Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-7467
Tsiviilasi
KÜPhagi TM`u vastu võla nõudes
Hagihind
1053,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜP(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Inkasso OÜ [email protected]); Kostja: TM (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gennadi Kull (Kull Advokaadibüroo, Nafta 14-3, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Mõista kostjalt TM`ult hageja KÜP kasuks välja 1419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot ja 24 senti, millest 1053,08 eurot on põhivõlgnevus ning 366,16 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
2.Mõista kostjalt TM`ult hageja KÜP kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% põhinõude summalt 1053,08 eurot päevas alates hagiavalduse esitamisest 22.02.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja TM kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 22.02.2011.a hagiavalduse kostja vastu korteri majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmiseks põhivõlgnevuse nõudes summas 1053,08 eurot ja viivisvõlgnevuse nõudes summas 366,16 eurot. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 17.03.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitasid kohtule vastuse hagile 11.04.2011.a.
3.Kohus selgitas pooltele oma 27.04.2011.a pöördumises, et hagejal tuleb tõendada, millised korteriga seotud kulude tasumise alused ja kord on ette nähtud hageja põhikirjas ning hagejal tuleb selgitada oma nõude arvestust. Samuti selgitas kohus kostjale, et kostja ei ole käesolevas asjas esitanud sisulisi vastuväiteid. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb välja tuua ning tõendada, millised hageja esitatud arved on kostja tasunud. Kohus andis mõlemale poolele täiendavalt aega oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus teatas pooltele, et juhul, kui pooled kompromissi ei sõlmita, teeb kohus lahendi antud asjas teatavaks 01.07.2011.a.
4.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad koos tõenditega 16.05.2011.a. Hageja esitas ka oma kompromissettepaneku. Kostja esitas oma täiendavad seisukohad 31.05.2011.a. Kostja omapoolset kompromissettepanekut ei esitanud ega nõustunud ka hageja kompromissettepanekuga.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korteriomandid asukohaga Tallinnas, XXXja XXX. Antud korterites vahendab ja teostab hooldus- ning kommunaalteenuseid hageja, kes esitab kostjale ka igakuiselt arveid. Arvetel kajastuvad teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Kostja on jätnud arved alates 20.03.2010.a kuni 20.01.2011.a tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 16 477,13 krooni ehk 1053,08 eurot. Kuna kostja viivitas arvete tasumisega, arvestas hageja viivist 0,07% päevas korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel. Kostja on olnud viivituses perioodil 20.03.2010.a kuni 31.12.2010.a ning viivise summaks antud perioodil on 338,87 eurot. Alates 31.12.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni on kostja samuti olnud viivises ning viivise summaks on 32,29
eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 366,16 euro suuruse viivise väljamõistmist.
8.25.04.2011.a esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles ta vastas kostja seisukohtadele. Hageja selgitas, et kostjale kuuluvad korterid XXXja XXX. KÜS § 5 lg 1 järgi on kostja korteriühistu liige, kes peab täitma KÜS § 13 lg 1 ja §-s 151 toodud kohustusi. Hageja esitas veel kord nimekirja nendest arvetest, mis kostjal tasumata on ning selgitas, et arve lõpuga 1 on esitatud korteri nr 1 kohta ja arve lõpuga 4 korteri nr 4 kohta. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, nõuab hageja kostjalt viivist. Kostja poolt tema pangakontolt üle kantud summad on arvestatud sellised, et nimetatud summade arvelt on kaetud varasemad kostja võlgnevused. Hageja esitas ka üüriarvestuse, millest nähtus kostja poolt tehtud maksete arvestamine. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja maksete tasumiseks, kuid kostja ei ole teinud tasumise ettepanekuid ning on telefoni teel maksete tegemisest keeldunud. Arvete tasumata jätmist kostja põhjendanud ei ole.
