Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSE KÄIK

Fitos Kommerts OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Reet Nageli vastu seoses 24.06.2010 veeavariiga 170 948 krooni väljamõistmiseks ja KÜ „TARTU xxx“ vastu seoses 04.07.2010 kanalisatsioonitorustiku ummistusega 29 052 krooni väljamõistmiseks (tlk 4-9, 50-51). 27.10.2010 määrusega seadis kohus hageja taotlusel Reet Nagelile kuuluvale kinnistule registriosa nr-ga 2615003 kohtuliku hüpoteegi summas 50 000 krooni hageja kasuks (tlk 53). 22.12.2010 määrusega kinnitas kohus Fitos Kommerts OÜ ja KÜ „TARTU xxx“ vahelise kompromissi ning lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-10-51198 osaliselt – Fitos Kommerts OÜ nõudes KÜ “TARTU XXX “ vastu 29 052 krooni väljamõistmiseks (tlk 72-73).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja äripinna (kaupluse) kohal asuvas kostja korteris Xxx -x Tartus toimus 24.06.2010 veeavarii. Veeavarii tagajärjel said kannatada kõik hagejale kuuluvad ruumid. Avarii põhjuseks oli veesoojendit toitva painduva metallvõrkkattega kummist survevooliku katkemine vannitoas. Voolik ühendas kütteboileri külmavee toruga. Katkiläinud voolik kuulub ja on vajalik ainult kostjale, tegemist ei ole korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajaliku seadmega. Vooliku katkiminemisest teiste korteriomanike olukord (veevarustus, küttesüsteemi funktsioneerimine, gaasiga varustamine) ei ole muutunud (v.a kahju hagejal). Vooliku katkiminemisel jääb veest ilma ainult kostja ja ta võib jätta vooliku ka parandamata. Voolikute või torude eest alates veemõõturist vastutab ainult kostja. Korteriomanikul on kohustus tagada oma korteris olevate voolikute funktsioneerimine teistele korteriomanikele kahju tekitamata (KOS § 11 lg 1 p 1, lg 2). Kostja oleks pidanud vahetama ajutise vooliku välja metalltoru vastu hiljemalt aasta jooksul pärast selle paigaldamist, eriti juhul, kui kostja isiklikult korteris pidevalt ei viibi. Korter on kolmandate isikute valduses. Kostja tekitas oma õigusvastase tegevusega hagejale kahju vähemalt 170 948 krooni ulatuses (lao, müügisaali, WC, vahekoridori ja kontoriruumi remondi maksumus, ekspertiisid). Hageja palub kostjalt nimetatud summa enda kasuks välja mõista (tlk 4-9, 50-51, 99-101).

KOSTJA VASTUS

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi saaks rahuldada siis, kui kostja õigusvastane tegevus oleks põhjustanud veeavarii, ta oleks avarii tekkimises süüdi, välja oleks selgitatud kahju suurus ning kindlaks tehtud põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Tõendatud ei ole hageja nõude ja kostja vastustuse õiguslik alus ega tekkinud kahju suurus. Lähtudes KOS § 11 lg-st 1 p l, tuleb eelkõige lahendada küsimus, mis on korteriomandi reaalosa. Elamus puudub soojavee süsteem ning elamu ehitusel paigaldati kõigisse korteritesse gaasiboilerid sooja vee saamiseks. Projektülesandest Tartu linnas 90 korteriga elumaja ehitamiseks ja riikliku vastuvõtukomisjoni 26.12.1964 Xxx elamu vastuvõtmise aktist nähtub, et elamu projekteeriti ja ehitati koos vannitoas asuvate boileritega, boilereid varustati tsentraalgaasiga ja tsentraalvõrgust tuleva veega. Katkiläinud veetoru ühendas elamu veetorustikku gaasiboileriga. Ühendusvooliku paigaldas korterisse korteriühistus hooldust teostav firma OÜ Starmak Pius (omanik endine korteriühistu esimees Nikolai Akuševitš). Millist ühendust valida, otsustas korteriühistu oma esimehe kaudu. Arvestades eeltoodut, KOS § 1 lg-id 1-2, § 2, Riigikohtu 14.06.2004 otsust nr 3-2-1-76-04 (p 25, 27) ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, on veetoru või seda asendav voolik tehnosüsteem ning kuulub kaasomandisse. Selle korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Veeavarii tekkis riigipühal ning on loomulik, et sellel ajal sõidavad inimesed linnast välja. Kostja ei saanud kuidagi ette arvata, et tema korteri veetorustik läheb katki just sel ajal, 2/5

