Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 1(6)

2-08-75395 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamises, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt töövõtulepingust tulenev võlgnevus kokku 8000 krooni. Hageja väitel oli hageja ja kostja vahel juunis 2008 sõlmitud suuline töövõtuleping , mille kohaselt hageja kohustus õmblema kostjale kardinad korteri kahele aknale ja voodikatte, kostja kohustus tasume tehtud töö eest. Hageja koostas 18. juunil 2008 arve-saatelehe nr 1/06 summale 17 422 krooni, milles märkis materjali ja tööde maksumuse ja kostjale tehtud soodustuse -1000 krooni. Kostja käis hageja ateljees, valis kangad ja mudeli, hiljem oli kostja korteris teostatud mõõtmised kostja juuresolekul. Kostja nõustus materjalide ja tööde maksumusega ning 18. juunil 2008 oli kostja abikaasa pangakontolt tasutud ettemaks 8000 krooni kardinate valmistamise eest. Ettemaks tasuti esmalt hageja tütre pangakontole ja seejärel, augustis 2008 laekusid summad 5000 krooni ja 3000 krooni hageja pangakontole. Hageja andis kardinad ja voodikatte kostjale üle 04. augustil 2008 kostja korteris. Kardinate paigaldamist ei õnnestunud lõpetada, kuna kardinapuud olid valesti paigaldatud ja kuna kostja abikaasa lubas kardinapuud paigaldada teisiti, jättis hageja kardinad kostja korterisse. Peale seda kostja hagejaga ühendust ei võtnud ja kardinad on osaliselt paigaldamata. Kostja teatas 11. augustil 2008 hagejale, et tal on pretensioonid kardinate kvaliteedi osas ja kardinate ülemine osa vajab ümbertegemist, mida hakkab tegema teine spetsialist. Hageja palus

2-08-75395

Kostja väitel ei ole tema hagejaga hagiavalduses nimetatud töövõtulepingut sõlminud, kostja ei ole hageja esitatud arvet nr 1/06 kätte saanud ega sellele alla kirjutanud, samuti on kirjavahetus toimunud elektronposti aadressil, mis ei kuulu hagejale; raha ülekanded on tehtud pangakontolt, mis ei kuulu kostjale. Kostja väitel on hageja nimetatud leping sõlmitud kostja abikaasa V K, kellega hagejal toimus kirjavahetus ja kes tasus ka ettemaksu. Kostja viibis hageja ateljees koos oma abikaasaga; kardinate mõõtmise ajal korteris oli kostja seetõttu, et ta elab seal. Kui kostja külastas hageja ateljeed üksinda, tegutses ta abikaasa esindajana. Lepingu üksikasjad leppis kokku kostja abikaasa, kostja ise üksikasju ei tea. Kuigi arve tööde eest tasumiseks on esitatud kostja nimele, ei ole kostja seda kätte saanud ning arve esitamine ei tõenda lepingu sõlmimist. Kohtuistungil teatas kostja, et pooled olid kokku leppinud tööde maksumuseks 13 671 krooni ja kostja on kõik summad hagejale ära maksnud. Kostja võttis omaks, et töö on vastu võetud. Kostja võttis omaks, et hageja õmbles kostjale veel ka teised kardinad, mille tellimuses oli bandoo. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas oma vastuväidete kinnitamiseks kohtule dokumentaalsed tõendid: maksekorraldus nr 392 (t.l.-67); maksekorraldus nr 409 (t.l.-68); maksekorraldus nr 439 (t.l.-69); maksekorraldus nr 432 (t.l.-70).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks suulisest töövõtulepingust tulenev võlgnevus 8000 krooni. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja esitas vastuväite, et ta ei ole hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud töövõtulepingu pooleks ning seega ei ole kostjale sellest lepingust kohustusi tekkinud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja tõendist arve-saateleht nr 1/06 (t.l.-4) selgub, et arve on väljastatud 18. juunil 2008 S. T (S T oli kostja nimi arve väljastamise ajal – kohtu märkus) nimele, arvest selgub, et arve on kardinate valmistamise eest. Tunnistaja Anzhelika Serova ütlustest (t.l.-76-77) selgub, et mais 2008 käis kostja koos abikaasaga hageja ateljees, arutati kardinate mudelite üle. Ettepanekust, et hageja ostaks ise kardinapuud, kostja keeldus. Hageja pidas ateljees läbirääkimisi kostjaga, läbirääkimised toimusid mitu korda, kostja käis ateljees tihti, valis kangast furnituuri. Hageja suhtles kostjaga telefoni teel ja kui tekkis arusaamatus kardinapuude osas, andis hageja telefoni tunnistajale ja tunnistaja selgitas kostjale, et soovitav on osta muudetava pikkusega kardinapuud. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et leping oleks sõlmitud kostja abikaasaga. Kostja viitab hageja tõenditele 17. juuni 2008 kiri (t.l.-6, tõlge t.l.-7), konto väljavõte (t.l.-8), konto väljavõte (t.l.-9), 09. augusti 2008 kiri (t.l.-10, tõlge t.l.-11), 11. augusti 2008 kiri (t.l.-12, tõlge t.l.-13), 12. augusti 2008 kiri (t.l.-14, tõlge t.l.-15) ja 09. septembri 2008 kiri (t.l.-16), mis on saadetud kostja abikaasa elektronposti aadressilt ning konto väljavõte (t.l.-8), konto väljavõte (t.l.-9) ja kostja tõenditele maksekorraldus nr 392 (t.l.-67), maksekorraldus nr 409 (t.l.-68), maksekorraldus nr 439 3(6)