9.Kohtule 16.05.2011.a esitatud menetlusdokumendis tõi hageja välja, et korteriomandiga seotud kulutuste kandmine on korteri omanikule kohustuslik ning need on reguleeritud hageja põhikirja kolmandas peatükis. Lisaks on eraldi kokku lepitud majandamiskulude tariifid korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud protokolliga 02/02, 12.09.2007.a punktis 5. Edasise perioodi osas on tariifid jäänud samaks, suurenenud on ainult seadusest tulenev käibemaks. Kostja on oma võlgnevust hageja ees tasunud kaootiliselt, märkides tasumisel lakooniliselt selgitusse ainult seda, millise korteriomandi võlgnevuse katteks on makse tehtud. Hageja on arvesse võtnud kostja tehtud makseid ning on juhindunud seejuures VÕS § 88 lõikest 8. Hageja esitas kostjale ka oma kompromissettepaneku.
10.15.06.2011.a kohtule esitatud seisukohtades selgitas hageja, et arvete tasumise tähtaeg on üle võetud varasemalt teenuse osutajalt BKOÜ-lt ning seega on välja kujunenud tava tasuda arveid iga kuu 20.ndaks kuupäevaks. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, mille kohaselt ei saanud kostja kätte arveid selle korteri eest, kus elas üürnik. Hageja postitas kostjale igakuiselt arveid ja kostja ei ole esitanud hagejale avaldust, et hageja saadaks arved mõnele teisele aadressile. Kostjal oli võimalik arveid nõuda üürnikult ning kostja vastuväited on paljasõnalised. Hageja esitab arveid korteriühistu liikmetele ja kostja kui korteri omaniku kohustused ei saanud üle minna üürnikule. Kostja vastuväited
11.Kostja vastas hagiavaldusele 11.04.2011.a. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning on raskesti arusaadav. Ebaselgeks jääb, millele hageja tugineb nõude esitamisel ja millised arved on kostjal tasumata. Hagiavaldusele lisatud arvetest on raske midagi aru saada. Kostja on tasunud korteriühistule mainitud perioodil esitatud arvete alusel ning selle väite tõendamiseks esitab kostja oma pangakonto väljavõtte. Hageja ei ole kostjale andnud makse tegemiseks täiendavalt aega, mistõttu on hageja esitanud pahatahtliku hagi.
12.Vastuseks hageja täiendavatele seisukohtadele leidis kostja oma 31.05.2011.a menetlusdokumendis, et hageja peaks esitama KÜPüldkoosoleku protokolli, millest nähtuks, milliseks kuupäevaks peaksid arved olema tasutud. Kostja on käinud hageja juures asjaolusid selgitamas ning on selgunud, et kostjale ei ole esitatud arveid mõlema korteri eest. Ühes korteris elas üürnik ning hageja esitas arved talle, kuid üürnik jättis arved tasumata. Kostjat ei teavitatud sellest, et üürnik jättis arved tasumata. Kuna kostjale ei ole arveid esitatud, puudub alus viiviste nõudmiseks. Arvete mittetasumise süü lasub hagejal. Kostja leidis, et ta on valmis sõlmima kompromissi, kui ta saab võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Kostja tingimuseks
kompromissi sõlmimisel on see, et talle esitatakse kõik arved ja viiviste nõue tühistatakse. Kohtule esitatud arvetest ei nähtu, milliste teenuste eest ja kui suures summas on kostja hagejale võlgu. Kuni hageja ei ole esitanud nõuetekohaseid arveid, ei saa kostja oma kohustusi täita.
Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Tallinnas, XXXkorterite 1 ja 4 omanik ning sellest tulenevalt KÜP liige. Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteri omanikuna lasub kostjal kohustus tasuda korteriga seotud majandamiskulude, sealhulgas kommunaalkulude eest ning kostja on omaks võtnud, et XXX eest esitatud arved on jäänud tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue tulenevalt kostjale korterite nr 1 ja nr 4 tasumata arvetest on põhjendatud või mitte ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viimase poolt nõutud põhivõlgnevus ja viivise võlgnevus.
