Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-11-4869 on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus 07.02.2011.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi aadressil XXX Narva 3⁄4 osa omanik. Majas aadressil Energia 1 Narva on asutatud korteriühistu Energonova. Alates 2007.a. novembrist kostja ei ole täitnud oma kohustusi arvete maksmisest täies ulatuses. Igakuiselt esitab korteriühistu kostjale makseteatise ning kostjal on igakuiselt teada missuguse summa ta peab hagejale maksma. Kostja ei tsu makseid ega vaidlust neid. Vastavalt arvetele moodustab kostja võlgnevus alates 2007.a. novembrist kuni hagi esitamise momendini 3 566.75 krooni, mis on 227.96 eurot ning viivised 431.15 krooni, mis on 27.56 eurot. Hageja palub kostjalt sisse nõuda võlgnevus 227.96 eurot, viivised 27.56 eurot ning välja mõista viivised suuruses 0,07 % iga viivitatud päeva eest kohustuse täitmiseni, kusjuures viivised ei tohi ületada põhivõlgnevust. Kostja vastuväited Kostja on kirjalikus vastuses kohtule 18.02.2011.a. teatanud, et hagi esitamise momendil oleva võlgnevuse 227.96 eurot on kostja tasunud, samuti on kostja tasunud viivise summas 27.56 eurot. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle, et J Š kuulub 3⁄4 kaasomandina korteriomandist aadressil XXX Narva (t.l. 3). Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vaidlust ei ole, et majas, kus kuulub kostjale korteriomand, on korteriomanike poolt loodud korteriühistu Energonova ja kostja on selle korteriühistu liige. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistuseaduse § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on

2-11-4869 korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Pooled ei vaidle, et kostjal oli hagi esitamise hetkel täitmata kohustused hagejale majandamiskulude eest 227.96 eurot ning viiviste eest 27.56 eurot (t.l. 5-6). Kostja on esitanud tõendid, et ta on hagejale tasunud võlgnevuse 227.96 eurot ja viivised 27.56 eurot (t.l. 17-20, 29-30). Hageja on 22.03.2011.a. kohtule esitatud avalduses loobunud kostja vastu esitatud võlgnevuse 227.96 euro nõudest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine võlgnevuse nõudes ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kuna hageja on hagist kostja vastu võlgnevuse nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista viivised, kostja on esitanud aga kohtule tõendid, et ta on viivised tasunud 11.02.2011.a. summas 27.55 eurot ja 06.04.2011.a. summas 0.01 eurot, siis tuleb hageja nõue kostja vastu viiviste nõudes jätta rahuldamata, siis ei ole hageja nõue tõendatud ja tuleb jätta rahuldmata. Kostja esitatud korteriühistu Energonova teatisest nähtub, et seisuga 01.03.2011.a. seisuga kostjale viivist arvestatud ei ole (t.l. 29). Kohus ei arvesta tõenditena käesolevas vaidluses kostja maksekorraldusi riigilõivu ja

2-11-4869 õigusabitasude maksmise kohta(t.l., 31-33, 41), sest neil ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, vaidlust ei ole, et kostjal menetluskulude tasumiseks ilma kohtu otsustuseta kohtustust ei ole ja kuna kostja pole nõuet hageja vastu juba tasutud menetluskulude tagasitäitmiseks esitanud ei ole. Samuti ei oma käesoleva lahendamisel tähtsust hageja makse korteriühistule 10.08.2011.a. (t.l. 42), sest sel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsut. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 168 lõige 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Arvesse võttes, et kostja on kohe peale hagi esitamist veebruarikuus 2011.a. tasunud nii võlgnevuse kui viivise ja kohe ka tunnistanud hagi, hageja aga seniajani nõuab kostjalt viiviste tasumist, kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes ebamõistlik. Seega jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kohus selgitab hagejale, et seoses osalise hagist loobumisega on hagejal õigus taodelda poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.