2-11-2887/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas 25.01.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kostjate vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. 30.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja 1 kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kW, registreerimisnumbriga xxxxxxx, ehitusaasta: 2004.a, maksumusega 419 900 krooni s.o 26 836 eurot. Kostja 1 kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud s.o kuni 25.06.2011.a vastavalt maksegraafikule. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja 1 kohustus tasuma vara liikluskindlustusmakseid ja kaskokindlustusmakseid. Liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad rendi- ning kindlustusmaksed. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul kui kostja on viivituses rendimakse tasumisega ja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Hageja esitas kostjale 1 üldtingimuste p 10.1. alusel 18.02.2009.a vara tagastamisnõude ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 18.02.2009.a. Lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. 02.11.2009.a edastas hageja kostjale 1 teatise, millega andis teada vara müügi alustamisest alghinnaga 140 000 krooni. Kuna kostja 1 ei täitnud lepinguga võetud kohustusi oli hageja sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi. Hageja esitas kostjale 01.25.2010.a lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude. Kostja 2 on lepingut nr xxxxxxxx käendanud 30.06.2006.a sõlmitud käenduslepinguga nr KÄ-xxxxxxxx maksimummääras 463 989,50 krooni s.o 29654,33 eurot. Hageja esitas käenduslepingust nr KÄ-xxxxxxxx tuleneva nõude täitmiseks kostjale 2 kirja.

kriimud, esimese stange alumine liist katki, kaubaruumi luuk viltu, 1 kesklukustuse pult ei tööta, aku vajas laadimist, ESP ja mootorituli põlesid, parkimisabi ei töötanud, õli- ja filtrite vahetamine, numbrimärgi pirn läbi põlenud, diagnostika), mis tuli enne vara müügiga alustamist kõrvaldada. 29.09.2009.a koostas xxxxxxxxxxx OÜ remondikalkulatsiooni hinnapakkumise nr 271. Peale remonttööde teostamist koostas xxxxxxxxxxx OÜ 30.10.2009.a hagejale müügisoovituse, vara realiseeriti 25.01.2010.a. Hageja ei nõustu kostjatega, et Auto24.ee portaalist nähtuvate hindade alusel saab hinnata vara turuväärtust. Vara müüki alustatakse reeglina tunduvalt kõrgema hinnaga, kui see hiljem tegelikult müüakse. 08.04.2011.a esitasid kostjad vastuse kohtule, millest nähtuvalt ei nõustu OÜ xxxxxxx vara tagastusteenuse kulusid kandma, kuna vara ei tagastatud OÜ xxxxxxx-i tegevuse tulemusena, kostja tagastas vara ise peale lepingu jätkamise läbirääkimiste lõppemist. Kostja ei viivitanud vara tagastamisega sihipäraselt. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt ei olnud sõiduautol hageja poolt nimetatud puudusi v.a asjaolu, et ühe võtmepuldi patareid ei töötanud. Hilisemaid auto tehnilise seisu hindamisakte kostjad ei tunnista, kuna kostjad ei olnud protsessis kaasatud ning puudus kontroll. Kostjad kinnitavad, et auto anti üle väga heas tehnilises seisukorras, mida tõendab 29.09.2009.a üleandmise-vastuvõtmise akt. Õli- ja filtrite vahetus ei olnud kostjate hinnangul üldse vajalik, kuna sõiduki läbisõit oli 113 430 km ning märge 108 000 km servisest- hooldusvälbaks on 30 000 km. Autol ei põlenud ESP tuld ega eksisteerinud teisi hageja poolt loetletud puudusi. Kostjad on seisukohal, et vara müügiga alustamine oli ebamõistlikult pikk aeg ning müügihind erines oluliselt turuhinnast, vahe umbes 3000-4000 eurot. 06.05.2011.a esitas hageja vastuse kohtule, millest nähtuvalt jääb hageja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Samuti juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et võla tasumise kokkuleppe p 3 kohaselt juhul, kui kostja 1 ei täida kokkuleppe p 2 fikseeritud graafikujärgseid makseid tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda koheselt kogu võlgnevuse tasumist. Kokkuleppe mittetäitmine kostja 1 poolt andis hagejale õiguse lõpetada leping ennetähtaegselt. Hageja on seisukohal, et kostja 1 viivitas vara tagastamisega sihipäraselt, jättes vara viivitamata tagastamise nõude liisinguandjale täimata. 