Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-56-11 Tartu, 22. juuni 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Marti Savi hagi Olar Järvloo vastu 75 000 krooni ja viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 209-58157 Marti Savi kassatsioonkaebus 9625 eurot 9 senti Hageja Marti Savi (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp Kostja Olar Järvloo (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Past 23. mai 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-58157 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Marti Savi (hageja) esitas 30. oktoobril 2009 Tartu Maakohtule Olar Järvloo (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 75 000 krooni, viivise 30. oktoobri 2009 seisuga 9000 krooni ning alates 31. oktoobrist 2009 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise, mille määraks on 0,2% tasumata summast päevas. Hagi kohaselt olid kostja ja OÜ KL CONSULT ÕIGUSBÜROO (KCÕ) sõlminud õigusabilepingu ning juriidilise teenindamise lepingu. Tegemist on töövõtulepinguga, millega KCÕ kohustus saavutama Eva Roostarile maa tagastamise. Õigusabilepingu p-s 5.1 oli järgmine tasukokkulepe: "Juhul kui Eva Roostar'ile ja/või maa tagastamise nõudeõiguse osaliselt või tervikuna vaidluste perioodil või nende järel omandanud kliendile või kliendi poolt määratud muule isikule tagastatakse büroo töö tulemusel Mõurasaare A-47 kinnistu nr 14875 ning Männasaare A-50 kinnistu nr 15110 (mõlema maatüki katastritunnus on 81501:004:0180) kogupindalaga 139.38 ha, rakendavad pooled kokkuleppelist tulemustasu, mis on viissada tuhat (500 000) krooni ning milline on väiksem büroo hinnakirjajärgsest vara arvestuslikust väärtusest arvestatavast tulemustasust. Juhul kui Eva Roostar'ile ja/või kliendile või tema poolt määratud isikule tagastatakse vaidluste tulemusel kinnistutest osa või ainult üks kinnistu, arvestatakse kokkuleppelist tulemustasu proportsionaalselt lähtuvalt tagastatud maa pindalast. Tulemustasu kuulub väljamaksmisele maa tagastamise korral arve alusel arves näidatud tingimustel. Büroo poolt väljastatavale arvele lisandub Eesti Vabariigis kehtestatud
käibemaks." KCÕ töö tulemusena on E. Roostarile tagastatud 150,12 ha maad. Seega on tasu nõudmise eeldused täidetud. Tasunõuet ei välista see, et maa tagastamisega seotud haldusasjas ei esitanud KCÕ kassatsioonkaebust. Kassatsioonkaebuse esitamise eelduseks oli KCÕ varem tehtud töö ning eelnevates kohtuastmetes peetud õiguslikud vaidlused. Samuti korrati kassatsioonkaebuses õiguslikke argumente, mida KCÕ oli varasemas menetluses esitanud. Maa tagastamiseks tuli pärast Riigikohtu lahendit läbida ka pikaajaline maa tagastamise menetlus. Kostja ei ole lepingujärgset tasu KCÕ-le maksnud. Juriidilise teenindamise lepingu p 4.6 kohaselt tuleb lepingujärgse maksega viivitamisel tasuda viivist, mille määraks on 0,2% tähtaegselt tasumata summast päevas. KCÕ on tasunõude osaliselt loovutanud hagejale.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et kinnistuid ei tagastatud KCÕ töö tulemusena. KCÕ töö tulemuseks oli E. Roostari kaebuse rahuldamata jätmine halduskohtus ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine ringkonnakohtus. Soodne kohtuotsus saavutati Riigikohtus OÜ Advokaadibüroo Concordia advokaatide töö tulemusel. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist ei ole KCÕ teinud midagi, mis mõjutaks maa tagastamist. KCÕ on saanud tehtud töö eest mõistliku tasu, mistõttu on täiendava tulemustasu nõudmine vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Alternatiivselt on KCÕ tasunõue lõppenud, kuna juriidilise teenindamise leping ja selle lisaks olev õigusabileping on lõppenud tähtaja möödumise tõttu.