temalt ei saanud oodata kahju tekkimise ette teadmist (Riigikohtu 11.05.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Seega on kostja süüdi veeavariiga seotud kahju tekkimises ainult seoses sellega, et ta on koos teiste korteriomanikega elamu ja seega katkiläinud veeühenduse kaasomanik. Tema vastutus saab olla proportsionaalne kaasomandi suurusega, ta ei saa ainuisikuliselt olla antud asjas kostjaks (tlk 61-64, 94-95, 108).

KOHTUISTUNG

Kostja seletas 28.03.2011 istungil, et nii katkiläinud kui uue toru paigaldamise eest maksis korteriühistu. Boiler ja toru paigaldati 6 aastat tagasi. Korteris elasid ajutiselt kostja sugulased (tlk 87, 90). 23.05.2011 istungil seletas kostja, et tema vee tsirkulatsioon ei ole maja tsirkulatsioonist eraldiseisev, torus oli tsentraalne vesi tsentraalse survega. Kui küttetorustik on kaasomandis, siis on ka veesüsteem kaasomandis. Vastutus ei saa sõltuda veemõõtja asendist, selle võib panna kuhu tahes. Katkenud toru vahetas uue vastu välja E. Lauriku, kellele kostja maksis raha, mille ta oleks pidanud maksma E. Lauriku surnud isale. Katkiläinud toru oli ca 7 aastat vana, sellele tekkis käänaku peale lõhe. Kostja ei vaidle vastu, et vesi võis mingis osas ka alumisele korrusele minna (tlk 144-145). Kostja esindaja leidis 28.03.2011 istungil, et boiler on projekteeritud maja sisse, see ei ole ise paigaldatud ning olukord on analoogne Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-76-04 (p 28) käsitletud radiaatoriga. Kahju tekkimisele kostja esindaja vastu ei vaidle (tlk 87, 90). 23.05.2011 istungil leidis kostja esindaja, et veesoojendussüsteem lõpeb kraani juures ning tehnosüsteem on kaasomandis kuni kraanini. Avarii toimus enne kraani, seega kaasomandis olevas tehnosüsteemis. Isegi kui gaasiboiler on kostja oma, siis ilma veesüsteemita see ei toimiks ja veetorustik gaasiboileri ja ülejäänud tehnosüsteemi vahel on ikkagi kaasomandis. Korterisse tuleb sisse ainult külm vesi ühest torust. Kui veeavarii toimus, siis keerati vesi kinni keldrist tsentraaltorust, mis näitab, et tegemist on ühtse süsteemiga. Katkiläinud toru oli metallkattega survetoru, see ei olnud ajutine (tlk 143-145). Hageja esindaja ei nõustunud 28.03.2011 istungil, et tegemist on Riigikohtu lahendiga analoogse juhtumiga (tlk 87). 23.05.2011 istungil leidis hageja esindaja, et küttesüsteemi ei saa veesüsteemiga võrrelda – kui ühes korteris läheb radiaator katki, siis kaob küte ka teistes korterites. Tehnosüsteemid on erinevad – üks on ette nähtud ainult korteriomanikele, teine terve maja elanike kasutamiseks. Antud toru oli vajalik ainult kostja teenindamiseks (tlk 143, 145). Pooled paluvad teha vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta (tlk 90, 144).