20.05.2011.a palus kohus pooltel hiljemalt 03.06.2011.a teatada millised on arvamused ekspertiisi määramise osas, kas pooltel on ettepanekuid sobiva eksperdi nimetamiseks, milliseid küsimusi soovivad pooled eksperdile esitada (tl 93-94). 01.06.2011.a hageja poolt esitatud vastusest nähtuvalt ei ole hagejal soovitusi eksperdi kaasamise osas, kuivõrd hageja on arvamusel, et müügisoovitus on käsitletav kui eksperthinnang (tl 97-98). 03.06.2011.a kostja esitatud vastusest nähtuvalt paluvad kostjad auto hindamisel lähtuda auto tagastamise ülevaatusaktist, mis on allkirjastatud panga volitatud isiku poolt. Ajalise määranguga paluvad kostjad arvestada auto üleandmise hetke (tl 100-101). 16.06.2011.a kohtumäärusega kohustas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja riiklikult tunnustatud eksperti R. M. teostama tehnilise ekspertiisi. Eksperdile esitati järgmised küsimused: 1) milline võis olla sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kw 2004 turuhind 29.09.2009.a seisuga?; 2) kas sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kw 2004 õli- ja filtrite vahetus oli õigustatud juhul, kui eelnev õlivahetus oli teostatud 108 000 km? (tl 111-113). 28.06.2011.a esitas riiklikult tunnustatud ekspert R. M. vastused küsimustele: 1) Sõiduauto Peugeot 607, reg. Märk xxxxxxx harilikuks väärtuseks 2009.a sügisel 140 000 krooni koos käibemaksuga s.o 8947,63 eurot; 2) Sõiduauto Peugeot 607 reg. Märk xxxxxxx õli- ja filtrite

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel 30.06.2006 kapitalirendileping nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kW, registreerimisnumbriga xxxxxxx, ehitusaasta: 2004.a, maksumusega 419 900 krooni s.o 26 836 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt rendilepingu tingimusele ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. 01.04.2009.a sõlmisid hageja ja kostja 1 kokkuleppe kapitalirendilepingu muutmiseks, millega hageja võimaldas kostjale 1 maksepuhkust, sõlmiti uus maksegraafik. 01.04.2009.a allkirjastasid hageja ja kostja 1 võla tasumise kokkuleppe nr xxxxxxxx. Kostja 1 võla tasumise kokkuleppest tulenevat kohustust ei täitnud, mistõttu esitas hageja kostjale 12.08.2009.a vara tagastamise nõude ning ütles lepingu üles, kuna kostja 1 oli korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi tõendeid – ärakiri 30.06.2006.a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr xxxxxxxx (tl 7-12); lisa 1. kapitalirendilepingule nr xxxxxxxx maksegraafik (tl 13); ärakiri kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx muutmiseks 01.04.2009.a (tl 14); 18.02.2009.a kostjale 1 saadetud vara viivitamatu tagastamise nõue (tl 16); 02.11.2009.a kostjale 1 saadetud teatis vara alghinna määramise kohta 140 000 krooni (tl 17); 25.01.2010.a kostjale 1 saadetud teatis vara realiseerimise kohta summas 129 000 krooni, millele lisandus käibemaks (tl 18); 30.09.2009.a OÜ xxxxxxx arve vara tagastusteenuse eest summas 3600 krooni (tl 19); xxxxxxxxxxx OÜ arve nr 91463 kuupäevaga 07.12.2009.a summas 8193 krooni (tl 20); ärakiri 30.06.2006.a kostja 2 ja hageja sõlmitud käenduslepingust nr KÄ-xxxxxxxx (tl 21); 25.01.2010.a käendajale / kostja 2 saadetud teatis vara realiseerimise kohta hinnaga 129 000 krooni (tl 22); ärakiri 29.09.2009.a vara üleandmise- vastuvõtmise akti kohta (tl 46); ärakiri 01.04.2009.a kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nr xxxxxxxx (tl 55); 12.08.2009.a kostjale 1 saadetud vara viivitamatu tagastamise nõue (tl 56); 29.10.2009.a xxxxxxxxxxx OÜ poolt koostatud vara kontrollakt (tl 59-60); xxxxxxxxxxx OÜ poolt koostatud vara remonttööde hinnapakkumine summas 9653 krooni (tl 61); xxxxxxxxxxx OÜ poolt koostatud 30.10.2009.a vara müügisoovitus 140 000 krooni (tl 62); hageja poolt 12.05.2009.a kostjale 1 tasumiseks saadetud arve nr 20090512789 summas 9968 krooni (tl 63); hageja poolt 12.06.2009.a kostjale 1 tasumiseks saadetud arve nr 20090611223 summas 10 667,82 krooni (tl 64); hageja poolt 13.07.2009.a kostjale 1 tasumiseks saadetud arve nr 20090711536 summas 11 085,50 krooni (tl 65); hageja poolt 12.08.2009.a kostjale 1 tasumiseks saadetud arve nr 20090812020 summas 7691,50 krooni (tl 66); hageja poolt 11.09.2009.a kostjale 1 tasumiseks saadetud arve

