2-10-55851
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.augustil 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-55851
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
3 336, 29 eurot OÜ Võru Kinnisvara hagi R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. vastu 3 336, 29 euro nõudes. Hageja OÜ Võru Kinnisvara (registrikood xxxxxxxx, asukoht Vabaduse 22 Võru, esindaja Feliks Luiksaar); Kostja R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxx xxxxx); Kostja R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x-x xxxx); Kostja A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x-x xxxx); Kostja A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxx xxxxx).
rahuldada OÜ Võru Kinnisvara hagi R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. vastu. Välja mõista solidaarselt R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. OÜ Võru Kinnisvara kasuks 3 336 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja 29 senti. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus OÜ Võru Kinnisvara menetluskulud jätta solidaarselt R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. kanda. Välja mõista solidaarselt R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskulu 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot ja 98 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb solidaarselt R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. tasuda menetluskulult 734, 98 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
OÜ Võru Kinnisvara võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 20-24), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja R. L. isiklikult kättetoimetatud 27.novembril 2010 (tl 29), kostja A. P. kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatut korras 01.detsembril 2010 (tl 30), kostja R. L. isiklikult kättetoimetatud 12.04.2011 (tl 46-48) ja kostja A. S. isiklikult kättetoimetatud 15.mail 2011 (tl 52-54). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kelledele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2 (5)
Hagiavalduse kohaselt on hageja Kubja tee 3 Võru korteriomanike 05.06.2007 üldkoosoleku otsusega selle elamu valitsejaks. Kubja 3-2 Võru korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatust nähtuvalt alates 12.04.2004 Aavo Leok, kes hageja andmetel suri 24.04.2009. Pärimisregistrist saadud informatsiooni kohaselt on Aavo Leoki surma järel algatatud 29.06.2010 Võru notar I.Anipai büroos pärimismenetlus. Hagejale teadaolevalt on Aavo Leoki pärijateks tema lapsed R. L. , A. P. ja A. S. . Notar on teatanud, et pärandaja lapsed on pärandi vastu võtnud ning pärandi on vastu võtnud ka pärandaja abikaasa R. L. . Korteriomandil xxxxx xxx x-x xxxx on maksevõlgnevus kommunaalmaksete ja halduskulude osas alates 2008 aasta detsembrikuust, mis on kasvanud seisuga 30.oktoober 2010 summale 52 201, 55 krooni. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara TsÜS §-6, 147 lg 2; VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1,2,7; 100; 101 lg 1, 6; PärS § 130 lg 1 alusel hagi R. L. , R. L. , A. P. ja A. S. vastu solidaarselt 52 201, 55 krooni nõudes. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad Võrus Kubja tee 3 asuva elamu korteriomanike üldkoosoleku korduskoosoleku protokollist, kinnistusraamatu väljatrüki Võrus Kubja tee 3-2 korteriomandi kohta, pärimisregistri informatsiooni Kubja 3-2 Võrus korteriomandi pärimismenetluse kohta, Ametlikes Teadaannetes avaldatud pärimisteatest, notari teatise Avo Leoki pärijate kohta, põhivõla arvestuse ( tl 7-13). TsÜS § 6 lg 1, 2 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Vastavalt PärS § 130 lg 1 (kehtinud kuni 01.01.2009) lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Vastavalt PärS § 130 lg 1, 3 (redaktsioon 01.01.2009-15.11.2009) lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tulenevalt VÕS § 69 lg 1, 2 peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja
3 (5)
taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 52 201, 55 krooni, so 3 336, 29 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543, 25 eurot, tasu kuulutuse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 6, 39 eurot ja õigusabikulud suuruses 249, 26 eurot. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 61-63). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS § 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut hagihinnalt tasutud riigilõiv 543, 24 eurot. Hageja on asja menetlemisel kandnud menetluskuluna õigusabikulusid summas 249, 26 eurot ning on kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendi. 09.novembri 2010 arve nr 201011-3 (tl 61) kohaselt on Feliks Luiksaar (Feliks Luiksaar Õigusbüroo) osutanud hagejale õigusabi seoses hagiavalduse koostamise korteriomandi xxxxx xxx x-x xxxx kommunaalmaksete ja halduskulude kohta esitatud arvete tasumata jätmisega tekkinud võla väljamõistmiseks, sh konsultatsioon võlaõigusest, täiendavate materjalide kogumine ja õigusanalüüs ajakuluga 1 tund, hagiavalduse koostamine ajakuluga 2 tundi (ajakulu kokku 3 tundi), hinnaga 1 300 krooni tund. Seega kokku summas 3 900 krooni, so 249, 26 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega 3 lehel ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust, hageja esindaja poolt esindamisel tehtud menetlustoiminguid ja eeldatavalt selleks kulunud aega; asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline
4 (5)
ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 191,73 eurot. Hageja on kandnud menetluskuluna ka riigilõivu 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjatele menetlusdokumente kätte toimetatud Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on hageja tasunud toimingu eest, mis on jäetud läbivaatamata. Eeltoodut arvestades ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus kostjalt kohtuteate Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 6,39 euro väljamõistmiseks. Hagejal on õigus esitada kohtule RLS § 15 lg 1 p 5 alusel avaldus riigilõivu 6,39 euro tagastamiseks. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskulu kokku 734, 98 eurot. Kostjatel tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.