2-10-30062
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-30062
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2011, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Swedbank Liising hagi H. J. ja T. J. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagihind 15 318.34 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
16. august 2011 Hageja:
AS Swedbank Liising (RK 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn)
Hageja esindaja:
Silva Kark (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja 1:
H. J. (i.k. xxx, elukoht xxx)
Kostja 2:
Kolmas isik:
T. J. (i.k. xxx, elukoht xxx) Kohtutäitur Kristel Maalman (Jaama 14, 41533 Jõhvi, e-post [email protected] )
1) Kostja H. J. lahusvaraks jääb:
a) Kinnistu nimetusega Kuusiku (registriosa nr. 71808), asukohtadega Tärivere küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa ja Lõpe küla, Iisaku vald, IdaVirumaa (kinnistu nr. 1); b) Kinnistu nimetusega T. I (registriosa 2332308), asukohaga Kauksi küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa (kinnistu nr. 3). 2) Kostja T. J. lahusvaraks jääb kinnistu nimetusega T. (registriosa 1757808), asukohaga Jenni, Kuru küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa (kinnistu nr. 2).
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank Liising hagi H. J. ja T. J. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohus 03.02.2009 tsiviilasjas nr. 2-08-71010 tagaseljaotsuse, millega mõistis Swedbank Liising AS-i (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) kasuks FIE-lt H. J.`lt välja 648 098,22 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (645 154,97 krooni) alates 29.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni, samuti hageja menetluskulud summas 27 250 krooni. Tagaseljaotsus jõustus 07.07.2009. 17.02.2009 esitas hageja FIE H. J. suhtes täitmisavalduse, millega palus pöörata sissenõue võlgniku kinnis- ja vallasvarale, nõudeõigustele ja pangakontodele. 12.03.2010 tegi hageja täiturile järelepärimise, saades 15.03.2010 vastuse, et on aresitud võlgniku kontod AS-s Swedbank ja AS-s Sampo Pank, arestimise tulemusena on laekunud 1 143,12 krooni. 16.03.2010 teatas kohtutäitur, et kinnisvara arestimist ei toimu, kuna kõik võlgniku kinnisvara kuulub asbikaasade ühisvara hulka. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja jagada kostjate ühisvaraks olev kinnisvara: kinnistu nimetusega Kuusiku (registriosa nr. 71808), asukohaga Tärivere küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa ja Lõpe küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa; kinnistu nimetusega T. I (registriosa 2332308), asukohaga Kauksi küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa ja kinnistu nimetusega T. (registriosa 1757808), asukohaga Jenni, Kuru küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa. Menetluskulud (sh riigilõiv) palus hageja esindaja jätta solidaarselt kostjate kanda
Maakohus saatis 29.06.2010, 31.08.2010 ja 06.09.2010 kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kuna kostjatele ei õnnestunud kohtudokumente kätte toimetada, esitas hageja esindaja 01.11.2010 taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks kohtutäitur Kristel Maalman`i kaudu. Kohtudokumendid on kostjatele kohtutäituri kaudu kätte toimetatud 10.novembril 2010 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjadega (tl. 46,47).
