lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-64231/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 24.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-64231/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1629
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusKÜS § 2 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 202TsiviilkohtumenetlusteovõimeTsMS § 229Tõendi mõisteTsMS § 294Eksperdi määramineTsÜS § 8Füüsilise isiku teovõimeVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-64231/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.2011

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-12-35715/80Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-10-64231

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2011. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

S. N.`i (B. N.`i) hagi KÜ Suur Viis Narva vastu materiaalse kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

904,35 eurot (14 150 krooni)

Kohtuistungi toimumise aeg

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Hageja:

B. N. (IK xxx)

Hageja seaduslik S. N. (IK xxx; elukoht: xxx) esindaja: Kostja: Kostja esindaja:

KÜ Suur Viis Narva (IK 80121568; asukoht: Suur 5-1, 20307 Narva) S. K., juhatuse liige

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista KÜ-lt Suur Viis Narva B. N.`i kasuks 904 (üheksasada neli) eurot 35 senti.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja menetluskulud peab kandma kostja. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Välja mõista KÜ-lt Suur Viis Narva B. N.`i kasuks menetluskulude katteks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

I Hagiavaldus

1.20.12.2010. a esitas S. N. Viru Maakohtule hagi korteriühistu Suur Viis Narva vastu tekitatud materiaalse kahju 14 150 krooni (904,35 euro) nõudes.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja Narvas Suur tn 5 korteri nr 7 omanik. Korteriomand paikneb elumaja viimasel korrusel. Korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise eesmärgil on elamus moodustatud korteriühistu. Kostjal on KÜS § 2 lg 1 ja § 15-1 lg 2 johtuvalt kohustus teostada elamus vajaminevaid töid, et hoida elamut kasutuskõlblikuna, mh hõlmab see kohustus ka maja konstruktsioone ja katust. Alates 2008. aasta augustist on hageja korduvalt pöördunud kostja poole informatsiooniga selle kohta, et sügis- ja kevadperioodil, samuti tugevate sadude ajal satub hageja omandis olevasse korterisse vesi, mis põhjustab hagejale ebamugavust ja tekitab materiaalset kahju. Kostja ei ole midagi ette võtnud, et kõrvaldada maja viimasel korrusel asuvatesse korteritesse vee läbiimbumise põhjuste kõrvaldamiseks. 16.11.2008. a

korteriühistu üldkoosolekul arutati mh elamu avariilises seisukorras oleva katuse väljavahetamist ning võeti vastu otsus lülitada see 2009. aasta majandustegevuse plaani. 2009. aastal, vaatamata ka elamu energiaauditile, ei renoveeritud elamu katust. 2010. aasta septembris sattus hageja korterisse järjekordselt vihmavesi, hageja pöördus AS Vant poole ning viimane teostas 21.09.2010. a eksperthinnangu. Eksperthinnangu kohaselt on vee läbijooksmise arvatavaks põhjuseks katuse või hoone pööningul asuvate kommunikatsioonitrasside läbijooksmine, taastamistööde maksumuseks hinnati 14 150 krooni. Hageja saatis 04.10.2010. a kostjale pretensiooni nõudega hüvitada materiaalne kahju, kostja nõuet ei rahuldanud. Hageja tugineb hagis lisaks viidatud KÜS sätetele VÕS §§ 100, 2 lg 1, 101 lg 1 p 3, 132 lg 3, 127 lg 1.

