepingut töövõtulepinguks. Kolleegium märkis, et ringkonnakohus on oma otsuses valesti märkinud tsiviilasja hinna. Ringkonnakohus on märkinud tsiviilasja hinnaks 75 000 krooni, mis on põhinõude suurus. Seejuures on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et pärast 01.01.2009. a esitatud hagide puhul tuleb TsMS § 137 lg 4 järgi otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võtta otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses. Praeguses asjas nõuab hageja lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist. Seega oleks ringkonnakohus asja hinna märkimisel pidanud arvestama maakohtu otsuse tegemiseni arvestatud viivist. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, tuleb poolte menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.
MENETLUSOSALISTE
TÄIENDAVAD
PÕHJENDUSED
ASJA UUEL
LÄBIVAATAMISEL RINGKONNAKOHTUS
10.Hageja arvates võib vastavalt TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda tõendatuks selle, et kostja aktsepteeris hageja õiguseellase poolt käsundi täitmise jätkamist pärast Riigikohtu lahendi tegemist. Hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud lepingu eesmärki ei oleks saanud saavutada ainult üks isik. Maa tagastamise protsessi läbimisel oli erinevate isikute tegevus
olemuslikult vältimatu. Hageja hinnangul tuleb „büroo töö tulemuseks“ lugeda olukorda, kus hageja õiguseellase poolt vajalike seisukohtade esitamine ja toimingute tegemine aitas olulisel määral kaasa sellele, et lepingu eesmärk saavutati ning hageja õiguseellase tehtuta jääks eesmärk saavutamata. Kuna kostja ei öelnud lepingut üles, ei lõppenud hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud leping enne lepinguga kokkulepitud eesmärgi saavutamist (maa tagastamist E.R. ). Kuna lepingu eesmärk on saavutatud, on hageja hinnangul õigus nõuda kokkulepitud tasu. Juhul, kui käsundusleping ei ole lõppenud, kuid osa käsundi sisuks olevatest toimingutest teeb muu isik, tuleb kohaldada analoogia alusel VÕS § 629 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtet, et käsundisaajal on ka käsundi osalise täitmise korral õigus saada tema panusele vastav osa kokkulepitud tasust. Hageja teeb tasunõude osalise rahuldamise korral ettepaneku rahuldada hageja nõue määral, mis kohtu hinnangul vastab hageja õiguseellase panusele lepingu eesmärgi saavutamisse.
11.Kostja palub hageja hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu sõnastus „büroo töö tulemusel“ kätkeb endas arusaama, et üksnes juhul kui KCÕ töö otsene tulemus on see, mis tagab maa tagastamise, kuulub tulemustasu väljamaksmisele. OÜ Advokaadibüroo Concordia tegevus ei ole käsitletav niisuguse kolmanda isiku kaasabina, milliseid toiminguid oleks saanud teostada ka KCÕ. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et KCÕ võis tekkida õigus nõuda tulemustasu ka kolmandate isikute kaasabi kasutamisel, välistab OÜ Advokaadibüroo Concordia menetluses osalemise olemus, sisu ning tähtsus selle, et OÜ Advokaadibüroo Concordia tegevus oleks käsitletav pelgalt kaasabina KCÕ tegevusele. Lepingu p 5.1. all ei ole peetud silmas tulemustasu maksmist niisuguse büroo töö eest, mis seisneb esialgses ning ebakvaliteetses esindamises ning hilisemas teise esindaja võidu vormistamises. KCÕ ei tekkinud õigust tulemustasule Riigikohtus toimunud kohtumenetluse tulemusena, kuivõrd Riigikohtu lahend ei ole KCÕ tulemus. Halduskohtumenetlusele järgnev menetlus ei saa tekitada õigusi tulemustasule, sest KCÕ tegevus piirdus järelpärimiste ja teabenõuete esitamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõude osas osaliselt summas 719.01 eurot (11 250 kr) ja viivise osas summas 1062.72 eurot.
13.TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus märkis otsuses, et „ringkonnakohus ei ole avanud õigusabilepingu p-s 5.1 märgitud väljendit "büroo töö tulemusel" ning ei ole lepingu tõlgendamisel kohaldanud VÕS § 29, mis sätestab lepingu tõlgendamise reeglid.“. Riigikohtu juhise kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes eeltoodust, tõlgendama õigusabilepingu p 5.1 ning selgitama välja, kas tasu nõudmise eelduseks oli see, et KCÕ üksinda saavutaks maa tagastamise, või piisas tasunõude tekkimiseks ka sellest, kui lisaks KCÕ-le aitasid maa tagastamisele kaasa ka kolmandad isikud, ning kui suur peab sellisel juhul olema KCÕ osa.
Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada ka sellega, et maa tagastamise menetlus ei piirdunud üksnes menetlusega halduskohtus ja vajadusel tuleb välja selgitada ka muud maa tagastamise menetlust ja KCÕ rolli selles puudutavad asjaolud. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti, mis aitaksid kohtul lepingut tõlgendada ja määratleda, milliseid toiminguid KCÕ maa tagastamisega seoses tegi. Pooled tõendeid esitada ei soovinud ja kordasid vastustes oma varasemaid seisukohti.
14.Hageja on nõue alusena märkinud õigusabilepingu nr 06/04 02 p-i 5.1. Nimetatud punktis on pooled kokku leppinud õigusabi tasu järgmiselt: juhul kui E.R. tagastatakse büroo töö tulemusel XXX kinnistu nr 14875 ning XXX kinnistu nr 15110 kogupindalaga 139,38 ha, rakendavad pooled kokkuleppelist tulemustasu, mis on 500 000 kr.
15.Asjas on vaidlus, millistel eeldustel on tulemustasu sissenõutav. Kas on nõutav, et E.R. tagastati maatükid üksnes KCÕ tegevuse või tema vahendatud toimingute tagajärjel või on piisav, et maa tagastati ja KCÕ tegevus ja toimingud omasid selle tulemuse saavutamisel tähtsust. Hageja poolt viidatud lepingu p 4 sisustab KCÕ poolt osutatava õigusabi sisu:
4.1.kliendi ülesandel E.R. i esindamine õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimustes, õiguslike analüüside teostamine, ametlike pöördumiste, vajadusel kaebuste kohtulik menetlemine, vajalike dokumendiprojektide koostamine, tõendite kogumine;
4.2.kliendi huvides E.R. i esindamise korraldamine, kliendi soovil tema esindamine riigiorganites, kohaliku omavalitsuse organites, juriidiliste- ja üksikisikute ees, asjaajamine kliendi huvides. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud lepingu p-st 4 tuleneb, et KCÕ osutas juriidilise teenindamise lepingu ja selle lisaks oleva õigusabilepingu alusel teenuseid vastavalt kliendi ülesannetele ja soovile. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et poolte ühine tahe oli, et E.R. tagastatakse vaidlusalune maa, samuti oli poolte tahe lepingu sõlmimisel, et KCÕ osutaks vajalikke teenuseid, mis olid eraldi nimetatud õigusabilepingu p-s 4. Kostja on seisukohal, et tulemus ei saabunud KCÕ tegevuse tagajärjel, kuna maa tagastamisel oli määrav Riigikohtu lahend, millega tühistati maa tagastamist välistanud haldusakt ning riigikohtu menetluses KCÕ ei osalenud. Hageja on seisukohal, et tulemus saabus eelkõige KCÕ tegevuse tagajärjel, kuna KCÕ koostas halduskohtule ja ringkonnakohtule vajalikud kaebused. Ringkonnakohus nõustub väitega, et KCÕ poolt osutatud teenused halduskohtusse kaebuse esitamine ja halduskohtu otsuse vaidlustamine ringkonnakohtus olid vajalikud tulemuse saavutamiseks. Kui KCÕ ei oleks kliendile teenust osutades käskkirja tähtaegselt halduskohtus vaidlustanud, siis tulemust saabunud ei oleks. Ringkonnakohus ei pea õigeks kostja väidet, et KCÕ poolt koostatud menetlusdokumendid ei olnud piisavad ja õiguslikult põhistatud. KCÕ poolt koostatud kaebuses ja apellatsioonkaebuses on kaebaja tuginenud väidetele, et akt on välja antud kaalutlusvigadega ja maa riigi omandisse jätmine ei ole proportsionaalne maa riigi omandisse jätmisel taotletava eesmärgiga kaitsta loodust. Samuti on kaebuses esile toodud asjaolud, millest nähtub, et kaebajat ei kaasatud otsustusprotsessi ning esitatud väide, et kaebaja sai hiljem käskkirjast teadlikuks.