KOHTU SEISUKOHT

Arvestades TsMS § 449 lg-id 1 ja 2 ning poolte seisukohti (tlk 90, 144), peab kohus põhjendatuks teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kinnistusraamatu väljavõtetega on tõendatud, et kostjale kuulub korteriomand Xxx -x Tartus registriosa numbriga 2615003 (tlk 42) ja hagejale korteriomand Xxx -x Tartus registriosa numbriga 2614603 (tlk 105-106). Xxx asuvate korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks on moodustatud KÜ „TARTU XXX .“ Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 24.06.2010 toimus kostja korteri vannitoas veeavarii, sest katki läks kütteboilerit külmavee toruga ühendav voolik, ja osa veest tungis ka kostja korteri all asuvale hageja äripinnale (tlk 90, 94, 100, 144). Hageja leiab, et katkiläinud vooliku funktsioneerimise ja veeavariiga seotud kahju eest vastutab kostja. Kostja on seisukohal, et voolik kuulus kaasomandisse ja selle korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. 3/5

Riigikohus märkis 11.05.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-38-05 (p 10) järgmist: „KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid.“ Seega tuleb nõude põhjendatuse või põhjendamatuse üle otsustamisel teha kindlaks, kas kostja rikkus KOS § 11 lg-s 1 p 1 sätestatud kohustust. Eelkõige omab tähtsust küsimus, kas 24.06.2010 kostja korteris toimunud veeavarii põhjustanud katkenud ühendusvoolik kuulub kostja korteriomandi reaalossa või on kaasomandi osa. Kui kostja rikkus KOS § 11 lg-s 1 p 1 sätestatud kohustust, tuleb hinnata, kas kostja on tõendanud rikkumise vabandatavust. KOS § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 kohaselt on kaasomandi esemeks KOS tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KÜS § 2 lg-st 1, § 15 lg-st 1 p 1, §-st 151 tulenevalt loetakse korteriühistu seaduse tähenduses korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamiseks mh ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. EhS § 2 lg 10 kohaselt on ehitise tehnosüsteem ehitusseaduse tähenduses ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Ehituseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt (arvutivõrgus, kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=447524&u=20110628 175002) saab tehnosüsteemiks lugeda eelkõige seadmete kogumit, aga ka selliseid konstruktsioonielemente, nagu eraldiseisvad kütteelemendid (ahi, küttekolded, lõõrid). Tehnosüsteemi mõiste alla ei kuulu sellised asjad (päraldised), mis pole süsteemi osad, kuid teenivad süsteemi ja on sellega seotud vastava ruumilise seose kaudu (kraanid, WC-potid, pistikud, veemõõtjad vms). Kõik eelnimetatud asjad on küll süsteemiga seotud, kuid ei mõjuta süsteemi toimimist ja seeläbi ehitise funktsioneerimist (elektrisüsteem toimib ka ilma pistikuta, kuid ei ole ohutu, kanalisatsioon toimib ka ilma sanitaarsõlmeta, kuid seda ei saa kasutada, veevärk toimib ilma kraanita, kuid seda ei saa samuti kasutada). Kostja tellimusel koostas Kuldar Käsper, OÜ Ehitusseire ehitusinsener-ekspert, 16.05.2011 arvamuse, mida kohus käsitab dokumentaalse tõendina. Arvamusest nähtuvalt on vaidlusalune korter varustatud tsentraalse külmaveetorustikuga, soe tarbevesi saadakse vannitoas paikneva gaasiküttel töötava veesoojendi abil. Vannitoas paikneb algupärane 4/5

