Avaldaja JP(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik kohtutäitur Mati Kadak (büroo asukoht Kaupmehe 14-40, Tallinn)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta JP kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 28.05.2009. a otsusele täiteasjas rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.30.07.2009. a esitas IP Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku peale. Avalduse kohaselt on kohtutäitur avaldaja hinnangul täitemenetluses ebaseaduslikult kinni pidanud JP kontolt sama täiteasja eest 1 411.80 krooni. IP palus sisse nõuda enda kasuks ebaseaduslikult kinni peetud 1 411 krooni ja kahjuhüvitise 2 000 krooni. Kuivõrd avaldus oli esitatud puudustega, jättis kohus korduvalt avalduse käiguta ja kohustas avaldajat täpsustama nõuet ja menetlusosalisi. 24.09.2009. a määrusega keeldus kohus IP avalduse menetlusse võtmisest kohtutäitur Mati Kadakult kahjuhüvitise 2 000 krooni väljamõistmise nõude osas.
2.09.10.2009. a esitas JPkohtule täpsustatud avalduse, milles märkis, et õigeks avaldajaks käesolevas tsiviilasjas on mitte IP(kes on avaldaja volitatud esindaja), vaid JP, kelle suhtes täitemenetlus on algatatud. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt oli avaldaja postkasti jäetud 21.10.2007. a täitmisteade (mitte allkirja vastu edastatuna), vabatahtliku tasumise tähtajaga 10 päeva, so kuni 31.10.2007. a. 31.10.2007. a tasus avaldaja ema IP avaldaja eest täiteasjas
liiklustrahvi summas 10 368.80 krooni ning faxis maksekorralduse samal kuupäeval kohtutäiturile, seega mahub raha ülekanne tähtaja sisse. Raha laekumisega Mati Kadaku kontole oleks pidanud nimetatud täiteasi olema lõpetatud, kuid peaaegu aasta hiljem (10.10.2008. a) pidas kohtutäitur JP kontolt ebaseaduslikult kinni sama täiteasja eest 1 411.80 krooni. Päringule vastates väitis kohtutäitur, et talle ei ole 31.10.2007. a nõutud summat laekunud ning, et pangaülekanne on tehtud 01.11.2007. a. Avaldaja soovib vaidlustada kohtutäitur Mati Kadaku tegevust, leides, et teistkordselt võetud kohtutäituri tasu ei olnud õigustatud.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
3.Asjast puudutatud isik, kohtutäitur Mati Kadak, avaldas kohtule 11.11.2009. a saadetud vastuses, et täitemenetluse on avaldaja suhtes alustatud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna poolt 13.11.2006. a koostatud otsuse väärteoasjas nr XXXalusel. Avaldaja elukohaks on nimetatud otsusel märgitud XXX, Tallinn. Täitmisteade toimetati avaldajale nimetatud aadressil kätte 21.10.2007. a kell 12.00 tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 326 kohaselt, mis näeb ette, et kui menetlusdokumenti ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kättetoimetamine nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale. Kohtutäituri abi-kuller on käinud avaldaja elukohas 16.10.2007. a kell 18.35 ja 21.10.2007. a kell
12.00.Kedagi polnud kodus ja ust ei avatud, mistõttu jättis kohtutäituri abi-kuller 21.10.2007. a täitmisteate postkasti aadressil XXX, Tallinn. Kohtutäitur andis avaldajale täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva, so kuni 31.10.2007 a. Vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul on võlgnetava summa suurus 10 368.80 krooni, vabatahtliku tähtaja möödumisel aga 11 737.60 krooni. 10 368.80 krooni laekus kohtutäituri ametialasele kontole 01.11.2007. a, seega antud tähtaega ületavalt. 03.12.2007. a saatis kohtutäitur pankadesse vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti 1 411.80 krooni arestimiseks, koopia saadeti ka võlgnikule ja akti alusel sai arestitud Eesti Krediidipanga ja Hansapanga kontod. 10.10.2008. a laekus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 1 411.80 krooni, 17.10.2008. a oli avaldaja kontod aresti alt vabastatud ning 27.10.2008. a lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr XXX. 29.04.2009. a esitas JP kohtutäiturile avalduse, milles palus tagastada ekslikult kinnipeetud summa. Kohtutäitur juhib tähelepanu, et kohtule kaebuse esitamisega on avaldaja rikkunud kohtueelse menetluse korda, kuna ei ole esitanud eelnevalt kaebust kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile endale. Kohtutäitur leiab, et täitemenetlus on rahatrahvide sundtäitmiseks alustatud ja läbiviidud seaduspäraselt, mistõttu palub kohtutäitur jätta JP kaebus läbivaatamata ning juhul, kui kohus otsustab kaebuse läbi vaadata, jätta kaebus rahuldamata.
MENETLUSE KÄIK
4.26.11.2009. a esitas avaldaja kohtule oma kirjaliku arvamuse kohtutäitur Mati Kadaku vastusele. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on oma vastuses eitanud kohtueelset kirjavahetust avaldajaga. Avaldaja ei ole rikkunud kohtueelse menetluse korda.