05. mai 2011 kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Nagu nähtub 02.05.2011 menetlustoimingu protokollist, siis teatati kostja T. J.`le kohtuistungi toimumise ajast telefoni teel, kuna muul moel ei õnnestunud kostjatele kohtukutseid edastada. Kostja T. J. teatas, et neil on võimalik 05.mai 2011 kohtuistungile ilmuda. Kohus määras asja uuesti kuulamisele 16.augustil 2011,et saada kostjatelt veelkord kinnitust kinnistute jagamise kokkuleppele, mida nad pangas ei kinnitanud, vaid tegid seda omavahel sõlmitud kompromisslepingus, mis on edastatud ka kohtule
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 414 lg 3 alusel. TsMS § 414 lg 3 kohaselt, kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Sissenõudja on esitanud hagi kohtusse Perekonnaseaduse § 18 ́ alusel, milles sätestatakse :
Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Antud juhul täitemenetluses ongi kohtutäitur Kristel Maalmannile esitanud AS Hansa Liising Eesti täitmisavaldus H. J. vastu ,mis tuleneb Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 208-71010.Täitmisavalduses on palutud viivitamata pöörata sissenõue võlgniku kinnis- ja vallasvarale. Kohtutoimikusse on lisatud H. J.le kuuluvate kinnistute registriosa väljavõtted, millest nähtub ,et H. J. omanduses on kinnistud Kuusiku,kinnistu reg.osa nr. 71808;T. kinnistu reg.osa nr.1757808;T. I ,kinnistu reg.osa nr.2332308. Nimetatud vara on kinnisvara, mis on ühisomanduses. Selle vara suhtes ei saa teha täitetoiminguid (nt.vara arestida) enne kui ühisvarast ei ole eraldatud võlgniku vara osa. Kostjad tunnistavad oma vastuses kohtule 20.12.2010, et eelnimetatud vara on nende ühisvara ning et nad on nõus ühisvara jagamisega ,millise kokkuleppe nad kohtule lisavad ning märgivad ära ka asjaolu, et sellise vara jagamise korral ei pea kumbki maksma teisele omanikule hüvitist seoses ebaproportsionaalse vara jagamisega. Seega pooled loevad, et jagamine toimub mõlemile kostjale võrdselt. Kinnistutele on kantud keelumärked Hansa Liising Eesti kasuks. Kuna hageja on nõus vara jagamisega viisil, mille on kohtule esitanud kostjad ise , siis kohus ei näe põhjust vara teistsuguseks jagamiseks. Abikaasade varasuhteid reguleerib alates 01.juulist 2011 kehtima hakanud uus Perekonnaseadus. Hagiavalduse kohtusse andmise ajal kehtis Perekonnaseadus, milles abikaasade varalisi õigusi reguleerinud 3.ptk. § 18 lg. 1 reguleeris ühisvara jagamise : Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Seaduse § 18 ́ sätestas vara jagamise juhul kui ühe abikaasa suhtes oli algatatud täitemenetlus. Seaduse § 19 lg 1 sätestas, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Seaduse lg 3-le tuginedes määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Tuginedes 01.juulil 2011 kehtima hakanud Perekonnaseaduse § 210 lg 1-le laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks . Seaduse jõustumise hetkeks teostasid abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kuna teistsugust regulatsiooni ühisvaraga seotud õiguste ja kohustuste osas kehtestatud ei olnud. Kohtule 20.12.2010 antud vastuses teatasid kostjad, et nad on nõus jagama vara nii, et pooled ei peaks teineteisele maksma ebaproportsionaalse jagamise eest hüvitist. Seega nad nõustusid kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 19 lg 1-ga,mis sätestas vara jagamisel osade võrdsuse. Alates 01.07.2011 kehtiva Perekonnaseaduse § 37 lg 3 sätestab : „Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.“ Tuginedes Asjaõigusseaduse § 77 lg 1 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kuna kostjate poolt on kohtule antud nõusolek kaasomandit jagada kostjate endi vahel kokku lepitud viisil ning sellega on nõus ka hageja ,arvestab kohus poolte ühise tahtega ning jagab ühisvara poolte poolt antud nõusoleku kohaselt. Kuna kostjad ise kohtusse ei ilmunud ,ei ole kohus saanud tsiviilasja menetlemist lõpetada kohtumääruse tegemisega,milles kinnitaks poolte vahel sõlmitud kompromissi ning mis tooks kaasa ka menetluskulude osalise tagastamise hagejale, kusjuures kostjatel tulnuks sel puhul kanda sedavõrd vähem menetluskulusid. Kohus lõpetab menetluse kohtuotsuse tegemisega sissenõudja hagi alusel ,millise hagi esitamise õiguse andis temale Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg1 ja 2 ja mis kehtib
samas redaktsioonis nii kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse kui käesoleval ajal kehtiva Perekonnaseaduse ajal. Hageja hagi rahuldatakse. TMS § 14 Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lg. 1 sätestab: Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument , lg 2 sätestab: Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Hagi aegumise osas kostjad kohtule vastuväiteid esitanud ei ole.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Hageja esindaja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 1 597,79 eurot (25 000 krooni) ja kohtutäituri tasu summas 53,69 eurot (840 krooni), kokku 1 651,48 eurot (25 840 krooni). Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv ja kohtutäituri tasu) kogusummas 1 651,48 eurot.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.