2-10-7874
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-7874
Tsiviilasi
R R’i hagi BC’i vastu enammakstud üürisumma tagastamiseks
Tsiviilasja hind
421,82 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: R R (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)
esindajad
-
hageja esindaja määratud korras: vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe (Nurmi & Partner Advokaadibüroo
OÜ,
Suur-Karja 11,
Tallinn
10140; e-post [email protected]) -
kostja: BC (isikukood XXX; postiaadress XXX)
16. august 2011.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
tagastab
hagejale
eurot
hiljemalt
juuliks
2011.a
DS
arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
hageja
menetluskulude
riigituludesse
tasumise
kohustusest
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
R R (hageja) esitas 17.02.2010.a Harju Maakohtule kaebuse (hagiavalduse) BC’i (kostja) vastu. 14.05.2010.a esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti, milles palub kostjalt välja nõuda enamtasutud üürimaksed ja tagatisraha kogusummas 6 600 krooni (421,82 eurot). Hagejale anti 01.04.2010.a määrusega käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast vabadusekaotusliku karistuse lõppemist. Eesti Advokatuur nimetas hagejale riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe. 09.06.2010.a määrusega vabastas kohus hageja täielikult riigilõivu summas 1 400 krooni tasumisest hagi esitamisel. Pooled esitasid 30.06.2011.a kohtule kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Pooled lepivad TsMS § 661 lg 4 alusel kokku, et välistavad määruskaebuse esitamise määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning davad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda
2-10-7874 ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud (s.h kulud õigusabile) jäävad kompromissi kinnitamisel poolte endi kanda. Hagejale on määratud menetlusabi riigilõivu summas 1 400 krooni tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi. 19.08.2011.a määrusega on kohus määranud Nurmi & Partner Advokaadibüroo OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 268,45 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et hageja majanduslik seisund on hetkel selline, mis eeldatavalt ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.