2-08-75395 (t.l.-69) ja maksekorraldus nr 432 (t.l.-70), et lepingust tulenevate summade maksed on teinud kostja abikaasa. Kostja ja hageja kirjavahetusest (t.l.-10,12,14,16) selgub, et kostja abikaasa ja hageja suhtlesid omavahel kardinate tellimuse osas. Kirjades pöördub hageja nimeliselt (V) kostja abikaasa poole. Kiri 17. juunist 2008 (t.l.-6) sisaldab hinnapakkumist, sellel kirjal puudub pöördumine abikaasa nimel, kiri on saadetud kostja abikaasa elektronposti aadressile. Kirjast 09. septembrist 2008 selgub, et kostja abikaasa teatab hagejale oma arvamuse tasumisele kuuluvast summast. Kõik maksed on tehtud kostja abikaasa pangakontolt. Hinnates tõendeid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et hagiavalduses märgitud töövõtuleping kardinate valmistamiseks on sõlmitud kostjaga, mitte kostja abikaasaga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja käis hageja ateljees ja pidas hagejaga läbirääkimisi töö tingimuste üle - arutati kardinate mudelite ja kostja üle valis kangast, furnituuri, telefoni teel juhendati kostjat kardinapuude mõõtude osas, arve hinnapakkumisega on väljastatud kostja nimele. Asjaolu, et kostja abikaasa viibis ateljees ja korteris kardinapuude paigaldamisel koos kostjaga, ei anna põhjust järeldada, et leping oleks sõlmitud kostja abikaasaga. Kuna tegemist on perekonnaga, on üldtuntud asjaolu, et korteri sisustamisel abikaasad arutavad sisustuselementide valikut omavahel, samuti on üldtuntud asjaolu, et abikaasa võib anda nõu tellimuse tegemisel. Asjaolu, et kirjavahetus käis kostja abikaasa elektronposti aadressi kasutades ja kostja abikaasa nimelt ning et töö eest tasuti kostja abikaasa pangakontolt, ei kinnita ega lükka ümber väidet, et lepingu pooleks oleks kostja abikaasa. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja tegutses ateljees läbirääkimisi pidades ja kangast ja furnituuri valides ning muid kardinate valmistamisega seotud asju ajades abikaasa volituse alusel. Kohus leiab, et hagiavalduses kirjeldatud töövõtulepingu poolteks on hageja ja kostja. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping kardinate ja voodikatte valmistamiseks. Töövõtulepingu tingimusteks oli, et hageja valmistab kostjale kardinad kahele aknale ja voodikatte ning paigaldab need kostja korterisse. Töövõtulepinguga kokku lepitud töö on vastu võetud – kardinad ja voodikate asuvad kostja korteris, kostja võttis kohtuistungil omaks, et töö on vastu võetud, kuigi puudustega. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja lg 4 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Hageja tegutses töövõtulepingut sõlmides füüsilisest isikust ettevõtjana ehk oma majandus- ja kutsetegevuses ja seega on tegemist tarbijatöövõtuga, kostja on tarbija. Kuna kokkulepet töö üleandmise kohta kohus ei tuvastanud, pooled seda tõendanud ei ole, siis lähtuvalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et töö on vastu võetud ja selgitas, et kardinad ja voodikate asuvad tema korteris; kardinad on akende ees, kuid puudustega. Kardinate puuduste osas kostja tõendeid ei esitanud. Hageja võttis omaks, et ühele aknale on paigaldamata kaunistus. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olulise puudusega, mis takistaks kardinate eesmärgipärast kasutamist. 4(6)