KOHTU SEISUKOHAD
5.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või
kogub neid oma algatusel. Kohus vaatab läbi avaldaja kohtutäitur Mati Kadakule esitatud 28.04.2009. a. dateeringuga kaebuse (tl 23) kohta saadetud 28.05.2009. a. dateeringuga vastuse, käsitledes viimast võlgniku kaebust rahuldamata jätva otsusena (tl 6), sest võlgniku avaldusest võib aru saada, et ta vaidlustab täiteasjas kohtutäituri tasu sissenõudmist seaduses ettenähtud täismääras ning kohtutäitur on võtnud seisukoha, et kohtutäituri tasu nõudmine on õiguspärane. Kohus on kohtutäiturilt välja nõudnud täiteasja toimiku.
6.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks ja kohtutäituri 28.05.2009. a dateeringuga vastuses sisalduva kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 05.01.2007. a. algatas kohtutäitur sissenõudja Eesti Vabariigi Põhja Politseiprefektuuri kaudu) avalduse ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 13.11.2006. a. otsuse väärteoasjas nr XXX alusel täitemenetluse JP suhtes rahatrahvi 9000 krooni sissenõudmiseks (asjaolu nähtub täiteasja toimikus sisalduvalt tiitellehelt ja täitmisteatelt [tl 36 ja 40]). • JP sai täiteasjas täitmisteate kätte 21.10.2007. a. ning antud täitmisteates oli võlgnikule antud sundtäitmisele esitatud rahalise nõude vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • Kohtutäitur Mati Kadaku ametialasele arvelduskontole on täiteasjas laekunud 10 368.80 krooni 01.11.2007. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust ja see nähtub täiteasja panga- ja kassakannete väljavõttest (tl 60). • 05.01.2007. a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur JP välja täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga summas 2442.60 krooni (tl 41).
7.Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et viimane on vaatamata sellele, et täitmisteates vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tasumisele kuuluvad summad on avaldaja antud tähtaja jooksul ära maksnud, nõudnud võlgnikult kohtutäituri tasu täies ulatuses. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu sissenõudmise õiguspärasuse hindamisel tuleb kohaldada täiteasjas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal s.o. 05.01.2007. a. kehtinud kohtutäituri seadust. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 esimesele lausele muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Avaldaja leiab, et kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas on maksekorraldus pangas kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 10 368.80 krooni ülekandmiseks tehtud 31.10.2007. a. s.o. vabatahtliku täitmise tähtaja viimasel päeval, siis võinuks kohtutäitur tasu nõuda üksnes pooles ulatuses. Seega tuleb kohtul hinnata, millal muutus antud asjaoludel (täitmisele on esitatud rahaline nõue) kohtutäituri tasu seaduses ettenähtud täismääras sissenõutavaks. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 6 tuvastanud, et 05.01.2007. a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur JP välja täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga summas 2442.60 krooni. Kuigi üldjuhul tehakse kohtutäituri tasu otsus täitemenetlust alustades, ei muuda see kohtutäituri tasu täitmisteate kättetoimetamise hetkest veel seaduses sätestatud täismääras sissenõutavaks. Kohus on ka kohtumäärus p-is 6 tuvastanud, et võlgnik sai täiteasjas täitmisteate kätte 21.10.2007. a. ning antud täitmisteates oli võlgnikule antud sundtäitmisele esitatud rahalise nõude vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast st vabatahtliku täitmise tähtpäevaks oli 31.10.2007. a. Seega olnuks võlgnikul KTS § 23 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu maksmise kohustus seaduses ettenähtud täismäärast 50% ulatuses eeldusel, et sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on rahuldatud hiljemalt 31.10.2007. a. Kohus on aga tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas esitatud nõude täitmiseks on kohtutäitur Mati Kadaku ametialasele arvelduskontole laekunud 10 368.80 krooni 01.11.2007. a. Kuivõrd võlgnik rahuldas sundtäitmisele esitatud rahalise nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, siis muutus kohtutäituri tasu sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses
seaduses ettenähtud täismääras alates 01.11.2007. a, millises summas on kohtutäituril õigus ka tasu nõuda, sest antud kuupäeval rahuldati täielikult sundtäitmisele esitatud rahaline nõue (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. oktoobri 2009. a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-88-09). Kohtu hinnangul tähendab vabatahtlik täitmine kohtutäituri vahendusel, et raha nõude rahuldamiseks on vabatahtliku täitmise tähtpäevaks (antud asjaoludel 31.10.2007. a.) laekunud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kohus märgib, et vastavalt KTS § 21 lg-le 3 on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Seega ei võimalda seadus tasu võtmise korrast kõrvale kalduda ka juhul, kui nõue on rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaega vaid ühe päeva võrra ületades ning kohtutäituril oli õigus tasu seaduses sätestatud täismääras sisse nõuda tehes selleks täitetoiminguid. Avaldaja ei saanud mõistlikult eeldada, et saavutab nõude täitmise tähtpäevaks, tehes maksetehingu pangas raha ülekandmiseks samal päeval ning pidi arvestama, et ka riigisisese makse jõudmiseks saaja arvelduskontole kulub teatud ajavahemik vastavalt pankade arveldustingimustele. Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtu arvates kaebuse rahuldamiseks alust.
8.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.