7.sõiduauto võõrandati hageja poolt kolmandale isikule hinnaga 129 000 krooni (lisandus käibemaks, tl 22). Pooled vaidlevad: 1. OÜ xxxxxxx osutatud vara tagastamisteenuse osutamise üle; 2. vara turuväärtuse määramise üle; 3. auto remondikulude üle; 4. vara müügiga alustamise aja üle. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 30.06.2006.a kapitalirendileping nr xxxxxxxx, mille lahutamatuks lisaks oli maksegraafik (tl 7-15). 01.04.2009.a sõlmisid kostja 1 ja hageja kokkuleppe kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx muutmiseks (tl 14-15), mille lahutamatuks lisaks oli võla tasumise kokkulepe (tl 55) Liisingulepingu nr xxxxxxxx esemeks oli sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kW, registreerimisnumbriga xxxxxxx. Lepingu p 1.1 tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 30.06.2006.a sõlmisid hageja ja kostja 2 liisingulepingust nr xxxxxxxx tulenevate kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-xxxxxxxx (tl 21), mille p 1 alusel võttis kostja endale kohustuse

tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 463 989,50 krooni s.o 29 654,33 euro tasumise eest. Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastutab käendatava poolt hagejale lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. VÕS §116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS §196 lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Liisingulepingu p 4.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tähtaegselt ja kohaselt täitma kõiki lepinguga sätestatud tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi. Kohtule nähtuvalt rikkus kostja 1 nii 30.06.2006.a kui ka 01.04.2009.a sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressi- ning kindlustusmaksed. Liisingulepingu p 10.1.3 kohaselt on liisinguandjal õigus leping lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui liisinguvõtja jätab maksetähtpäeval tasumata või ei tasu täielikult ja kohaselt lepingust tulenevaid makseid. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses liisinguvõtja poolse võlgnevusega hagejale, esitas hageja liisinguvõtjale 12.08.2009.a lepingu ülesütlemisavalduse ja vara viivitamatu tagastamise nõude (tl 56), milles informeeris liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus liisinguvõtjal võlgnevus tasuda. Kohtule nähtuvalt oli hageja 01.04.2009.a sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppega andnud kostjale 1 täiendava tähtaja liisingulepingust nr xxxxxxxx tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles lepingu kostjaga 1 üles 12.08.2009.a. VÕS 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vastutab lepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama liisinguvõtja. Lepingu ülesütlemise korral realiseerib liisinguandja vara ning rahuldab saadud vara arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul, kui saadud rahast ei piisa kogu nõude rahuldamiseks, tasub liisinguvõtja puudujääva osa 10 päeva jooksul liisinguandja poolt vastava arve esitamisel. Liisinguvõtja kohustus tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 10.3 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara ja varaga seotud dokumentatsiooni. 12.08.2009.a saatis hageja kostjale 1 teatise vara viivitamatu tagastamise nõude kohta (tl 56). Hageja selgitustest