Kostja esindaja esitatud kassatsioonkaebuses tugines kassaator omanike õiguste järjepidevusele, kaalutlusvigadele ja ebaproportsionaalsele meetmele. Kassatsioonkaebuses on märgitud, et „kassaator on Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse lehekülgedel 4 ja 5 põhjalikult käsitlenud asjaolusid, et vaidlusalune akt anti kaalutlusõiguse rikkumisega ning motiveerimatult“. Samuti väitis kassaator, et jääb täielikult apellatsioonkaebuse leheküljel 5 toodud järelduse juurde, mille kohaselt kõnealuste endiste kinnistute riigi omandisse jätmine ei ole proportsionaalne maa riigi omandisse jätmisel taotletava eesmärgiga kaitsta loodust. Eeltoodu kinnitab, et kassatsioonkaebuses korrati varasemas menetluses KCÕ esitatud väiteid ning Riigikohus tühistas haldusakti, kuna leidis, et arvestamisele kuuluvaid asjaolusid arvesse võtvat kaalumist ei ole teostatud ning vaidlustaud korraldus on täielikult motiveerimata, ka ei ole kaebajat otsustusprotsessi kaasatud.
16.Kuna pooled vaidlevad lepingu sisu üle, ei saa lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg 1 esimesest lausest, sest poolte ühist tahet ei saa kindlaks teha. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi 5. lõige sätestab näidiskataloogi asjaoludest, mida lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada. KCÕ ja kostja vahel oli käsundisuhe ning KCÕ sai maa tagastamisele suunatud toiminguid teostada ja teenuseid osutada vastavalt kliendi juhistele ja ülesannetele. Asjas ei ole esitatud väiteid, et KCÕ oleks mõne vajaliku toimingu jätnud tegemata või muul viisil käsunduslepingut rikkunud. Pooled ei ole menetluses esitanud väiteid, et KCÕ keeldus teenust osutamast seoses kassatsioonkaebuse esitamisega. Arvestada tuleb ka sellega, et kõiki vajalikke toiminguid ei saanud KCÕ ise teha. Näiteks puudus tal pädevus HKMS § 51 lg 1 kohaselt olla esindajaks Riigikohtus. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et VÕS § 29 lg 4 kohaselt lepingut tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et KCÕ-l tekkis tulemustasu saamise õigus ka juhul, kui tulemus saabumisele aitasid kaasa teised isikud.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada käesoleva vaidluse eset. Hageja märkis hagis, et omandas 07.10.2009 nõude loovutamise lepingu alusel osa KCÕ nõudest kostja vastu, summas 75 000 kr, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks dokumendi, mille pealkiri on „Kinnitus nõude loovutamise kohta ning võlanõue“ (I kd lk 6). Nimetatud dokumendi kohaselt on KCÕ (loovutaja) ja M. Savi (loovutuse saaja) vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel on loovutuse saajale läinud üle loovutaja ja O. Järvloo vahel 22.02.2005 sõlmitud õigusabilepingust nr 06/04 02 ning 24.08.2004 sõlmitud juriidilise teenindamise lepingust nr 06/04 tulenev tulemustasu nõude osa ning sellele vastav viivise nõue O. Järvloo vastu. Samas dokumendis esitab M. Savi nõude O. Järvloole tasuda 80 000 kr (75 000 kr põhinõue ja viivised 5000 kr). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud dokumendist ei tulene, millises summas, kui suur osa 500 000 kroonist, on hagejale loovutatud, kuid vaidlust ei ole, et loovutatud on üksnes tulemustasu nõude osa ja seda vähemalt 75 000 kr osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja nõue moodustab osa lepingus märgitud tulemustasu nõudest, siis tuleb tulemustasu suurusena käsitleda 500 000 kr, mida peab arvestama hagi eseme, milleks on 75 000 kr, rahuldamise ulatuse määramisel.
