I. K. ́u hagi Korteriühistu Mõisa tee 9 vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
29. juuni 2011
Menetlusosalised
Hageja:
I. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
KÜ Mõisa tee 9 (RK 80038783, asukoht Mõisa tee 9-30, 30325 Kohtla-Järve)
Kostja seaduslik esindaja:
T. Ž. (juhatuse liige)
Kostja lepinguline esindaja:
P. P. (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Jätta I. K.`u hagi KÜ Mõisa tee 9 25.06.2009 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Määrata menetluskulude jaotus järgmiselt: 2.1 Vabastada I. K. vastavalt TsMS § 190 lg 7 sätestatule riigilõivu tasumisest riigituludesse. 2.2 Hageja enda ja kostja menetluskulud jätta I. K.`u kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja I. K. on Mõisa tee 9 korter 25 omanik ning korteriühistu Mõisa tee 9 liige. Kuni 2009. a juulikuuni tuli majanduskulude eest tasuda 5,50 krooni 1m2 elamispinna eest, juulist 2009 aga 7 krooni. Hageja ei ole saanud mingeid teateid korduskoosoleku, mille päevakorras oleks majanduskulude (KÜ-s Mõisa tee 9 nimetatakse sihtmaks) suuruse muudatus, toimumisest. Naabrid ei osanud hagejale tasu muutust selgitada. Juhuslikult sai hageja teada, et viimane korteriühistu üldkoosolek toimus 25.06.2009.a. Hageja püüdis saada koosoleku protokolli koopiat, kuid seda talle ei esitatud. Hageja leiab, et tasu tõstmine on seadusevastane ning palub tunnistada kehtetuks majanduskulude tasu („sihtmakse“) tõstmise kuni 7 kroonini 1 m2 eest.
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib vastuses, et ükski seadus ei piira korteriühistu üldkoosoleku õigust suurendada sihtmakset 5,50 kroonilt 7,00 kroonini. Kostja tugineb korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 1, mille järgi esitab ühistu juhatus igal aastal üldkoosolekule kinnitamiseks KÜ majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Seega oli sihtmaksete suuruse üle otsustamise õigus korteriühistu üldkoosolekul, mistõttu ei saa 25.06.2009 üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 on üldkoosoleku otsus tühine kui selle vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub MTÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. 25.06.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. 25.06.2009 koosoleku puhul oli tegemist teistkordselt sama päevakorraga kokkukutsutud üldkoosolekuga. Mõlema koosoleku teade oli riputatud igasse sissekäiku ning igale korteriomanikule postkasti. Ühistu põhikirja kohaselt on teistkordselt kokkukutsutud koosolek otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust. 25.06.2009 toimunud korduval üldkoosolekul otsustati kinnitada korteriühistu 2009. aasta majandustegevuse aastakava (eelarve) ning kehtestada alates 01.06.2009 korteriühistu majanduskulude igakuiseks makseks 7 krooni 1m2 elamispinna kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p 2 sisaldab majandustegevuse aastakava ühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning seega oli korteriühistu üldkoosolek majandusaasta eelarve kinnitamisel pädev ja kohustatud kinnitama ka liikme sihtmakse suuruse ilma seda koosoleku päevakorras eraldi kajastamata. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
II
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.KÜ Mõisa tee 9 üldkoosolek 25.06.2009 otsustas kinnitada juhatuse esitatud majandustegevuse aastakava 2009. aastaks ning kehtestada tariif 1 m2 elamispinna kohta 7 krooni alates 01.06.2009 (tl 60, tõlge tl 72).
5.Hageja väitel ei ole ta saanud mingeid teateid koosoleku, mille päevakorras oleks majanduskulude (KÜ-s Mõisa tee 9 nimetatakse sihtmaks) suuruse muudatus, toimumisest (tl 1). Hageja palub tunnistada 25.06.2009 üldkoosoleku otsuse „sihtmakse“ suurendamise osas kehtetuks, kuna makse tõstmine on seadusevastane. Kostja leiab, et majanduskulu tariifi 1m2 suuruse muutmist ei pidanudki eraldi päevakorrapunktina välja tooma, kuna majandustegevuse aastakava sisaldab majandamise eeldatavaid kulusid ja tulusid ning ühistu liikmete kohustuste suurust (tl 54).
