Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud 10.12.2010.a. määrusega algatas kohus AL ́i pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaar’e. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on ajutine haldur seisukohal seisukohal, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgniku poolt esitatud andmetele tuginedes on tema igakuine sissetulek 4350 krooni (278 eurot), igakuised püsikulud 3550 krooni (226.8 eurot). Tööandja CG OÜ poolt esitatud andmetel võlgniku 2010 aasta 11 kuu keskmine sissetulek on olnud 2300 krooni. Seega on võlgnik teeninud ja kulutanud ligi kaks korda enam, kui ametlikult palka saab. Millest see erinevus on tingitud, ei ole võlgnik suutnud kohtule selgitada. Võlgniku vara on arvelduskontol AS-is Swedbank , jääk summas 0,74 krooni (0.047 eurot), arvelduskontol Krediidipangas, jääk summas 44.10 krooni (2.8 eurot), igakuine töötasu OÜst CG 2500 krooni (160.25 eurot) ning koduse sisustuse esemed, mis on vajalikud igapäevaeluks ja millel arvestatav turuväärtus puudub. Registervara (kinnisvara, sõidukid, ehitised jms) võlgnikul puudub. Võlgniku 2010 novembrikuu töötasu oli tööandja poolt palgaõiendil näidatud 2500 krooni (bruto). Ka muu 2010 aastal makstud kuupalk on samas suurusjärgus. Ajutise halduri arvates on tegemist eksitusega, kuna võlgniku poolt pankrotiavalduses näidatud igakuiseks palgasummaks on 4350 krooni, seega peab tööandja oma õiendis ilmselt silmas netosummat. Kohustuste hindamisel lähtub ajutine haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: IK AS 56 335 krooni (3 611 eurot) RD 68 498 krooni (4 390 eurot). Nimetatud võlausaldaja on pöördunud oma nõuete täitmiseks kohtutäitur Urmas Tärno poole, kelle täitmisel on 7 täiteasja. Maksuvõlad puuduvad. Kokku on täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 124 833 krooni e. 8 001 eurot. Tuginedes eeltoodule on hinnang võlgniku varalise seisundi kohta negatiivne. Teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 8 001 eurot, likviidne vara, mille arvelt nimetatud kohustusi rahuldada, puudub. Võlgniku selgitusel igakuiselt laekuv palk kulub täielikult igapäevaste püsikulude katteks, nagu elamuasemekulud (200 krooni e. 12,8 eurot), hügieenitarvetele (150 krooni e. 9.6 eurot) riietele 300 krooni (19.23 eurot), toit 1500 krooni (96.15 eurot) transport 1200 krooni (76.92 eurot) sidekulud 135 krooni (8.65 eurot) tervishoid 65 krooni (4.17 eurot) kuus, kokku on igakuiseteks püsikuludeks võlgniku andmetel 3550 krooni (227.56 eurot). Seega on võlgniku igakuised püsikulud isegi ca 1000 krooni (64.1 eurot) suuremad kui tööandja poolt väljamakstud palk, mis viitab üldteada asjaolule, et taksojuhid saavad põhipalga kõrval klientidelt ka jootraha. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik alalisele maksejõuetusele. Antud asjas kogutud andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.

