Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

S B esitas 25. märtsil 2011 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Aktiva Finants vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Krista Järvet hageja suhtes täitemenetluse nr 167/2011/183. Täitemenetlus oli algatatud Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 1(3)

2-11-13575 2-10-55592 tehtud kohtumääruse alusel. Hageja arvates tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada eelkõige põhjusel, et hageja ei ole kostjaga lepinguid sõlminud ja seega ei ole ka hagejal kostja ees täitmata kohustusi. Hageja palub tunnistada võimatuks Pärnu Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 210-55592 sundtäitmine. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetlus nr 167/2011/183 kuni antud tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Viru Maakohtu 28. märtsi 2011 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. Kohus leidis, et hagiavalduses märgitud asjaoludel ei ole hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning tegi hagejale ettepaneku täpsustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kohus andis hagejale tähtaja faktiliste asjaolude täpsustamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul kohtule vastanud. Viru Maakohus 28. märtsi 2011 kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise taotluse käiguta kuni hagi menetlusse võtmise otsustamiseni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja esitas hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, väites, et hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulist suhet ning hagejal ei saa seetõttu olla kostja ees täitmata kohustusi. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-10-55592 on jõustunud, hageja kohtumäärust ei vaidlustatud. Täitemenetlus nr 167/2011/183 oli algatatud jõustunud kohtumääruse alusel. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus selgitas hagejale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi (antud juhul kohtulahendi) täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, siis vaidluse nõude olemasolu üle on kohus juba lahendanud. Seetõttu ei saa hageja väita, et nõuet ei ole algusest peale tekkinud (et kostja ja hageja vahel ei ole lepingut ning hagejal ei ole seetõttu kostja ees kohustusi). Kohtulahendiga rahuldatud nõude, mis on täitmisel, täitmise lubamatuks tunnistamist saab nõuda, kui pärast nõude tekkimist on toimunud õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. Kuna kostja nõude olemasolu hageja vastu on tuvastatud Pärnu Maakohtu määrusega ning määrus on jõustunud, pidi hageja selgitama, kuidas oli kostja nõue rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, s.t täpsustada ja kirjeldada asjaolu, mis välistaks nõude täitmise võimalust. Hagiavaldusest ei selgu sellist õigusmuudatust, mis võimaldaks sundtäitmist lubamatuks tunnistada, mistõttu tuli hagejal täpsustada faktilised asjaolud, kirjeldades, miks nõuet ei ole enam olemas.

2(3)

2-11-13575 Hageja on hagiavalduses märkinud muu hulgas, et ta on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks hageja isikuandmete ja passi koopia kasutamise fakti põhjal, kuid hageja ei ole põhjendanud, mis tähtsust omab see asjaolu käesoleva hagi lahendamisel. Kohus selgitab, et isegi kui kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse, et hageja ei ole lepingut sõlminud, ei tühista see iseenesest Pärnu Maakohtu lahendit ega anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus asub seisukohale, et esitatud hagiavaldus on perspektiivitu ning see tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib vaidlustada jõustunud kohtulahendit, kuid seda ei ole võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.