Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Vaidlus puudub selles, et 10.09.2010.a sai hageja peatrauma, s.o toimus kindlustusjuhtum. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Reisikindlustuse tingimuste p 7.1.3 sätestab, et kostja ei hüvita ravikulusid, kui kindlustusriski saabumisega seotud esimese visiidi ajal arsti juurde tuvastati kliendi organismis alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainete olemasolu. Tingimuste p 7.1.5 kohaselt ei hüvita kostja ravikulusid, kui õnnetusjuhtumi korral tuvastati kliendi organismis alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamist. Kostja on väitnud, et hageja oli arsti juurde pöördumisel alkoholi joobes. Kohus leiab, et kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseid peab tõendama kostja. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja koostööpartner HIA kirjalikult teavitanud kostjat, et hageja oli meditsiiniteenuse saamisel alkoholijoobes. 10.09.2010.a KLHmeditsiinilise raporti kohaselt tuvastati hageja füüsilisel ülevaatusel, et hageja oli joobes. 18.03.2011.a on KLHteatanud, et tõendid hageja joobe kohta puuduvad. 24.03.2011.a on AHteatanud, et füüsilisel ülevaatusel ei tuvastatud hagejal alkoholi joovet ning tõendid joobe kohta puuduvad. Eelkirjeldatust nähtub, et tõendid on omavahel vastuolus. Samas kinnitavad hilisemad tõendid (18.03.2011.a KLHteade ja 24.03.2011.a AHteade), et hageja ei olnud joobes. Kohus on seisukohal, et hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, ei ole tõendatud kostja väide, et hageja oli joobes. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kandis ravikuludena 1008,43 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1008,43 eurot. Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise väljamaksmisega, siis on hagejal õigus nõuda ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt 28.03.2011.a seisuga 21,17 eurot ning alates 29.03.2011.a viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju tekitamisega seoses kantud kulud summas 470,59 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist kohtueelses menetluses hageja poolt kantud õigusabikuludega. Hageja esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe on 10.02.2011.a ja 04.03.2011.a esitanud kostjale nõudekirjad kahju hüvitamiseks. Kohtueelse esindamise eest on Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 470,59 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab

otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sellest tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks. Kohtu hinnangul on hageja kantud kohtueelsed kulud mõistlikud ega ole üleliia suured. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 470,59 eurot kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulude katteks. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.