Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.08.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-24556
Tsiviilasi
Danske Bank A/S hagi OÜS ja MK vastu 12952,84 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7075,69 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Danske Bank A/S (välismaa registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), seaduslik esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja 1: OÜS(registrikood XXX, asukoht XX), seaduslik esindaja MK
Asja lahendamise viis
Kostja 2: MK(isikukood XXX, elukoht XXX, registriaadress XXX) Kirjalik menetlus
üheksa senti) eurot ja esindaja tasu summas 383,47 (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend seitse senti) eurot.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 798,89 eurot ja esindaja tasu summas 383,47 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1182,36 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.