nähtuvalt põhjusel, et liisinguvõtja vara viivitamatult ei tagastanud, oli hageja sunnitud vara tagastamiseks pöörduma 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx poole. Põhjusel, et liisinguvõtja tagastas hagejale sõiduauto 29.09.2011.a s.o pärast seda, kui hageja oli pöördunud oma koostööpartneri poole, loeb hageja vara tagastamise pärast 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx töö tulemuseks. Kostjad esitasid hageja seisukohale vastuväite, millest nähtuvalt ei nõustu tasuma OÜ xxxxxxx tagastusteenuse arvet summas 3000 krooni ega tunnista vara tagastamist toimunuks OÜ xxxxxxx töö tulemusena. Hageja selgitab, et tagastas vara vabatahtlikult, ilma OÜ xxxxxxx sekkumiseta. Kostja 1 kinnitab kohtule, et püüdis veel hagejaga läbirääkimisi pidada liisingulepingu jätkamiseks ning OÜ xxxxxxx ei teinud katseid sõidukit teisaldada ega loonud ühtegi kontakti kostjaga infokandjate vahendusel. Kohtule on tõendina esitatud hageja poolt kostjale 1 12.08.2009.a saadetud teatis, millest nähtuvalt esitas hageja kostjale 1 nõude vara viivitamatu tagastamise kohta (tl 56). Kostja 1 ei ole teate kättesaamise kohta vastuväiteid esitanud. 29.09.2009.a allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 46) nähtuvalt on liisinguvõtja vara tagastanud hageja poolt volitatud isikule. Hageja ei ole antud asjaolule vastu vaielnud. Hageja on kohtule selgitanud, et oli sunnitud vara tagastamiseks pöörduma 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx poole, samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid oma väite põhistamiseks. Hageja on kohtule esitanud tõendina vaid ärakirja arvest nr A 09158, millelt nähtub arve väljastamise kuupäev 30.09.2009.a summas 3000 krooni vara tagastusteenuse eest registrimärk xxxxxxx. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millelt nähtuks tagastusteenuse tellimiseks pöördumine 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx poole. Hageja on kohtule esitanud seisukoha, mille kohaselt loeb hageja vara tagastamise pärast 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx töö tulemuseks, kuna liisinguvõtja tagastas hagejale sõiduauto alles 29.09.2011.a. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-06 selgitanud, et kulud, mille hüvitamist liisinguvõtjalt nõutakse peavad olema mõistlikult põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest ei nähtu, milles seisnes antud juhul OÜ xxxxxxx tagastusteenus. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole OÜ xxxxxxx vara tagastusteenuse kulu summas 3000 krooni kohtule mõistlikult põhjendanud ega esitanud veenvaid tõendeid kulude tekkimise ning kandmise kohta, seega jätab kohus hageja nõude summas 3000 krooni OÜ xxxxxxx poolt osutatud tagastusteenuse osas rahuldamata. Kohtule tõendina esitatud vara vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtub, et sõiduauto valdus läks hagejale üle 29.09.2009.a (tl 46). 29.10.2009.a on xxxxxxxxxxx OÜ poolt koostatud vara kontrollakt (tl 59-60) ning vara remonttööde hinnapakkumine summas 9653 krooni (tl 61). xxxxxxxxxxx OÜ arve nr 91463 kuupäevaga 07.12.2009.a summas 8193 krooni (tl 20). xxxxxxxxxxx OÜ poolt on 30.10.2009.a koostatud vara müügisoovitus 140 000 krooni (tl 62). 02.11.2009.a saatis hageja kostjale 1 teatise vara alghinna määramise kohta 140 000 krooni (tl 17); 25.01.2010.a kostjale 1 saadetud teatis vara realiseerimise kohta summas 129 000 krooni, millele lisandus käibemaks (tl 18); 25.01.2010.a käendajale / kostja 2 saadetud teatis vara realiseerimise kohta hinnaga 129 000 krooni (tl 22). Seega vara võõrandati hinnaga 129 000 krooni, millele lisandus käibemaks (tl 18), vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine hind. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu ilma viivisteta on 9002,56 eurot, mis koosneb vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 628,09 eurot (käibemaksuta), põhinõudest summas 6896,72 eurot, tasumata kuumaksetest summas 962,36 eurot ning tasumata kindlustusest summas

515,39 eurot. Kahju koosneb lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja on 25.01.2010.a esitanud liisinguvõtjale nõude (tl 18). Tõendatud on, et pärast sõiduauto valduse taastamist õnnestus hagejal sõiduauto võõrandada hinnaga 129 000 krooni (tl 22, ilma käibemaksuta). Hageja on tellinud ja kohtule esitanud hindamisakti (tl 62), mille kohaselt oli sõiduauto väärtuseks selle hagejale üleandmise ajal 140 000 krooni. Kostja vastuväitel on liisinguandja võõrandanud sõiduauto ebamõistlikult madala hinnaga, hinnaerinevusega 3000 kuni 4000 eurot turuväärtusest. Kostjad palusid kohtul kaasata sõiduauto turuväärtuse määramiseks eksperdi. 