3.Tartu Maakohus jättis 11. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et KCÕ ja kostja vaheline leping on käsundusleping. Lepingute sõlmimisel oli KCÕ eesmärgiks kokkulepitud tulemuse saavutamine kahes esimeses kohtuastmes. Kuna seal kokkulepitud tulemust ei saavutatud ja KCÕ-l ei olnud pädevust Riigikohtus esinemiseks, ei ole ka kostjal kohustust tasu maksta. Leping tuleb lugeda lõppenuks ajast, mil maa tagastamise vaidlustes pöörduti Riigikohtu poole. Selleks ajaks oli KCÕ teinud kõikvõimaliku, läbides kaks esimest kohtuastet, seejuures tulemust saavutamata. KCÕ-l on oma osa OÜ Advokaadibüroo Concordia saavutatud tulemuses, kuid kuna sisuliselt viis töö lõpuni siiski OÜ Advokaadibüroo Concordia, viis positiivse tulemuseni OÜ Advokaadibüroo Concordia töö. KCÕ on saanud tehtud töö eest tasu, kuid kuna tulemust ei saavutatud, siis ei ole tulemustasu nõudmine õigustatud.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 17. jaanuari 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et tegemist on käsunduslepinguga. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtu seisukohaga, et lepingu eesmärgiks oli kokkulepitud tulemuse saavutamine kahes esimeses kohtuastmes. Lepingutest tulenevalt võis KCÕ tegevus lepingute täitmisel olla laiem kui ainult esindamine kohtus. See ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest hagejal ei ole
tekkinud õigust saada tulemustasu, kuivõrd täitmata on õigusabilepingu p-s 5.1 sätestatud eeldused tulemustasu saamiseks. Õigusabilepingu p 5.1 seob tulemustasu saamise õiguse otseselt sellega, et maa oleks tagastatud KCÕ töö tulemusel. Maa tagastamine sai võimalikuks, kuna Riigikohtu
11.oktoobri 2007 otsusega tühistati halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tehti uus otsus, millega tühistati keskkonnaministri 3. oktoobri 2000 käskkirja nr 454 p 3.1. Riigikohtus osutas E. Roostarile õigusabi OÜ Advokaadibüroo Concordia. Asjaolul, kas kassatsioonkaebuses korrati samu väited, mida oli esitatud kaebuses halduskohtule ja apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule, või mitte, ei ole tähtsust selle kindlakstegemisel, kas maa tagastati KCÕ töö tulemusel. KCÕ ei osutanud E. Roostarile õigusabi kassatsioonkaebuse koostamisel ning seega ei saanud maa tagastamine võimalikuks ka tema töö tulemusel. KCÕ-l oli võimalus koostada E. Roostari nimel kaebus Riigikohtule. Samuti oli KCÕ-l võimalik korraldada E. Roostari esindamine Riigikohtus, sõlmides lepingu vandeadvokaadiga või vandeadvokaadi abiga. Asjaolud, et KCÕ esitas pärast Riigikohtu 8. märtsi 2007. a otsust RMK-le teabenõude, pidas kirjavahetust Gerri Grünbergi ja Andrus Laureni ning AS K&H maakorraldajaga, esitas teabenõude Ida-Viru katastribüroole ning helistas Tudulinna valla arendusnõunikule Tiiu Puule, ei anna alust asuda seisukohale, et maa tagastamine oleks toimunud KCÕ töö tulemusel ning seetõttu oleks hagejal tekkinud õigus nõuda tulemustasu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohtu otsus on piisavalt põhjendamata osas, mis puudutab põhjusliku seose olemasolu või puudumist KCÕ tehtud töö ja E. Roostarile maa tagastamise vahel. Põhjuse ja tagajärje seos tuleb tuvastada conditio sine qua non reegli abil, kasutades elimineerimismeetodit. Seega puuduks põhjuslik seos üksnes juhul, kui tulemus oleks saavutatud ilma KCÕ tööta. Ka leping ei näe ette, et kolmanda isiku panus välistab KCÕ tasunõude. Ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus on tõlgendus, mille kohaselt tuleb tasu maksta üksnes juhul, kui lepingupool täidab üksi, ilma kõrvalise sekkumiseta, kogu põhjuslikkuse ahela. KCÕ ja kostja vaheline õigussuhe on töövõtt, kuna lepingu eesmärgiks oli konkreetse tulemuse saavutamine. Ringkonnakohus on valesti jätnud kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Hageja on esitanud KCÕ ja kostja sõlmitud õigusabilepingu p-st 5.1 tuleneva tasunõude, mille KCÕ on talle loovutanud. Õigusabilepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja maksma KCÕ-le 500 000 krooni, kui E. Roostarile tagastatakse KCÕ tegevuse tulemusena kaks kinnistut kogupindalaga 139,38 ha. Pooled ei vaidle selle üle, et E. Roostarile on maa tagastatud. Pooled
vaidlevad aga selle üle, kuidas tõlgendada õigusabilepingu p-s 5.1 sisalduvat väljendit "büroo töö tulemusel". Hageja leiab, et see tähendab, et tasunõue tekib, kui KCÕ tehtud töö on põhjuslikus seoses maa tagastamisega. Kostja tõlgendab seda lepingupunkti selliselt, et tasunõude välistab see, et lisaks KCÕ-le oli vaja maa tagastamiseks ka kolmanda isiku (OÜ Advokaadibüroo Concordia) panust. Seega vaidlevad pooled lepingu tõlgendamise üle.
