Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-60172

Tsiviilasi

OÜ Dominus Inkasso hagi Liia Paavo vastu võla 161, 38 euro ja viivise saamiseks

Hagi hind

161, 38 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2011otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liia Paavo apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja OÜ Dominus Inkasso (registriokood 11449068, Narva mnt 11E, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]), esindaja Külliki Tammik (OÜ Ad-iutrix, Liivamäe 6-36, Tallinn). Kostja Liia Paavo (isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xx, xxxxxxx xxxxxxxx telefon xxxxxxxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

kõigile

Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse käik Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses OÜ Dominus Inkasso hagi Liia Paavo vastu võlgnevuse 161, 38 euro ja viivise väljamõistmiseks. Liia Paavo esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb esitajale tagastada. OÜ Dominus Inkasso esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles 161, 38 euro ja viivise väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.