15.Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sellisel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadus niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
16.KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 4 lg 1 sätestab, et korteriühistu põhikirjas nähakse ette korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 13 lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude sisu reguleerib KÜS § 151, mille lõike 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lõikest 4 tulenevalt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui korteriühistul õigus esitada kostja kui korteriühistu liikme ja korterite omaniku vastu korteri majandamisest ja kommunaalmaksete tasumata jätmisest tuleneva nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
17.Hageja on välja toonud, et kostja on jätnud talle korterite XXX ja XXX eest esitatud arved alates 20.03.2010.a kuni 20.01.2011.a tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 16 477,13 krooni ehk 1053,08 eurot. Kostja on olnud viivituses
perioodil 20.03.2010.a kuni 31.12.2010.a ning viivise summaks antud perioodil on 338,87 eurot. Alates 31.12.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni on kostja samuti olnud viivises ning viivise summaks on 32,29 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 366,16 euro suuruse viivise väljamõistmist. Hageja tõi välja, et kostja on oma võlgnevust hageja ees tasunud kaootiliselt, märkides tasumisel lakooniliselt selgitusse ainult seda, millise korteriomandi võlgnevuse katteks on makse tehtud, kuid kõiki kostja poolt tasutud summad on kostja võlgnevuse arvestamisel arvesse võetud. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja maksete tasumiseks, kuid kostja ei ole teinud tasumise ettepanekuid ning on telefoni teel maksete tegemisest keeldunud. Korteriomandiga seotud kulutuste kandmine on korteri omanikule kohustuslik ning need kohustused on reguleeritud hageja põhikirja kolmandas peatükis. Lisaks on eraldi kokku lepitud majandamiskulude tariifid korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud protokolliga 02/02, 12.09.2007.a punktis 5. Korteriomanikele esitatud arvete tasumise tähtaeg on üle võetud varasemalt teenuse osutajalt BKOÜ-lt ning seega on välja kujunenud tava tasuda arveid iga kuu 20.ndaks kuupäevaks. Hageja postitas kostjale igakuiselt arveid ja kostja ei ole esitanud hagejale avaldust, et hageja saadaks arved mõnele teisele aadressile.
18.Kostja leidis, et hagiavaldus on raskesti arusaadav ning selgusetu on, millised arved on kostjal tasumata. Kostja on tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid. Hageja ei ole kostjale andnud makse tegemiseks täiendavalt aega, mistõttu on hageja esitanud pahatahtliku hagi. Menetluse käigus leidis kostja, et talle ei ole esitatud arveid XXX korteri eest ning kuna neid arveid esitatud ei ole, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Ühes kostjale kuulunud korteris elas üürnik ning hageja esitas arved talle, kuid üürnik jättis arved tasumata. Kostjat ei teavitatud sellest, et üürnik jättis arved tasumata. Kohtule esitatud arvetest ei nähtu, milliste teenuste eest ja kui suures summas on kostja hagejale võlgu. Kuni hageja ei ole esitanud nõuetekohaseid arveid, ei saa kostja oma kohustusi täita.
19.Kohus leiab, et kostja vastuväited hagiavaldusele on põhistamata ja tõendamata. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub mõlemal poolel hagimenetluses kohustus tõendada oma väiteid ning kohus on kostjale oma 27.04.2011.a pöördumises (toimiku lk 83) selgitanud, et kostjal tuleb esitada kohtule põhistatud vastuväited ning välja tuua, millistest asjaoludest tulenevalt puudub kostjal kohustus tasuda temale hageja poolt esitatud arved. Samuti tuli kostjal tõendada, millised hageja arved on kostja tasunud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
20.Hageja poolt kohtule esitatud KÜP põhikirja (toimiku lk 91-96) punkti 3.2 alapunktidest nähtub, et korteriühistu liige on muuhulgas kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras, samuti tasuma regulaarselt üks kord kuus juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Samuti oli korteriühistu liige kohustatud majandamiskulude maksmisega viivitamisel maksma viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu liige oli põhikirja punkti 3.2. alapunkti 12 järgi kohustatud teatama juhatusele kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi ehk kalendrikuu lõpuks muudatustest korteris elavate isikute ja üürnike arvust selleks, et oleks tagatud kommunaalteenuste eest tasude õiglane arvestus. Põhikirja punkt 5.3. nägi ette, et ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu.
21.Hageja poolt kohtule esitatud XXX KÜ üldkoosoleku 12.09.2007.a protokolli (toimiku lk 7476) punktist 5 nähtub, et BREM haldusega otsustati lepingud lõpetada ning remondi ja haldusraha arvestati edaspidi samade ruutmeetrihindade järgi kui seni ehk halduse puhul 6,43
krooni korteri ruutmeetri kohta ja remondifondi puhul 7,15 krooni korteri ruutmeetri kohta. Prügiveo, üldvalgustuse ja üldvee eest tasutakse vastavalt korterite ruutmeetrite arvule. XXXKÜ üldkoosoleku 07.02.2008.a protokolli (toimiku lk 70-72) punktist 4 tuleneb, et võlgnevuste tekkimisel loetakse võlglase poolt kõigepealt tasutuks viivised, seejärel sissenõudmiseks tehtud kulud ja kohtukulud ning alles seejärel põhinõue.
22.Eeltoodud tõenditest tuleneb kohtu hinnangul, et kostjal oli korteriühistu liikmena kohustus täita XXXKÜ põhikirjast ja üldkoosolekute otsustest tulenevaid kohustusi ning tasuda talle kuuluvate korteritega seotud kulusid regulaarselt üks kord kuus vastavalt ühistus kehtivale korrale. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus selles, et ühistus kehtinud korra järgi tuli kulude eest tasuda vastavalt hageja ehk korteriühistu poolt esitatud arvetele regulaarselt üks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (toimiku lk 50-61) nähtub, et kostja tasus hageja esitatud arveid kaootiliselt ning ka ebaregulaarselt. Kuna kostja on maksete tegemisel viidanud sageli esitatud arvele (näiteks kanne toimiku lk 50: „30.12.2009 KÜPKrt 1 Arve“), siis leiab kohus, et kostja oli hageja poolt esitatud arved kätte saanud ning ta tunnistas arvete tasumisega oma kohustusi, kuid kostja tasus arveid tegelikust võlgnevuse summast väiksemas ulatuses. Kostja pangakonto väljavõttest tuleneb, et 31.03.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest esitatud arve summas 807,71 krooni, kuid arvel näidatud tegelik võlgnevuse summa oli 3992,22 krooni (arve toimiku lk 5). 30.04.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest arve summas 797,60 krooni, kuid arve tegelik summa oli 3982,11 (arve toimiku lk 6). 31.05.2010.a tasus kostja arve korteri nr 1 eest summas 744,60 krooni, kuid arve tegelik summa oli 3982,45 krooni (toimiku lk 7). 2010.a juunis ei teinud kostja ühtegi makset korterite eest. 14.07.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest arve summas 851,94 krooni, kuid tegelik võlgnevuse summa oli juba 4933,43 krooni (arve toimiku lk 9). 05.08.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest arve summas 843,60 krooni, kuid tegelik võlgnevus oli 5723,23 krooni (arve toimiku lk 10). 08.09.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest arve summas 855,64 krooni, kuid tegelik võlgnevus oli 7352,34 krooni (arve toimiku lk 11). 05.10.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest arve summas 847,54 krooni, aga arve tegelik summa oli juba 7632,08 krooni (arve toimiku lk 12). 09.11.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest 958,20 krooni, aga tegelik võlgnevuse suurus oli 10 015,64 krooni (arve toimiku lk 13). 07.12.2010.a tasus kostja korteri nr 1 eest 978,02 krooni, kuid tegelik võlgnevuse summa oli 12 266,45 krooni (arve toimiku lk 14). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud XXXkorteriga seotud makseid alates 2011.a jaanuarist. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud XXX korteriga seotud makseid alates 2010.a augustist.