11.Ringkonnakohus on õigusabilepingu p 5.1 tõlgendades sisuliselt nõustunud kostjaga, leides, et maad ei tagastatud KCÕ töö tulemusel, kuna KCÕ ei osutanud E. Roostarile õigusabi kassatsioonkaebuse koostamisel. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on selles osas põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole avanud õigusabilepingu p-s 5.1 märgitud väljendit "büroo töö tulemusel" ning ei ole lepingu tõlgendamisel kohaldanud VÕS § 29, mis sätestab lepingu tõlgendamise reeglid.
12.VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lgle 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel sel juhul eelkõige tuleb lähtuda (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-10, p 11). Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel, lähtudes eeltoodust, tõlgendama õigusabilepingu p 5.1 ning selgitama välja, kas tasu nõudmise eelduseks oli see, et KCÕ üksinda saavutaks maa tagastamise, või piisas tasunõude tekkimiseks ka sellest, kui lisaks KCÕ-le aitasid maa tagastamisele kaasa ka kolmandad isikud, ning kui suur peab sellisel juhul olema KCÕ osa. Välistatud ei pruugi olla ka tasunõude osaline tekkimine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada ja hinnata ka poolte seisukohti lepingu tõlgendamise jaoks oluliste asjaolude kohta ning tõendeid, millele pooled seejuures tuginevad.
13.Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada ka sellega, et maa tagastamise menetlus ei piirdunud üksnes menetlusega halduskohtus. Halduskohtumenetluse tulemusena tühistati üksnes keskkonnaministri käskkiri, millega jäeti maa riigi omandisse, mitte ei tagastatud maad E. Roostarile. Seega tuleb vajadusel välja selgitada ka muud maa tagastamise menetlust ja KCÕ rolli selles puudutavad asjaolud.
14.Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et KCÕ ja kostja vahel oli käsundussuhe. Õigusabilepingu p-des 4.1 ja 4.2 on õigusabi sisuks märgitud E. Roostari esindamine maa tagastamise küsimustes, õiguslike analüüside tegemine, ametlike pöördumiste, vajadusel kaebuste menetlemine
kohtus, dokumendikavandite koostamine ja tõendite kogumine ning kliendi (kostja) esindamine ja asjaajamine tema huvides. Sellest tuleneb selgelt, et lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 619 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Ainuüksi see, et lepiti kokku tulemustasus, ei muuda lepingut töövõtulepinguks.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on oma otsuses valesti märkinud tsiviilasja hinna. Ringkonnakohus on märkinud tsiviilasja hinnaks 75 000 krooni, mis on põhinõude suurus. Seejuures on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et pärast 1. jaanuari 2009 esitatud hagide puhul tuleb TsMS § 137 lg 4 järgi otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võtta otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses. Praeguses asjas nõuab hageja lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist. Seega oleks ringkonnakohus asja hinna märkimisel pidanud arvestama maakohtu otsuse tegemiseni arvestatud viivist.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, tuleb poolte menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.