18.Kohtud on KCÕ ja kliendi vahelised suhted kvalifitseerinud käsundina. KCÕ on käsundi tasu saamiseks esitanud arveid vähemalt 50 000 kr ulatuses. Kostja väitel on ta tasunud
59 000 kr. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja nõuet – tulemustasu osa summas 75 000 kr - ei ole asjas oluline kas ja täpselt millises summas on käsundi alusel teenuste eest kokkulepitud tasu makstud. See asjaolu võiks tähtsust omada, kui oleks alus teenustasu käsitleda tulemustasu osana või kui teenustasu suurus muudaks tulemustasu kokkuleppe tühiseks või vastuolus olevaks heade kommetega. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide, et tulemustasu ei ole sissenõutav, kuna see on vastuolus VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega, ei ole õige. Mõistlikkuse põhimõte oleks kohaldatav eelkõige VÕS § 627 ja 628 sätestatud käsundisaajale maksmisele kuuluva tasu osas konkreetsete teenuste eest. Käesoleva hagi nõue tuleneb lepingupoolte vahel eraldi kokkulepitud tulemustasu nõudest. Tulemustasu ehk ergutustasu on tasu, mida makstakse lisaks lepingus teenuse või töö eest kokkulepitud tasule. Tulemustasu lepitakse kokku eelkõige teenuse osutaja täiendavaks motiveerimiseks ja selle eelduseks on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse lugeda tulemustasu kokkulepe tühiseks või jätta tasunõue rahuldamata TsÜS § 138 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et lepingupooltel ei ole keelatud lisaks käsundisaajale makstavale tasule kokku leppida tulemustasus. Ainuüksi tulemustasu suurus ei ole käesolevas vaidluses piisav, et seda kokkulepet lugeda tühiseks või täitmisele mitte kuuluvaks. Asja materjalidest ei nähtu, mis on saadud tulemuse, s.o maa tagastamise, kui hüve väärtus. Hageja väitel on see vähemalt 5 miljonit krooni. Ringkonnakohtu arvates, arvestades tagastatava maa suurust ja hüpoteetilist müügihinda ja võimalikku kasvava metsa müügi võimalust, võiks kokkulepitud tulemustasu jääda 15-25 % vahemikku nn tulemi väärtusest. Ringkonnakohus märgib, et tulemustasu võib olla nii heade kommetega vastuolu tõttu tühine kui hea usu põhimõtte rikkumise tõttu mitte sissenõutav, seda olukorras, kus käsundi saaja teenuste maht ja saadud tulemus oleksid väikesed, kuid teenuste eest makstud tasu ebamõistlikult suur ja sellele lisanduks tulemustasu. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, et tulemustasu kokkulepe on tühine vorminõuete rikkumise tõttu ei ole õige. Lepingud, mille alusel tulemustasu on kokkulepitud ja käsundisaaja poolt osutatud teenused ei ole käsitletavad kogumis tehingutena, mille tõttu pidi käsundi andmine olema notariaalses vormis. Käsundi sisuks oli kliendi esindamine maa tagastamise küsimustes ning konkreetsed tehingud käsundi raames võisid olla kindlate vorminõuetega. Ringkonnakohus leiab ka, et tulemustasu kokkulepe ei ole käsitletav üldtingimusena, mis oleks tühine VÕS § 42 alusel. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et kokkulepitud tulemustasu 500 000 on kehtiv ja lubatav.
19.Ringkonnakohus leiab, et kuna tulemus, mis oli tulemustasu nõude tekkimise eelduseks, saabus olulises osas teiste isikute toimingute tagajärjel, siis on tulemustasu nõudeõigus lepingupoolel osalises ulatuses, arvestades tema panust. Riigikohus on pidanud tulemustasu osalist tekkimist võimalikuks ja hageja möönis samuti osalist nõudeõiguse tekkimist. KCÕ panus tulemuse saavutamisse oli toimikus olevate materjalide kohaselt I ja II astme halduskohtumenetluses. Toimikus olev kirjavahetus ei mõjutanud tulemuse saabumist, see võis vaid tulemuse saabumist kiirendada. Ringkonnakohus leiab, arvestades, et maa tagastamine koosneb arvukatest toimingutest ja tõendatud on KCÕ osalus üksnes I ja II astme kohtumenetluses, siis on mõistlik ja põhjendatud tulemustasu 15 % ulatuses 500 000 kroonist, so summas 75 000 kr. Hagejale on loovutatud osa, mille suurust hagimaterjalidest ei nähtu ja hagi on esitatud 75 000 kr nõudes, mistõttu tuleb hageja nõue rahuldada samas proportsioonis, s.o 15 %, . Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude katteks 719.01 eurot (11 250 kr).
20.Hageja on hagis esitanud viivise nõude. Poolte vahel ei ole vaidlust, et arve nr 79 tulemustasu nõudega tuli tasuda 31.08.2009. Kostja väited, et käsund lõppes KCÕ poolt toimingute tegemisega ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna tulemustasu sätestanud õigusabileping on juriidilise teenindamise lepingu lisa ja viimases lepiti p-s 5.7 kokku viivis 0,2 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, siis kuulub nimetatud lepingu punkt kohaldamisele. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid viivise määra osas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 01.09.2009 – 08.09.2011 kokku summas 1062.72 eurot ja alates 09.09.2011 kuni nõude täitmiseni 0,2 % päevas summast 719.01 eurot.
21.Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja hageja menetluskuludest tuleb jätta 15 % kostja kanda ning kostja menteluskuludest tuleb jätta 85 % hageja kanda. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus määras ebaõigesti tsiviilasja hinna apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus määrab käesoleva lahendiga apellatsioonimenetluses tsiviilasja hinnaks 5368.58 eurot (4793.37 põhinõue ja 575.20 kõrvalnõuded).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.