II Kostja vastus

3.Kostja hagi ei tunnistanud.
4.Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited.
4.1.Kostja pole saanud hagejalt ühtegi avaldust selle kohta, et tema korter on üle ujutatud laest läbiimbunud veega.
4.2.Korteriühistu leiab, et osa seina niiskumine korteris 7 on niinimetatud „külmasildade“ tagajärg, kuid nimetatud nähtus on elamu konstruktsiooniliste puuduste mitte aga maja halva ühistupoolse hooldamise tagajärg.
4.3.AS Vant 21.09.2010. a nn „ekspertotsust“ ei saa lugeda ekspertiisiks. III Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 904,35 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
6.Esmalt märgib kohus, et kuigi hageja ja kostja käsitlevad S. N.`it hagejana ning korteriomandi Suur 5-7 omanikuna, ei ole see nii. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on registriosa 2281409 omanikuna (kehtiv kanne) II jakku kantud alaealine B. N. (IK xxx), endised omanikud on olnud Z. N.a (IK xxx) ja S. N. (IK xxx), II jao kanded nr 1 ja 2 on kustutatud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on B. N. S. N.`i poeg ning Z. N.a S. N.`i ema. Käesolevas asjas on asjakohane hageja korteri xxx omanik, alaealine piiratud teovõimega B. N., keda kohus käsitlebki hagejana. S. N. on hageja seaduslik esindaja. Kohus lähtub sellest, et lapse hooldusõiguslikule vanemale kuulub hooldusõigus, sh varahooldusõigus, mis omakorda kohustab otsese valdajana kandma hoolt lapse vara eest. Kohus juhindub TsMS § 202, TsÜS § 8, PkS §§ 116, 120, 127.
7.Vaidlust ei ole selles, et elumaja Suur 5 katus vajab remonti. KÜ 16.11.2008. a üldkoosoleku protokollist tuleneb, et üldkoosolekul otsustati võtta ühistu majandustegevuse plaani 2009. aastal lagunenud katuse vahetamine põhjusel, et katuse seisund on avariiline ja

sagenenud on viimase korruse korteriomanike kaebused (tl 6-7, 73-74). Hageja seaduslik esindaja on 04.10.2010. a esitanud kostjale pretensiooni, milles on märkinud, et on omaniku esindajana korduvalt pööranud juhatuse tähelepanu sellele, et katuse avariilise seisundi tõttu uputab korterit pidevalt vihmaveega. Tellitud on ekspertiis seoses korteri uputamisega läbi katuse ning ekspertiisi akti kohaselt on kahju suurus 14 150 krooni. Vastust soovib avaldaja kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis (tl 28-29, 76). Kostja vastuväited, et kostja pole saanud hagejalt ühtegi avaldust selle kohta, et korterit uputab vihmavesi, on seetõttu alusetud Kostja on 11.07.2011. a kohtule saabunud seisukohas märkinud, et kostja pole kunagi kirjalike ega suuliseid pretensioone saanud, sh 04.10.2010. a pretensiooni. Ka viimati nimetatud vastuväide on oma olemuselt vastuoluline, sest 11.05.2011. a vastuse punktis 4.4 (tl 64) märgib kostja, et / sellest, et AS VANT 21.09.2010. niinimetatud „Ekspertotsust“ ei saa lugeda ekspertiisiks, on KÜ juhatus rääkinud (vastas kirjalikult) hagejale ka varem, näit. 27.10.2010. /.

