2-09-42744
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-09-42744
Tsiviilasi
O. L. K. F. O. J. H. võla - 77338,05 krooni ja viivise 9825,44 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4942,80 eurot (77 338,05 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. L. : xxxxxxxxx: xxxxxx xxxxx xxx), seaduslik esindaja - M. P. : 1) K. F. O. : xxxxxxxx, asukoht: xxxxx xxxxx xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja J. H. 2) J. H. : xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx)
esindajad
Kirjalik eelmenetlus
1. juuli 2011. a
1 (5)
2-09-42744 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. L. ) ja K. F. O. 1) x. xxxxxxxx xxxx. a ostumüügilepingu nr 21, mille alusel kostja 1 ostis hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval. Kaubad võttis kostja 1 pretensioonideta vastu. Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja 1 maksma hagejale viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt sõlmitud käenduslepingule kohustus J. H. 2) käendajana vastutama solidaarselt hageja ees OÜ xxxxxx Forelli kohustuste täitmise eest. Kuna kostjad 1 ja 2 ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, siis nõuab hageja kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt põhivõla 77338,05 krooni ja viivise (seisuga 27.08.2009. a) 9825,44 krooni väljamõistmist. Peale selle nõuab hageja kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt menetluskulu, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 10000 krooni väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kostjale 1 ja 2 on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 06.05.2011. a (tl 47, 48). Kumbki kostjatest ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 2).
Kohtu põhjendused
2 (5)
2-09-42744
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjatele kätte toimetanud kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud 06.05.2011. a kostja 1 seaduslikule esindajale (juhatuse liikmele J. H. , tl 47) ja kostjale 2 isiklikult (tl 48). Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kättetoimetatuks kostjale 1 TsMS § 318 lg 2 ja kostjale 2 TsMS § 315 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 6. juuniks 2011) vastanud ja kohus on neid hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab
3 (5)
2-09-42744 üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt hageja kasuks välja mõista 4942,80 eurot (77338,05 krooni) võla ja 627,96 eurot (9825,44 krooni) viivise katteks. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 4942,80 eurot (77338,05 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostjate kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-5) taotlenud kostjalt menetluskuluna 10000 krooni riigilõivu väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 27.08.2009 riigilõivu 2320,14 krooni (tl 34) ja hagiavalduse esitamisel 19.10.2010. a riigilõivu 7679,86 krooni (tl 33), s.o kokku 10000 krooni (639,12 eurot) riigilõivu. Seega tuleb TsMS § 165 lg 3 alusel kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja mõista 639,12 eurot hageja kasuks menetluskulu katteks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4 (5)
2-09-42744
Lembit Käis Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.