2-08-75395 Kohus järeldab, et töö saab lugeda valminuks. Kaunistuse puudumine kardinalt ei ole oluline puudus, mis takistaks kardinate eesmärgipärast kasutamist ja seetõttu tuleb lugeda töö, vaatamata ebaolulistele puudustele, valminuks. Tellija on asja üle vaadanud. Kohus leiab, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks on muutunud sissenõutavaks. Hageja väitel oli kokku lepitud tasu suuruseks 16 422 krooni ja hagejal on tasumata 8000 krooni. Kostja väitel on kokku lepitud tasu suuruseks 13 671 krooni ja kostja selle hagejale tasunud. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale ettemaksu 8000 krooni ja veel täiendavalt 422 krooni, kokku 8422 krooni. Hageja esitatud 18. juuni 2008 arve-saatelehel nr 1/06 on märgitud tööde maksumuse summa 16 422 krooni, hageja poolt kostjale 17. juunil 2008 saadetud kirjas (t.l.-6) on hinnapakkumiseks märgitud 17 422 krooni, millest on lahutatud soodustus 1000 krooni ja lõplikuks hinnaks on saadud 14 752 krooni (kohus leiab, et tegemist on ilmse arvutusveaga ja lõplik hind peaks olema 17 422 – 1000 = 16 422 krooni, mis vastab ka arvel olevale summale); kostja poolt hagejale 09. septembril 2008 saadetud vastukirjas on kostja märkinud tellimuse maksumuseks hageja poolt 17. juunil 2008 saadetud hinnapakkumise summa 14 572 krooni (kohus leiab, et arvestades arvutusviga, peaks olema 16 422 krooni). Kostja esitatud maksekorraldused (t.l.-67-70) kogusummas 13 671 krooni ei tõenda kokkulepitud tasu suurust. Maksekorraldus nr 392 summas 4000 krooni (t.l.-67) on tehtud 13. mail 2008, s.o enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Hageja väitel oli leping sõlmitud juunis 2008. Kohus nõustub hageja väitega. Hageja poolt on hinnapakkumine (t.l.-6) saadetud kostjale 17. juunil 2008, kostja on teinud hagejale ettemaksu 8000 krooni 18. juunil 2008. Kohus leiab, et nimetatud toimingute alusel saab lugeda lepingu sõlmimise ajaks kostja poolt ettemaksu tegemise ehk lepingu tingimustega nõustumiseks tahteavalduse tegemise aeg. Kuna tegemist oli suulise lepinguga, saab VÕS § 20 lg 1 alusel lugeda, et ettemaksu tegemisega andis kostja hagejale teada, et nõustub lepingu sõlmimisega. Lepingu sõlmimise ajaks tuleb lugeda 17. juuni 2008. Kostja tõendeid selle kohta, et leping oleks sõlmitud varem, kohtule ei esitanud. Hinnates tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks hageja väite, et töö maksumuseks oli kokku lepitud 16 422 krooni. Hageja väitel on kostja tasunud talle kokku 8422 krooni ja 8000 krooni on tasumata. Kostja väitel on ta tasunud hagejale kokku 13 671 krooni. Kostja esitas maksekorraldused nr 392 (t.l.-67), nr 409 (t.l.-68), nr 439 (t.l.-69) ja nr 432 (t.l.-70), kokku summas 13 671 krooni. Vaidlust ei ole, et nimetatud summad on makstud hagejale ja hageja on need kätte saanud.

5(6)

2-08-75395 Hageja väitel ei ole maksekorraldused nr 392 summas 4000 krooni ja maksekorraldus nr 432 summas 1249 krooni seotud vaidlusaluse lepinguga, nimetatud summad on kostja maksnud hagejale teiste tööde eest. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et hageja õmbles kostjale veel ka teised kardinad. Pooled selgitasid kohtuistungil, et teised kardinad olid mõeldud lastetuppa. Kohus järeldab, et 13. mai 2008 maksekorraldus nr 392 summas 4000 krooni ei ole asjassepuutuv, kuna see näitab kostja poolt raha maksmist hagejale enne lepingu sõlmimist, kusjuures ei ole tegemist ettemaksuga. Hageja 12. augusti 2008 kirjast kostjale (t.l.-14) selgub, et hageja palub kostjal tasuda poja toa jaoks tehtud töö eest summa 1249 krooni. Kostja maksekorraldus nr 432 (t.l.-70) on tehtud 16. augustil 2008 samale summale 1249 krooni. Kohus järeldab, et 16. augusti 2008 maksekorraldus summas 1249 krooni on tehtud laste toa tööde eest tasumiseks ja ei ole seotud vaidlusaluse töövõtulepinguga. Vaidlust ei ole, et kostja on 18. juunil 2008 tasunud hagejale 8000 krooni (t.l.-68) ja 09. septembril 2008 veel 422 krooni (t.l.-69). Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt on hagejale tasumata 16 422 - 8000 - 422 = 8000 krooni. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tulenev võlgnevus 8000 krooni (511,29 eurot). Hagihind Hagi on esitatud rahalises nõudes summas 511,29 eurot (8000 krooni). TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on seega 511,29 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.