8.Vaatamata sellele, et elumaja katus oli avariiline, KÜ oli probleemist, et vihmaveega uputatakse viimase korruse kortereid, teadlik; samuti vaatamata sellele, et üldkoosolekul 16.11.2008. a otsustati võtta ühistu majandustegevuse plaani 2009. aastal lagunenud katuse vahetamine põhjusel, et katuse seisund on avariiline ning esimeses järjekorras on vaja välja vahetada katus, pole elumaja teenindaja, st kostja midagi ette võtnud ei 2009. ega ka 2010. aastal ega elumaja katust korda teinud (välja vahetanud). Seega pole kostja korteriühistu liikmete (korteriomanike) üldkoosoleku otsust täitnud, millega on hoolsuskohustust rikkunud ja korteri nr 7 omanikule kahju tekitanud. Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos olemas, sest kui kostja oleks 2009. aastal elumaja katuse korda teinud, poleks vihmavesi läbi katuse hagejale kuuluvasse korterisse tunginud ega hagejale kahju tekitanud.
9.Õige on kostja seisukoht ja vastuväide selles, et AS Vant 21.09.2010. a eksperthinnangut (tl 21-26, 70-72, 77) ei saa lugeda ekspertiisiks (st eksperdi arvamuseks) tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes (TsMS § 294, § 301). Samas on AS Vant 21.09.2010. a hinnang ning kalkulatsioon tõend, mida kohus saab hinnata dokumentaalse tõendina (TsMS § 229, § 272). AS Vant arvamuse kohaselt on 15.09.2010. a S. I.`i avalduse alusel visuaalselt vaadeldud korterit xxx eesmärgiga teha kindlaks korteri olukord, vee läbijooksu põhjused ja taastusremondi maksumus. Tõendist nähtub, et nurgatoas on nähtavad vee lekke jäljed, vee läbitilkumise tõttu on kahjustatud toa lagi ja seinad, vajalik on vee läbitilkumine kõrvaldada, seejärel taastada lae viimistlus, eemaldada seintelt vana tapeet, panna uus tapeet, tasandada ja puhastada lagi ning värvida. Läbitilkumise põhjuse on akti allkirjastanud isik, juhatuse liige, märkinud tõenäolisena, pidades tõenäoliseks põhjuseks katusekatte või pööningul asuvate kommunikatsioonide lekkimise. Lisatud on, et täpsete põhjuste väljaselgitamiseks on vajalik hoone tehnilise seisundi ekspertiis.
10.Kohus leiab, et punktis 9 nimetatud tõenäoliselt jaatav järeldus selle kohta, et üleujutuse tagajärjeks võib olla vee lekkimine läbi katusekatte, ei anna alust nõustuda kostja vastuväidetega selles, et hagejale kuuluv korter on kahjustatud mitte katuse lekkimisest vaid hoopis külmasildade tagajärjel. Punktis 9 kirjeldatud arvamuses on märgitud, et korter asub elamu ülemisel korrusel ning värsked vee läbitilkumise jäljed on nähtavad laes ja toa nurkades. Kohtule on esitatud Balti Soojus Inspektor OÜ termograafia aruanne hoone Suur 5 kohta 2009. aasta jaanuarist (tl 8-20, 78-92). Nimetatud dokumendist tuleneb, et maja peamised soojakaod toimuvad läbi tellismüüri, peamisteks külmasildade moodustamise kohtadeks maja sees on seinte ja lae liitekohad ning seinte ja põranda liitekohad, soovitav on soojustada fassaadi- ja otsaseinad ning soojustada pööning. On üldiselt teada asjaolud, et

hoone piiretes esinevad paratamatult külmasillad, mille kaudu liigub enam küttesooja hoonest välja, mistõttu hoone sees külmasilla pinnal on temperatuur madalam ja välispinnal kõrgem. Külmasillad piirdes põhjustavad ülemäärast energiakulu, külmasilla sisepinnal võib samuti tekkida pinna madala temperatuuri tõttu veeauru kondensaat. Samas ei tulene aruandest, et korteris nr 7 on külmasildade tagajärjel tekkinud kondensaati kogustes, mis võivad põhjustada vee lekkimisjälgi.

11.Asjakohatu on kostja seisukoht, et kuna hageja pretensioon on dateeritud 04.10.2010. a, milles S. N. teatab, et ta juba tegi eluruumides ekspertiis, mis tähendab omakorda seda, et uputamine veega ei saanud toimuda 04.10.2010. a . Hagiavalduses ja pretensioonis pole kunagi esitatud väidet selle kohta, et korter sai veekahjustusi 04.10.2010. a vaid seda, et avariilise katuse tõttu uputab korterit veega regulaarselt, juba 1,5 aastat ning et järjekordselt toimus uputus septembris 2010. a, millest johtuvalt pöördus hageja seaduslik esindaja AS Vant poole, kes teostas hinnangu 21.09.2010. a
12.Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 132 lg 3, § 127 lg 1, § 100; KÜS § 2 lg 1 ja § 151 lg 2. Kahju suurus on tõendatud kahju likvideerimise kalkulatsiooniga (tl 24, 77).

IV Menetluskulude jaotus

13.Kohus rahuldab hageja nõude. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab hageja menetluskulud kandma kostja. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
14.TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 191,73 eurot.

V Edasikaebamise kord

15.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium