2-11-27074
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-11-27074
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. august 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Swedbank hagi S. Š. vastu 5 932,51 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 4 901,45 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
AS Swedbank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Silva Kark (volikirja alusel, e-post: [email protected]) S. Š. (IK xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi S. Š. vastu 5 932,51 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt viis AS Swedbank 07.04.2010 läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i Reval Dredit poolt Swedbank AS-i kasuks panditud nõudeõigused kogumina. 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt tagas Swedbank AS kasuks seatud pant AS Reval Credit võlakirjadest tulenevaid kohustusi. Vastavalt enampakkumise tingimustele tunnistas enampakkumise läbiviija enampakkumise võitjaks Swedbank AS-i, kes osales enampakkumisel pandipidajana. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010.a on Swedbank AS 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. Seega omandas Swedbank AS 07.04.2010.a läbi viidud pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i Reval Credit poolt panditud nõuded, sealhulgas laenulepingust nr 070510738 tuleneva nõude. 04.05.2007.a. sõlmisid Reval Credit AS ja S. Š. väikelaenulepingu nr 070510738 summas 1 278.23 eurot (20 000 krooni), intressimääraga 45,5% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2010. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu punktile 6.1 igapäevaselt lähtudes 360päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Kostja kohustus tasuma Laenuandjale intressi laenusumma tasumata jäägilt lepingujärgse intressimäära alusel. 03.03.2009 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, milles palus kostjal võlgnevus tasuda hiljemalt ühe nädala jooksul ning 27.04.2009 avalduse lepingu ülesütlemise kohta alates 27.04.2009, võlgnevuse põhiosa jäägiga kogusummas 12 524,50 krooni ehk 800,46 eurot. 06.08.2007 sõlmisid AS Hansapank ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-214439-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221033906620 ja arvelduskontoga nr 221012276782 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 958.67 euro (15 000 krooni) ulatuses. Poolte kokkuleppel suurendati krediidilimiiti kuni 1 917.35 euroni (30 000 kroonini). Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Püsimakseks määrati lepingus 38.36 5 eurot ( 600 krooni), pärast limiidi suurendamist 76,69 eurot (1 200 krooni) ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 27.08.2009.
19.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-190592-VL, summas 3 770.79 eurot (59 000 krooni), intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2011. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.07.2009. 01.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 08-147167-VV summas 881.92 eurot (13 799 krooni), intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.09.2010. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.11.2009. 27.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 14357 (08003444-KK), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221039571350 ja arvelduskontoga nr 221012276782 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 511.29 euro (8 000 krooni) ulatuses. Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Püsimakseks määrati lepingus 25,56 eurot (400 krooni) kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 15. kuupäev. 17.11.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 02.12.2009 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 28.04.2010 ütles hageja lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 5 932,51 eurot. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, so, hagi esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 639,12 eurot, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Maakohus saatis 13.06.2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 29. juunil 2011 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 5 932,51 eurot ja viivis alates 11.06.2011.a kuni põhinõude (4 901,45 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 639,12 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 639,12 eurot ja viivise menetluskuludelt (639,12 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 639,12 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (639,12 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.