lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-47987/43

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-47987/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-47987

Tsiviilasi

Ilona Kovzik hagi KÜ Mõisa tee 9 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1597.79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. juuli 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilona Kovzik apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. märts 2012

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Ilona Kovzik (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Juri Kovzik Vastustaja (kostja): KÜ Mõisa tee 9 (RK: 80038783), esindaja volikirja alusel Paul Paas

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. juuli 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Ilona Kovzik kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Ilona Kovzik (hageja) esitas KÜ Mõisa tee 9 (kostja) vastu hagi korteriühistu 25. juunil 2009 toimunud üldkoosoleku otsuse sihtmaksu tõstmine kuni 7 kroonini ruutmeetri eest kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu Mõisa tee 9 liige. Majanduskulude suuruseks oli sihtmaksu nime all kinnitatud 5,5 kr elamispinna ruutmeetri kohta. 2. juulil 2009 sai hageja makseteate, mille kohaselt peab tasuma sihtmaksu 7 kr elamispinna ruutmeetri kohta. Mingeid teateid hagejale eelnevalt sihtmaksu suuruse muutmise kohta väljastatud ei olnud. Selgus, et 25. juunil 2009 oli toimunud korteriühistu koosolek, kus otsustati sihtmaksu suurendada. Üldkoosoleku toimumisest hagejale ei teatatud, samuti ei olnud võimalik tagantjärele saada koosoleku protokolli ega selgitada välja, kes koosolekut juhatas. Kostja käitumine sihtmaksu tasumäära tõstmisel on vastuolus korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 3, § 17 ja § 18. Kohtule kostja poolt esitatud dokumendid võivad olla võltsitud.
2.KÜ Mõisa tee 9 hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuse kohaselt ei piira ükski seadus korteriühistu üldkoosoleku õigust suurendada sihtmakset 5,5 kroonilt 7 kroonini. Sihtmaksete suuruse üle otsustamise õigus oli korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 kohaselt korteriühistu üldkoosolekul. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine mh siis, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. 25. juuni 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda ei rikutud. Koosoleku kutsus kokku korteriühistu juhatus ning vastav teade oli riputatud iga sissekäigu juurde ning pandud iga korteriomaniku postkasti. Üldkoosolekule ilmus 26 korteriühistu liiget. Üldkoodolek oli korteriühistu põhikirja kohaselt otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust, kuna tegemist oli teistkordselt sama päevakorra alusel kokku kutsutud üldkoosolekuga. Kuigi koosoleku päevakorras polnud eraldi punktina kirjas „sihtmakse suurendamine“, oli üldkoosolek KÜS § 15 lg 1 p 2 tulenevalt pädev sihtmakset suurendama 2009. aasta eelarve kinnitamise raames. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p 2 sisaldab majandustegevuse aastakava ühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning seega oli korteriühistu üldkoosolek majandusaasta eelarve kinnitamisel pädev ja kohustatud kinnitama ka liikme sihtmakse suuruse ilma seda koosoleku päevakorras eraldi kajastamata. Vaidlustatud üldkoosoleku otsused pandi välja ka elamu sissekäikudesse. Hageja ei pöördunud korteriühistu juhatuse poole ei protokolli saamiseks ega ka muude küsimustega.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 8. juuli 2011 otsusega Ilona Kovziku hagi KÜ Mõisa tee 9 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning jättis menetluskulud I. Kovziku kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt koostab korteriühistu juhatus KÜS § 15 lg 1 p l ja 2 tulenevalt igal aastal korteriühistuliikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.

KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. 18. juuni 2009 üldkoosoleku ja 25. juuni 2009 korduskoosoleku teise päevakorrapunktina oli kirjas „KÜ juhatuse 2008. aasta majandusaasta aruanne ja 2009. aasta majandustegevuse aastakava (büdžet), selle kinnitamine“ (tl 66, 97). Üldkoosoleku pädevus majandustegevuse aastakava ja selles sisalduvate kohustuste kinnitamiseks tuleneb KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2, MTÜS § 19 ning KÜ Mõisa tee 9 põhikirja punktist 6.2.10. Samuti olid maakohtu hinnangul alusetud hageja väited, et ükski seadus ei näe ette korteriühistu eelarve kehtestamist ega kinnitamist, ette on nähtud majanduskava kinnitamine ja täitmine, selle täitmine ja kontrollimine on juhatuse pädevuses ning juhatus kehtestab tasu määra, kinnitamata seda üldkoosolekul (tl 96 pöördel). Maakohus ei nõustunud hageja väidetega ka selles, et kostja poolt kohtule esitatud koosoleku teadetes ja protokollides toodud päevakord on erinev ning tegemist võib olla võltsinguga (tl 88). Koosoleku kokkukutsumise teadetes ja protokollides märgitud päevakorrad (tl 66, 67 ja 97, 105) ei erine ning hageja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Kohtul puudus alus kahelda kostja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kohus nõustus kostja väitega, et aastakava, mis sisaldab eeldatavaid kulusid ja tulusid, on iseenesest eelarve ning kuna majanduskulude tasumine toimub vastavalt iga korteriomandi suurusele, siis on ka loomulik, et kohustuse suurus on väljendatud rahalise summana 1 m2 kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 ja § 15 lg 1 sisaldab majandustegevuse aastakava ühistu liikmete kohustusi majandamiskulude kandmisel. Majandustegevuse aastakava päises on märgitud, et korterelamus on 85 korterit ning üldpinda 3994,7 m2. Tulude arvestus on majandustegevuse aastakavas toodud lähtudes 1 m2 hinnast 7 krooni (tl 57). Seega on aastakava tulude arvestamisel lähtutud tariifist 7 kr/m2, mitte varem kehtinud 5,50 kr/m2. Kinnitades majandustegevuse aastakava 2009. aastaks, kinnitatakse järelikult ka korteriomanikele majanduskulude tariif, milleks on ühe ruutmeetri elamispinna kohta 7 krooni. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et ei olnud vaja märkida eraldi päevakorrapunkti tariifi suurendamise kohta. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kuna üldkoosoleku otsus jõustub otsuse vastuvõtmisest, siis makse suurendamine tagasiulatuvalt kuu algusest on ebaseaduslik. KÜS § 13 lg 1 järgi jõustub korteriühistu üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜ Mõisa tee 25. juuni 2009 üldkoosolek otsustas, et uus tariif jõustub 1. juunist 2009. Hageja ei ole avaldanud, et ei teadnud üldse 18. juuni 2009 ja 25. juuni 2009 üldkoosolekute toimumisest. KÜ Mõisa tee 9 põhikirja p 6.6 kohaselt pannakse teade üldkoosolu toimumise kohta välja trepikodades (tl 110).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Ilona Kovzik esitas Viru Maakohtu 8. juuli 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, samuti jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei lähtu otsuse aluseks võetud põhjendused tsiviilasja toimikus olevatest tõenditest; 2) ei ole mitte üheski korteriühistu üldkoosoleku päevakorras olnud punkti elamu majanduskulude muutmisest. Maakohus leidis alusetult, et üldkoosoleku protokollis ei pea olema punkti majanduskulude tariifi muutmise kohta; 3) ei ole korteriühistu juhatuse liige ega lepinguline esindaja selgitanud, mida kujutab endast ”sihtmaks”. Samuti puudub senini selgitus, miks nii järsku oli vaja maksukoormust tõsta; 4) on maakohus väitnud, nagu oleks üldkoosoleku protokollis või päevakorras olnud selline väljend nagu ”majanduskulude tariif”. Tegelikkuses sellist väljendit nimetatud dokumentides ei esine; 5) puudub sihtmaksu kehtestamisel igasugune seos majanduskuludega. Tegemist on võltsinguga;

6) on maakohtu tõlgendus korteriühistu eelarve kehtestamise ja kinnistamise kohta vastuolus korteriomandi seaduse ja korteriühistuseadusega. Seadus nõuab korteriühistu majanduskava kehtestamist aastaks ja loogiliselt tuleks selle üle otsustada üldkoosolekul eelmise aasta lõpus, mitte jooksva aasta keskel (juunis).