23.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja poolt kaootiliselt tasutud summasid on hageja kostja võlgnevuse arvestamisel arvesse võtnud. See nähtub hageja esitatud arvestusest (toimiku lk 77-82) ning ka XXXkorteri suhtes esitatud arvetest endist (toimiku lk 515). Viimati mainitud arvetel kajastuvate võlgnevuse summade ning kostja pangakonto väljavõttest nähtuvate tasutud summade võrdlemisel selgub, et hageja vähendas igakuiselt tasutud summa alusel arves kajastatud varasema võlgnevuse summat.
24.Kohus leiab, et kostjal lasus korteriühistu liikmena kohustus tasuda korteritega seotud majandamiskulud talle esitatud arvete alusel ning vastava kohustuse täitmist ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole ka tõendanud, et temale kuuluvat XXX korterit oleks kasutanud üürnik, kes jättis esitatud arved tasumata. Kostjal oli kohustus teavitada põhikirja järgi korteriühistu juhatust üürniku olemasolust, kuid kostja ei ole tõendanud hageja teavitamist ega ole väitnud, et ta oleks hagejat üürniku olemasolust teavitanud ning palunud XXX korteriga seotud arved saata mõnele teisele aadressile. Kohus leiab, et kostjal lasus seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda korteritega seotud majandamiskulud ning selliste kulude eest tasumise kohustusest korteri väidetav kasutamine üürniku poolt kostjat ei vabastanud. Ühtlasi näeb TsÜS § 69 lg 2 ette, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et
kui isikul tuleb makseid tasuda talle esitatud arvete alusel, tuleb need arved lugeda isiku poolt kättesaaduks, kui arved on saadetud nimetatud isiku poolt soovitud aadressile ja isikul on mõistlik võimalus arvetega tutvuda. Kostja ei ole tõendanud, et ta soovis XXX arveid saada kätte mõnelt muult aadressilt, mistõttu tuleb arvete saatmisel XXX korterisse lugeda need kostja poolt kättesaaduks, kuna kostjal oli seaduse kohaselt olemas mõistlik võimalus arvetega tutvumiseks.
25.VÕS § 114 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 114 lg 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei andnud kostjale võlgnevuse tekkimisel täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Kohus sellega ei nõustu. Igal kostjale saadetud arvel oli kajastatud varasem võlgnevus ning kostjal oli võimalik tasuda varasem võlgnevus uuel arves märgitud tähtajal, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja andis kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Samuti teavitati kostjat võlgnevuse olemasolust nendel teatistel, mis saadeti kostjale seoses nõude tagasiloovutamisega (toimiku lk 97). Samas ei ole täiendava tähtaja andmine võlausaldaja kohustus ning täiendava tähtaja andmata jätmine ei vabasta kohustust rikkunud isikut oma kohustuse täitmisest.
26.Kuna kostja ei ole välja toonud mistahes muid asjaolusid, millest tulenevalt on tal õigus jätta hageja poolt esitatud arved tasumata, tuleb hageja nõue kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista korterite XXXja XXX eest ajavahemikul 20.03.2010.a kuni 20.01.2011.a esitatud arvete osalisest tasumata jätmisest tulenev põhivõlgnevus summas 1053,08 eurot. Kohus leiab, et KÜ § 7 lg 4 ning XXXKÜ põhikirja punkt 3.2 alapunkti 10 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 366,16 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna kostja poolt tema seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevate kohustuste rikkumine ei olnud vabandatav, on kostjal kohustus tasuda maksetega viivitamise eest viivist. Hageja viivise arvestuse suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,07% tasumata põhinõude summalt päevas. Kohus leiab, et ka antud hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% põhinõudelt 1053,08 eurot päevas alates hagiavalduse esitamisest 22.02.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
27.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.