Ajutise halduri hinnangul ja tuginedes olemasolevatele andmetele ei esine võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on maksejõuetu. Kooskõlas PankrS sätetega pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Ajutine haldur on seisukohal, et isiku kohustustest vabastamine ei saa toimuda teiste isikute arvelt. Oleks ebamõistlik ja sotsiaalselt ebaõiglane kuulutada kohtumäärusega välja võlgniku pankrot, teades juba ette, et võlgnikul puuduvad vahendid menetluse rahastamiseks nii praegu kui ka tulevikus. Sellega tekitataks võlgnikule juurde uusi võlausaldajaid ning üheks nendest oleks menetluses osalev pankrotihaldur. Võlgnik saab minimaalset töötasu ning kogu saadav töötasu kulub võlgniku igapäevasteks püsikuludeks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduse mõttest tulenevalt on võimalik pankrotimenetluse raugemine ka füüsilise isiku suhtes (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-68-05). Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks piisav sissetulek või muu tuluallikas, millest jätkuks vähemalt massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara üksnes töötasu 160,25 eurot kuus ja kohustusi 8001 eurot. Ajutine haldur on lõpliku aruande kohaselt seisukohal, et võlgniku poolt esitatud andmetele tuginedes on tema igakuine sissetulek 4350 krooni (278 eurot) , igakuised püsikulud 3550 krooni (226.80 eurot). Tööandja CG OÜ poolt esitatud andmetel võlgniku 2010.a. 11 kuu keskmine sissetulek on olnud 2300 krooni. Ka võlgniku poolt maksuametile esitatud 2007.a. – 2009.a. tuludeklaratsioonide andmetel on võlgniku keskmiseks sissetulekuks 2 000 – 2 300 krooni kuus, mis on üle 2 000 krooni võrra väiksem kui võlgniku poolt kohtule esitatud andmed. Ka nende esitatud andmete erinevus on märkimisväärne, ligi kahekordne. Seega on võlgnik teeninud ja kulutanud ligi kaks korda enam, kui ametlikult palka saab. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul esineb alus võlgniku pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 ja § 171 lg 2 p 5 alusel. Kohtule esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud CG OÜ 24.09.2010.a tõendi kohaselt on võlgniku palga suuruseks alates 2007.a. 4350 krooni (278,02 eurot). CG OÜ 13.12.2010.a. ja 17.05.2011.a. tõendi kohaselt oli võlgniku brutopalk 2010.a. keskmiselt 2300 krooni, kusjuures antud tõenditel kajastatud summad ei ole kuude lõikes kattuvad omavahel ega ka Maksu-ja Tolliameti andmetega võlgnikule makstud palga ja kinnipeetud ning riigile tasutud sotsiaal- ja tulumaksu osas. Samas ei ole võlgnik kohtule esitanud andmeid selle kohta, et tema palk kuude lõikes oleks olnud erinev. Ka esineb vastuolu võlgniku 2007.a. ja 2009.a..tuludeklaratsioonide andmete, mille kohaselt on võlgniku keskmine sissetulek 2 000 – 2 300 krooni kuus, ja võlgniku poolt pankrotiavalduses märgitud palgaandmete vahel. Käsitletud tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku töötasu üle 2 000 krooni võrra väiksem

kui võlgniku poolt kohtule esitatud andmed. 12.01.2011.a. toimunud eelistungil väitis võlgnik, et tema palk vähenes 2009.a. Nimetatud väide on vastuolus Maksu- ja Tollioameti ning võlgniku 2009.a. tuludeklaratsiooni andmetega, mille kohaselt moodustas võlgniku palk 2008.a. 24 912 krooni ja 2009.a. 25 920 krooni. Seega suurenes mitte ei vähenenud esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt võlgniku palk 2009.a. Samas on ületanud võlgniku kulutused tema igakuiseid sissetulekuid. Tunnistaja Irina Vassenina ütlustega on küll tõendatud, et tunnistaja aitas võlgnikul võlgu tasuda, kuid võlgniku igakuised kulutused summas 3550 krooni (226.80 eurot) ületavad siiski tema väidetavaid igakuiseid sissetulekuid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et võlgnik on esitanud tahtlikult kohtule ebaõigeid andmeid oma sissetulekute kohta. PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul võlgniku poolt tahtlikult ebaõigete andmete esitamine oma sissetulekute kohta välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Eeltoodust tulenevalt esineb PankrS §-s 29 lg 1 sätestatud alus võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus määras 31.05.2011 määrusega AL ́i pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Antud kohtmääruses põhjendas kohus deposiidsumma määramise vajadust. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud ning selles toodud põhjendusi võlgnik vaidlustanud ei ole. Tähtaja jooksul AL ́i pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. AL ́i maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Halduri hinnangul ei ole toime pandud tegu, mis vastaks KarS paragrahvide koosseisu tunnustele. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks riigi arvelt 397 eurot (sotsiaalmaksuta). Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ Causa Õigusbüroo arvelduskontole . Kohus leiab, et

ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigi vahendutest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot OÜ Causa Õigusbüroo arvelduskontole AS-is SEB Pank.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.