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see täielikult rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) oli korteriühistu 25. juuni 2009 üldkoosolekul õigus määrata sihtmakse suuruseks 7 kr korteriomandi ruutmeetrilt ilma seda eraldi päevakorrapunktina nimetamata. Koosoleku kokkukutsumise teadetes märgiti päevakorra punktina „korteriühistu juhatuse 2008 majandusaasta aruanne ja 2009 büdzet, selle kinnitamine“. KÜS § 15 lg 1 p 2 kohaselt sisaldab majandustegevuse aastakava korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Seega oli korteriühistu üldkoosoleku 2009 majandusaasta tegevuskava (büdžet) kinnitamisel pädev ja kohustatud kinnitama ka korteriühistu liikme sihtmakse (sihtkulutuste) suurust ilma seda koosoleku päevakorras eraldi kajastamata; 2) on 25. juuni 2009 üldkoosolekul vastuvõetud igakuise makse summas 7 kr korteriomandi ruutmeetrilt puhul tegemist sihtotstarbelise maksega. Korteriühistu põhikirja kohaselt sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. KÜS 15 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜS 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna ei tuvastanud korteriühistu 25. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tõsta majanduskulude tariifi 7 kroonini ruutmeetrilt, vastuvõtmisel seaduse rikkumisi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi hageja taotleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist seoses sellega, et üldkoosolek on väidetavalt vastu võtnud otsuse küsimuses, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras, viitab hageja samal ajal hagi alusena ka üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega oleks tegemist ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud (MTÜS § 201 lg 5). Seega tuleb hageja nõuet käsitleda üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudena. Kohus saab kontrollida poolte poolt esitatu alusel otsuse tühisust ka omal algatusel. Maakohus ei ole oma otsuses hageja nõuet küll selgelt kvalifitseerinud, kuid see ei ole viinud maakohut ebaõigele järeldusele. Maakohus on sisuliselt kontrollinud hageja väiteid üldkoosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise kohta, sh väiteid, mis puudutavad üldkoosoleku otsuse vastu võtmist eelnevalt väljakuulutatud päevakorda rikkudes ja põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostja poolt esitatud dokumentide võltsituse ja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta. Puudub alus 25. juuli 2009 korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

8.Üldkoosoleku otsus muuta koos 2009. aasta eelarve kinnitamisega ka korteriühistu liikmete poolt tasumisele kuuluva majandamiskulu suurust on kooskõlas KÜS § 15 lg 1 p-dega 1 ja 2 (üldkoosoleku otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt üldkoosolekule kinnitamiseks esitatav majanduskava peab sisaldama ka korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ja korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Kohtule esitatud üldkoosolekul kinnitatud dokument kannab tõlkes küll pealkirja „2009. aasta majandustegevuse bilanss“, kuid sisaldab KÜS § 15 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud andmeid. Dokumendis on näidatud korteriühistu 2009. aasta kulud ja tulud. Tulude hulgas on ka korteriomanike makse 7 krooni ruutmeetrilt, mis on käsitletav korteriühistu liikme kohustusena sihtkulutuste kandmisel (majandamiskulu KÜS § 15 1 mõttes). Korteriühistu 18. juuni 2009 ja 25. juuni 2009 (korduskoosoleku) päevakorras oli ka 2009. aasta majandustegevuse aastakava (büdzet) kinnitamine. Kuigi seda dokumenti on kostja nimetanud nii majandustegevuse aastakavaks, büdžetiks (eelarveks) kui ka majandustegevuse bilansiks, vastab vaidlusalune dokument oma sisult ikkagi majandustegevuse aastakavale KÜS § 15 lg 1 tähenduses. Seega ei ole põhjendatud apellandi seisukoht selles, et kui üldkoosoleku päevakorras ei olnud eraldi päevakorrapunkti majandamiskulude suuruse muutmise kohta, ei saanud üldkoosolek 2009. aasta majandamiskava kinnitamise kaudu kehtestada uut majandamiskulu tariifi. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et korteriühistu liikmetele esitatud arvetel kasutatud mõiste „sihtmaks“ on selles kontekstis eksitav, kuna ei ole kooskõlas majandustegevuse kavas kasutatud mõistetega, kuid ainuüksi see asjaolu ei saa olla aluseks üldkoosoleku otsuse tühisusele. Seadus ei keela majandustegevuse aastakava vastuvõtmist kalendriaasta keskel.
9.Kostja on ringkonnakohtule avaldanud, et hageja ei ole enam korteriühistu Mõisa tee 9 liige. Nimetatud asjaolu ei anna alust jätta apellatsioonkaebust läbivaatamata.
10.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellatsioonkaebuse esitaja kanda, kuna kaebus jääb rahuldamata. Apellant on saanud menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. TsMS § 190 lg 7 alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja