Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-27210 Tsiviilasi Folkia ASi hagi Kristo Korolkovi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 412,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Folkia AS, hageja esindaja Folkia AS Eesti filiaal ( reg.nr 11913301, asukoht Tallinn, Pärnu mnt 14), hageja esindaja Reelika Tagaväli, kostja Kristo Korolkov ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista Kristo Korolkovilt 824,72 eurot Folkia ASi kasuks. Menetluskulud jätta Kristo Korolkovi kanda. Välja mõista Kristo Korolkovilt riigilõiv 89,47 eurot Folkia ASi kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kristo Korolkov võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 16.07.2008 ja 18.07.2008 kiirlaenulepingud mobiiltelefoni tekstisõnumi teel, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu maksetähtaegadega 30.07.2008 ja 01.08.2008 ning kostjal oli kohustus laenud tagasi maksta tähtaegselt. Kuna kostja ei tasunud oma nõuet tähtajaks, saatis hageja kostjale korduvad meeldetuletused SMSi teel ning 13.08.2008 ja 15.08.2008 edastas hageja kostjale meeldetuletuskirjad läbi Krediidiinfo ASi süsteemi. Kuna kostja vabatahtlikuna oma võlgnevust hagejale tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justita ASle. Täielikult kostja kohtuväliselt nõuet tasunud ei ole. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivise arvutatuna 400,73 euro suuruselt võlasummalt alates laenude tagasimakse tähtaegadest kuni hagi esitamiseni 10.06.2011 määras 0,1% päevas. Viivise suurus 430,43 eurot, mida hageja vähendab 391,26 euroni. Lisaks on kostja kohustatud tasuma hagejale kahjuhüvitist summas 21,10 eurot saadetud meeldetuletuskirjade eest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Tagaväli palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 824,72 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 89,47 eurot hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.07.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.