metallist veetorustik, seejärel kuulkraan, mudakoguja ja veemõõtja. Pärast veemõõtjat paikneb erinevatest materjalidest veetorustik külma tarbevee transportimiseks erinevate sanitaartehniliste seadmeteni, sh gaasiküttel veesoojendini. Tehnosüsteemi osad ei ole WCpott, valamusegisti ja veemõõtja. Torustik enne nimetatud päraldisi on tehnosüsteem. Gaasiküttel veesoojendaja, gaasitorustik gaasimõõturist veesoojendajani, veetorustik pärast veemõõtjat ja veetorustik enne veemõõtjat on eraldiseisvad tehnosüsteemid. Kõik need eraldiseisvad tehnosüsteemid toimivad üksteisest sõltumatult, kuigi neid ei pruugi olla võimalik kasutada. Samas on nad kõik antud ehitise piires vajalikud selle toimimiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et vahetult enne gaasiküttel veesoojendajat paiknev torustik (sõltumata selle materjalist või kvaliteedist) kuulub pärast veemõõtjat paikneva külmaveetorustiku juurde ja on vastava tehnosüsteemi osa (tlk 131-132). Täiendavalt leidis Kuldar Käsper, et eraldiseisev tehnosüsteem on ette nähtud teenindama ainult kostjale kuuluvat korterit ning selle olemasolu või seisukord ei mõjuta mingil viisil ühistu liikmete kaasomandit. Külmaveetorustikku ja gaasikatelt ühendav toru kuulub eelnimetatud eraldiseisva tehnosüsteemi juurde (tlk 130). Kohus nõustub hagejaga, et katkiläinud voolik kuulub ja on vajalik ainult kostjale, tegemist ei ole korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajaliku seadmega (tlk 99). Fotodelt ja Kuldar Käsperi arvamusest nähtuvalt asub katkenud voolik üldisest veesüsteemist tuleva vee sulgemise kraanist korteri pool (tlk 98, 125, 137-140). Voolik kuulub elamu veesüsteemist eraldiseisvasse tehnosüsteemi, mida on võimalik kostja korteris asuva kraani abil tsentraalsest süsteemist eraldada, mõjutamata ülejäänud veesüsteemi toimimist ja ehitise funktsioneerimist. Vooliku katkemisest teiste korteriomanike olukord ei muutunud, veest jääb ilma ainult kostja ja ta võib jätta vooliku ka parandamata. Samuti nõustub kohus hagejaga, et käesolev juhtum ei ole analoogne Riigikohtu lahendis käsitletud küttesüsteemiga. Tehnosüsteemid on erinevad – üks on ette nähtud ainult korteriomanikele, teine terve maja elanike kasutamiseks. Tähtsust ei oma, kes paigaldas ja maksis toru ja boileri eest (tlk 87) ega see, et elamu projekteeriti ja ehitati koos vannitoas asuvate boileritega, boilereid varustati tsentraalgaasi ja tsentraalvõrgust tuleva veega (tlk 108-117) ning veeavarii toimumisel keerati vesi kinni keldrist tsentraaltorus (tlk 145). Kostja korteri veevarustust on võimalik sulgeda korteris asuva kraani kaudu ilma, et see mõjutaks ülejäänud elamu veevarustust ning katkenud voolik asus selles süsteemis, mida oli elamu tsentraalsest süsteemist võimalik eraldada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune voolik kuulus kostja korteriomandi reaalosa hulka ning kostjal oli kohustus tagada selle funktsioneerimine teistele korteriomanikele kahju tekitamata. Kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust. Asjaolu, et veeavarii tekkis riigipühal ning inimesed sõidavad tavaliselt sel ajal linnast välja (tlk 62), ei vabasta kostjat vastutusest. Riigipüha puhul korterist lahkumine ei saa takistada kostjal oma korteris olevate voolikute ja torude korrashoidmist. Katkenud oli ca 6-7 aastat vana painduva metallvõrkkattega kummist survevoolik (tlk 87, 102), mis oleks tulnud õigeaegselt välja vahetada, eriti arvestades seda, et kostja korter oli kolmandate isikute valduses (tlk 90). Samuti oleks kostja saanud lahkudes sulgeda oma korteri veevarustuse vastava kraaniga. Eeltoodust lähtudes tuleb tunnustada Fitos Kommerts OÜ poolt Reet Nageli vastu esitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatust. Seega tuleb jätkata menetlust nõude suuruse üle Fitos Kommerts OÜ hagis Reet Nageli vastu 170 948 krooni väljamõistmiseks. Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.