16.06.2011.a kohtumäärusega määrati riiklik ekspert R. M. tehnilise ekspertiisi läbiviijaks (tl 111-113). 28.06.2011.a ekspertiisiaktist nr xx-xx nähtuvalt oli sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kw 2004.a turuhind (harilik väärtus) 29.09.2009.a seisuga 140 000 krooni. Sõiduk müüdi hinnaga 129 000 krooni (lisandus käibemaks), mis ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult madal. Kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kohtu hinnangul siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-33-08 seisukohal, mille kohaselt hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav kui liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud ning ajavahemik, mille jooksul liisinguese võõrandati oli põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Kohtu hinnangul on hinnaerinevus sõiduauto väärtuse 140 000 krooni ja müügihinna 129 000 krooni (ilma käibemaksuta) vahel antud juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Kohus leiab, et panga, kui finantsasutuse huvi polnud ise kasutada nimetatud sõiduautot vaid ta edasi müüa mõistliku aja jooksul (29.09.2009.a sõiduauto üleandmisest hageja volitatud esindajale kuni teate edastamiseni kostjatele müügi kohta 25.01.2010.a). Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on hageja müügiprotsessi teostanud mõistliku aja jooksul arvestades vara olemust ja turu situatsiooni 2009 aastal (tl 118-136). VÕS § 367 lg 4 tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale ka lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud oma lahendis nr 3-2-1-112-06, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisinglepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Hageja on kohtule esitanud lisakulude tõendina koopia vara realiseerimisega seotud arvest summas 6827,49 krooni (tl 20). Kohus leiab, et selline lisakulu (vara realiseerimisega seotud kulud) tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kostjad on kohtule nähtuvalt esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud remondikuludele. Kostjad on seisukohal, et kontrollaktis nimetatud puudused on ebaõiged, sest liisinguvõtja andis sõiduki hageja volitatud esindajale üle väga heas seisukorras. Kostjad palusid eksperdil vara turuväärtuse hindamisel lähtuda auto 29.09.2009.a üleandmise-vastuvõtmise aktist, kuna kostjal puudus võimalus 29.10.2009.a sõiduki kontrollakti koostamise juures viibida, lisaks ei omanud kostja ülevaadet sõidukiga vahepealsel perioodil toimunu üle. 29.09.2009.a vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on puudusena märgitud, et 1 kesklukustuse pult ei tööta (patareid). 29.10.2009.a on OÜ xxxxxxxxxxx poolt koostatud vara kontrollakt (tl 5960) ning remonttööde hinnapakkumine summas 9653 krooni (tl 61). Vara kontrollaktist nähtuvalt ilmnesid vara tagastamisel järgmised vead/puudused: vasaku õõtshoova tagumine puks katki, käsipiduri trossi kate katki, parem esimene velg kriimustatud, kapotil kriimud, esimese stange alumine liist katki, kaubaruumi luuk viltu, 1 kesklukustuse pult ei tööta, aku

vajas laadimist, ESP ja mootorituli põlesid, parkimisabi ei tööta, vajas õli- ja filtrite vahetust, numbrimärgi pirn oli läbi põlenud ning sõiduauto vajas diagnostikat. Kohtule tõendina esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on xxxxxxxxxxx poolt loetletud vigastused/puudused põhiliselt tingitud sõiduauto loomulikust kulumisest. Need ei halvenda auto kaubanduslikku välimust ega mõjuta sõiduki turuhinda (tl 118-136). VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama liisinguandjale VÕS § 363 p 2 nimetatud seisundis. VÕS § 363 p 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Kohtule esitatud tõendite ja selgituste põhjal on kohus seisukohal, et liisinguvõtja tagastas liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekkisid liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Vara turuhind oli vara tagastamise hetkel liisinguandjale s.o 29.09.2009.a 140 000 krooni ning hageja on VÕS § 367 lg 3 kohaselt kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestanud liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostjad on seisukohal, et hageja viivitas põhjendamatult vara müügiga alustamist. Hageja on selgitanud, et vara müügiga alustamise aeg viibis nimetatud puuduste kõrvaldamise tõttu. VÕS § 23 lg 1 kohaselt võivad lepingupoole kohustused olla kindlaks määratud lepingus või seaduses. Lepingupoole kohustused võivad tuleneda ka : 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavades; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 24 lg 2 kohaselt on juhul, kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohutuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Kohus on seisukohal, et liisingulepingu ülesütlemisele järgnev vara realiseerimisega alustamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole antud juhul kindlaks määratud, seega peab liisinguandja VÕS § 82 lg 3 alusel täitma kohustuse mõistlikult vajaliku aja jooksul. Mõistliku aja pikkus sõltub muuhulgas liisinguandja kulutuste kindlaks tegemisele mõistlikult kuluvast ning vara müüki suunamise eelsest sõiduauto tehnilise kontrolli jms läbiviimise ajast, mistõttu on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole vara müügiga alustamisele kulunud aeg hageja poolt põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et lisaks kostjale on ka pank, kui finantsasutus huvitatud vara müügiga alustamisest mõistliku aja jooksul, kuna sellest sõltub võlgnevuse rahuldamine võlausaldajale. Samuti on panga kui finantsasutuse huvides vara müük võimalikult kiire perioodi jooksul parima võimaliku hinnaga. Kohtule nähtuvalt hõlmas müügitegevus sõiduki müügiks pakkumist müügiplatsil ja internetiportaalides, kusjuures müügiplatsil hoidmist ja internetis kuulutamist on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-33-08 pidanud mõistlikuks müügitegevuseks. Samuti on hageja kasutanud selle ala spetsialistide kaasabi koostööpartneri xxxxxxxxxxx OÜ näol. Hageja on sõiduauto võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima võimaliku tasu saamiseks täitnud, seega on teinud kõik endast oleneva vältimaks lepingu ülesütlemise tõttu vara võõrandamisel müügikahju tekkimist. Kohus leiab, et hageja on müügiprotsessi tervikuna teostanud mõistliku aja jooksul arvestades vara olemust ja turu situatsiooni 2009 aastal. Kostja on esitanud vastuväite viiviste suurusele, kuna nõue ei ole põhjendatud ja on kostja hinnangul ebamõistlikult suur. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib viivisintressi nõuda lepingus sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3000 % võlgnevuse iga viivitatud päeva kohta. Hageja poolt lepingu lõpetamise seisuga võlgneb kostja tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viiviseid kokku summas 348,65 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ning tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 25.01.2010.a + 10 päeva s.o 03.02.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni 20.01.2011.a: võlgnevus summas 0,3000 x 9002,56 / 100 x 351 päeva = 9479,70 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata OÜ xxxxxxx tagastusteenuse arve osas summas 3000 krooni s.o 191,73 eurot on viiviste arvestus järgmine: 0,3000 x 8810,83 / 100 x 351 päeva = 9277,80 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid kuni 8652,91 euroni. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima. VÕS §113 lg 1 sätestab selgelt, et juhul kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib viivisintressi nõuda lepingus sätestatud suuruses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et juhul, kui pooled on lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Siit johtuvalt on ekslik kostja seisukoht lepingujärgse viivise ülemäärasele suurusele ning põhjendamata taotlus jätta hageja nõue rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja viivised alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 8652,91 eurot tuleb hageja kasuks kostjatelt välja mõista. Viivised kogusummas 9001,56 eurot tuleb kohtu hinnangul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.