Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsus saata menetlusosalistele

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kaja samale maakohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 633 lg 7). Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse ( TsMS § 186 ja 442 lg 6).

Asjaolud ja hageja nõue 25.11.2010 esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtule maksekäsukiirmenetluse avalduse T K vastu võlgnevuse 2628,12 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. TsMS § 483 lg 2 p 3 kohaselt kui makseettepanekut ei õnnestu võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada antakse maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses. 24.05.2011 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtule hagi kostja T K vastu võlgnevuse nõudes kokku summas 2705,96 eurot (sellest: põhinõue 2342,85 eurot, kõrvalnõue 363,11 eurot) ning menetluskulude väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja põhivõlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 25.05.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud 16.06.2008 sõlmisid Ida Servis Grupp OÜ ja T K Ergo järelmaksu müügilepingu nr 541/206010. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu p –de 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda makseid iga kuu 15. kuupäevaks, viimane makse tähtaeg oli 15.06.2012. Lepingu kohaselt arvestati müügilepingult intressi 12,9 % aastas. Kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja taotleb põhinõude 2342,86 euro, intressi 79,52 euro ja põhinõudelt viivise 280,39 euro ja muude kulude (tähitud kirjad) 3,20 euro väljamõistmist kostjalt. Lisaks taotleb hageja põhivõlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad Ergo järelmaksu müügilepingust (tl 7-9), teatis Ergo järelmaksu müügilepingu ülesütlemisest ( tl 10), teatisest kohtule kostjalt laekunud summadest (tl 11) 18.04.2011 kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest ( tl 12) ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 14-15). Kohtumenetluse käik 25.05.2011.a. kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressile. Kohus kohustas kostjat vastama edastatud hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastust saamata teeb kohus tagaseljaotsuse lugedes hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Kostja on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 09.06.2011. Tähtajaks kostja vastust esitanud ei ole.

Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetatud allkirja vastu. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ei ole, mistõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 144 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kostja T K ei ole täitnud müügilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjalt T K kuulub Swedbank Liising Aktsiaselts`i kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 2705,96 eurot (sellest: põhinõue 2342,85 eurot, kõrvalnõue 363,11 eurot). Kostja ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks kohustust täitnud, mistõttu tuleb T K tasuda väljamõistetud põhivõlgnevuselt 2342,85 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldused maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu osas kokku summas 549,62 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja avaldus kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses lõpetati Pärnu Maakohtu 18.04.2011 määrusega, mis edastati hagejale 25.04.2011. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 24.05.2011, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus kostjalt T K Swedbank Liising Aktsiaselts`i kasuks menetluskulude katteks välja 549,62 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks tuleb T K tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt 549,62 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 407; 442; 444; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.