6.KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt koostab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
7.18.06.2009 üldkoosoleku ja 25.06.2009 korduskoosoleku päevakorrapunktina oli kirjas KÜ juhatuse 2008. aasta majandusaasta aruanne ja 2009. aasta majandustegevuse aastakava („büdžet“), selle kinnitamine (tl 66, 97). Üldkoosoleku pädevus majandustegevuse aastakava ja selles sisalduvate kohustuste kinnitamiseks tuleneb KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 , MTÜS § 19 ning KÜ Mõisa tee 9 põhikirja p 6.2.10.
8.Alusetud on hageja väited, et ükski seadus ei näe ette korteriühistu eelarve kehtestamist ega kinnitamist, ette on nähtud majanduskava kinnitamine ja täitmine, selle täitmine ja kontrollimine on juhatuse pädevuses ning juhatus kehtestab tasu määra, kinnitamata seda üldkoosolekul (tl 96 pöördel). Kohus ei nõustu hageja väidetega ka selles, et kostja poolt kohtule esitatud koosoleku teadetes ja protokollides toodud päevakord on erinev ning hageja kahtlustab et tegemist on võltsinguga (tl 88). Koosoleku kokkukutsumise teadetes ja protokollides märgitud päevakord (tl 66, 67 ja 97, 105) ei erine ning hageja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Kohtul puudub alus kahelda kostja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kohus nõustub kostja väitega, et aastakava, mis sisaldab eeldatavaid kulusid ja tulusid, on iseenesest eelarve ning kuna majanduskulude tasumine toimub vastavalt iga korteriomandi suurusele, siis ka loomulik et kohustuse suurus on väljendatud rahalise summana 1 m2 kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 ja § 15 1 lg 1sisaldab majandustegevuse aastakava ka ühistu liikmete kohustusi majandamiskulude kandmisel. Majandustegevuse aastakava
päises on märgitud, et korterelamus on 85 korterit, üldpinda 3994, 7 m2 . Tulude arvestus on majandustegevuse aastakavas toodud lähtudes 1 m2 hinnast 7 krooni (tl 57). Seega on aastakava tulude arvestamisel lähtutud tariifist 7 krooni m2, mitte enam varem kehtinud 5, 50 krooni m2. Järelikult kinnitades majandustegevuse aastakava 2009. aastaks, kinnitatakse ka korteriomanikele majanduskulude tariif 1 m 2 elamispinna kohta 7 krooni. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et eraldi päevakorrapunkti tariifi suurendamise kohta ei olnud vaja märkida.
9.Hageja leiab, et kuna üldkoosoleku otsus jõustub otsuse vastuvõtmisest, siis makse suurendamine tagasiulatuvalt kuu algusest on ebaseaduslik. KÜS § 13 lg 1 järgi jõustub korteriühistu üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜ Mõisa tee 25.06.2009 üldkoosolek otsustas, et uus tariif jõustub 01.06.2009.
10.Hageja märgib, et ei saanud teateid koosoleku, mille päevakorras oleks majanduskulude suuruse muudatus, toimumisest. Hageja ei ole aga märkinud, et ei teadnud üldse 18.06.2009 ja 25.06.2009 üldkoosolekute toimumisest. KÜ Mõisa tee 9 põhikirja p 6.6 kohaselt teade üldkoosolu toimumise kohta pannakse välja trepikodades (tl 110).
11.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et I. K.`u hagi on põhjendamatu ning jätab rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud kannab hageja. 30.10.2009 määrusega rahuldas kohus I. K.`u menetlusabitaotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. (tl 47) Vastavalt TsMS § 190 lg 1, ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
14.Kui hageja sai menetlusabi kulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4), kuid kohus võib mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). TsMS § 131 lg 2 järgi oli hagihind 25 000 krooni (1 597, 79 eurot) ning riigilõiv sellelt 5 000 krooni (319, 55 eurot). Kuna kohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu ja leidis, et hageja majanduslik seis ei võimalda 319, 55 euro suurust riigilõivu tasuda, peab kohus põhjendatuks vabastada vastavalt TsMS § 190 lg 7 sätestatule hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse.
15.Tulenevalt TsMS § 190 lg 1 tuleb aga hagejal I. K.`ul tasuda vastaspoolele tekkinud menetluskulud.
16.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.(TsMS § 174 lg 1).
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.