Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue 16.05.2011 esitas Swedbank AS Viru Maakohtule hagi kostja J M vastu võlgnevuse nõudes kokku summas 10328,51 eurot (sellest: põhinõue 8 681,83 eurot, kõrvalnõue 1646,68 eurot) ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Lisaks taotleb hageja põhivõlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 18.05.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud 17.09.2009 sõlmisid AS Hansapank ja J M laenulepingu nr 09-075654-VV summas 140 850.17 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja iga kuu 23 kuupäeval tagastama lepingujärgselt põhiosa ja intressi. Lepingu kohaselt arvestati laenulepingult intressi 22 % aastas ning laenu tagstamise lõpptähtaeg oli 23.09.2016. Kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 23.11.2009. 09.02.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hageja taotles hagi esitamisel põhinõude 8 681,83 euro, intressi 744,21 euro ja põhinõudelt viivise 902,47 euro väljamõistmist kostjalt. 14.07.2011 hageja seisukoha kohaselt kostja vastusele jäi lõplikuks hagisummaks 10 086,40 eurot (sellest: põhinõue 8 321,83 eurot, intress 744,21 eurot ja põhiosa viivis 1020,36 eurot). Lisaks taotles hageja põhivõlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad laenulepingust (tl 6-10), laenulepingu tagasimaksegraafikust (tl 11-12), teatis laenulepingu ülesütlemisest (tl 14),

teatisest kohtule kostjalt laekunud summadest (tl 13) ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 15). Kostja vastus Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnul ei saanud ta laenu tagastada kuna oli töötu. Kostja on tasunud lisaks 300 eurot..

Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja J M ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjalt J M kuulub Swedbank Aktsiaselts`i kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 10 086,40 eurot (sellest: põhinõue 8 321,83 eurot, kõrvalnõue 1764,57 eurot). Kostja ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks kohustust täitnud, mistõttu tuleb Juri Marjin`l tasuda väljamõistetud põhivõlgnevuselt 8 321,83 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 tulenevalt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu osas summas 958,67 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seetõttu mõistab kohus kostjalt J M Swedbank Aktsiaselts`i kasuks menetluskulude katteks välja 958,67 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks tuleb J M tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt 958,67 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 442; 444; 468 lg 1 p 1 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.