2-11-6079/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-11-6079 Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 23.11.2007.a. AS Hansapank ja M D laenulepingu nr 07-211729VL summas 150 000 krooni intressimääraga 14 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2012.a. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.07.2009.a. Alates 15.07.2009.a. kuni 15.10.2010.a. kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud olles viivituses 16 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hinnakirja kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist põhiosalt EKP intress + 7 % aastas kuni lepingu ülesütlemiseni (0,022 % päevas) ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingujärgne intress oli 14 % aastas ning viivisemääraks on alates 12.11.2010.a. 0,039 % päevas (14 % : 360 = 0,039 % päevas. 12.04.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-050888-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221040698743 ja teenindava arvelduskontoga nr 1102744140 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 15 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16 % aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15. ndal kuupäeval. Lepingu p 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 26.10.2010.a. saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuga jooksev võlgnevus hiljemalt 10.11.2010.a. ja hoiatusega juhul kui kostaj võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmisteks.11.11.201.a. ütles hageja 23.11.2007.a. lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 12.11.2010.a. sulges hageja 12.04.2008.a. lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 10-078896-KX alla. 14.02.2011.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 10 467.92 eurot s.h. lepingust nr 07-211729-VL tulenev võlgnevus kokku 9 507.78 eurot (põhiosa 7 423.51 eurot, intress 1 688.28 eurot ajavahemiku 15.03.200911.11.2010.a. eest ja põhiosa viivis 395.99 eurot ajavahemiku 15.03.2009-14.02.2011); lepingust nr 10-078896-KX tulenev võlgnevus kokku 960.14 eurot (põhiosa 958.67 eurot ja põhiosa viivis 1,47 eurot ajavahemiku 11.11.2010 kuni 11.11.2010.a. eest). Hageja palub välja mõista M D Swedbank AS kasuks lepingu nr 07-211729-VL võlgnevus 9 507 (üheksa tuhat viissada seitse) eurot ja 78 senti; lepingu nr 07-211729-VL viivis protsendina põhinõudelt (7 423.51 eurot) alates 15.02.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjas sätestatud määras 0,039 % päevas; lepingu nr 10-078896-KX võlgnevus 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja 14 senti; lepingu nr 10-078896-KX viivis protsendina põhinõudelt (958.67 eurot) alates 15.02.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Kostja vastus Kostja hagiga nõus ei ole. Lepingu nr 07-211729-VL järgi tasus kostja intresse ja viiviseid Lk 2 / 5

2-11-6079 põhiosalt vastavalt oma võimalustele lähtudes perekonna materiaalsest seisundist. Lepingu nr 08050888-RK järgi maskis kostja intresse ja viiviseid regulaarselt vastavalt võimalusele ning arvestades perekonna materiaalset seisundit. Hageja ei teatanud kostjale, et kavatseb ühepoolselt lepingu nr 08-050888-RK tingimusi muuta ja üle kanda võlgnevuse uue lepingu alla. Kostja leiab, et rahaliselt ja protsendina väljendatud viivis on ebamõistlikult suur ning arvestades kostja materiaalselt olukorda ei suuda ta seda kunagi tasuda. Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 23.11.2007.a. AS Hansapank ja M D laenulepingu nr 07-211729-VL summas 150 000 krooni intressimääraga 14 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2012.a. (t.l. 6). Vaidlust ei ole, et kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intresse iga kuu 15. kuupäeval (t.l. 7). Vaidlust ei ole, et alates 15.07.2009.a. kuni 15.10.2010.a. kostja laenu täies ulatuse tagasi ei maksnud ning oli viivituses kuueteistkümne üksteisele järgneva intressi maksega (t.l. 11-12). Pooled ei vaidle, et 26.10.2010.a. kirjaga teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ning alates 11.11.2010.a. on leping nr 07-211729-VL üles öeldud (t.l. 9). Kohus tuvastas, et 12.04.2008.a. sõlmisid AS Hansapank ja M D vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-050888-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221040698743 ja teenindava arvelduskontoga nr 1102744140 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 15 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16 % aastas (t.l. 8). Vaidlust ei ole, et kostja kohustus tema kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15. kuupäeval, kuid lepingut nõuetekohaselt ei täitnud (t.l. 13). Pooled ei vaidle, et 26.10.2010.a. kirjaga teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ning alates 12.11.2010.a. sulges hageja lepingujärgse kasutuslimiidi ning kandis võla uue lepingu nr 10-078896-KX alla (t.l. 9, 14). Hageja on veenvalt põhjendanud, et võla uue lepingu nr 10-078896-KX alla kandmine on hageja raamatupidamise tehing, millega kostjale uusi lepingulisi kohustusi ei ole tekkinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et laenu tagastamise tähtaeg on saabunud. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lk 3 / 5

2-11-6079 VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et lepingu nr 07-211729-VL hinnakirja kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist põhiosalt EKP intress + 7 % aastas kuni lepingu ülesütlemiseni (0,022 % päevas) ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas (t.l. 15). Lepingujärgne intress oli 14 % aastas ning viivisemääraks on alates 12.11.2010.a. 0,039 % päevas (14 % : 360 = 0,039 % päevas) (t.l. 10). Lepingu nr 08-050888-RK p 5.8. järgi tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale lepingu nr 07-211729-VL järgi 9 507.78 eurot (põhiosa 7 423.51 eurot, intress 1 688.28 eurot ajavahemiku 15.03.2009-11.11.2010.a. eest ja põhiosa viivis 395.99 eurot ajavahemiku 15.03.2009-14.02.2011) ja lepingu nr 10-078896-KX järgi 960.14 eurot (põhiosa 958.67 eurot ja põhiosa viivis 1,47 eurot ajavahemiku 11.11.2010 kuni 11.11.2010.a. eest) (t.l. 7, 10-14). Kostja on esitanud hagile vastuväited, et viivis on ebamõistlikult suur. Kohus, arvesse võttes kahe lepingu järgi põhivõlgnevuse summat 8 382.18 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivist 397.46 eurot, leiab, et viivis ei ole ebamõistlikult suur. Seega kohtu arvates viivise protsent lepingu nr 07-211729-VL järgi 0,022 % kuni lepingu ülesütlemiseni ning alates 12.11.2010.a. 0,039 % päevas põhinõudelt ei ole suur või ebamõistlikult suur, samuti ei ole suur lepingu nr 08-050888-RK järgi võlaõigusseaduse järgi arvestatav viivise määr. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingust nr 07-211729-VL tulenev võlgnevus 9 507 (üheksa tuhat viissada seitse) eurot ja 78 senti; lepingu nr 07-211729-VL järgi viivis protsendina põhinõudelt (7 423.51 eurot) alates 15.02.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjas sätestatud määras 0,039 % päevas; lepingust nr 10-078896-KX tulenev võlgnevus 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja 14 senti ning lepingu nr 10-078896-KX järgi viivis protsendina põhinõudelt (958.67 eurot) alates 15.02.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Kohus ei hinda tõenditena kostja esitatud laenulepingu nr 06-121070-EV ja sama laenulepingu kindlustuslepet, sest nendel dokumentidel ei ole asja lahendamisel tähtsust kuna nimetatud leping Lk 4 / 5