Võlaõigus › Töövõtulepingud

osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.03.2011.a

kuni põhivõla tasumiseni.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellisid kaks ühinemist kavandavat raamatupidamise äriühingut (kostja ja AOÜ) hagejalt ühinemisel loodava firma nime, graafilise identiteedi (sh logo) ja turundusplaani väljatöötamise. Eelarve summaks oli 30 500 krooni käibemaksuta. Töövõtu käigus töötas hageja kõigepealt välja ärinime. Kostja leidis sobiva nimevariandi (Eesti Finantsteenuste Agentuur) hageja poolt pakutu seast ning selle eest on kostja ka tasunud. Pärast erinevate kavandite esitamist ja arutamist kinnitas kostja 01.12.2010.a kolm logoversiooni lõplikuks edasiarendamiseks, mille juurde sooviti teha erinevaid värvilahendusi ja katsetada neid erinevates vormides. Hageja esitas soovitud arendused 02.12.2010.a. Kostja teatas 03.12.2010.a, et oleks vaja täiendavaid arendusi. Edasistes aruteludes valiti välja üks suund, millele teha graafilisi arendusi ning 14.12.2010.a saatis hageja need kostjale. Alates 21.12.2010.a hakkas kostja vastustest selguma, et ta siiski ei leia hageja poolt pakutavatest kavanditest sobivat logo. Kostja leidis, et sama disaineriga edasi minna ei ole põhjendatud. 22.12.2010.a tõi kostja välja ka märksõnad, millele logo peaks vastama. Nendele tuginedes töötas hageja uue disaineri kaasabil välja täiesti uued kavandid ja saatis need 29.12.2010.a kostjale. Kostja saatis 12.01.2011.a hagejale vastuse, milles teatas, et soovib logo väljatöötamise protsessi lõpetada, kuna on alustanud koostööd teise äriühinguga, kelle poolt väljatöötatud logo sobis. Kostja töö eest maksma ei nõustunud. Hageja leiab, et hoolimata kostja poolt lepingu ülesütlemisest on tal õigus nõuda töö eest tasu. Tulenevalt poolte vahel kinnitatud eelarvest on logo väljatöötamise maksumuseks 569,70 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale seaduses sätestatud viivist 28.03.2011.a seisuga 9,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 569,70 eurot, viivise 28.03.2011.a seisuga 9,75 eurot ja sealt edasi viivise kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus 01.12.2010.a hagejal edasi arendada kolme logoversiooni ja tegi täpsustavaid ettepanekuid. 22.12.2010.a teavitas kostja hagejat, et hoolimata kostja antud suunistest ei ole hageja poolt esitatud kavandid kooskõlas kostja nägemusega. Kostja hinnangul ei väljenda logod peamist ideed – seda, et Eesti Finantsteenuste Agentuur pakub professionaalseid finantsteenuseid koos partneritega. Kostja soovis, et logos väljenduksid märksõnad: teadmine, ühtsus ja jõud. Kavandid olid aga kostja hinnangul sisutud. 12.01.2011.a e-kirjaga ütles kostja lepingu üles. Kostjale sai logo

väljatöötamise protsessi käigus selgeks, et hoolimata kostja suunistest ei jõuta kostjale sobiva tulemuseni. Kostja andis hagejale mitmeid uute kavandite esitamise võimalusi, kuid ka uued variandid ei vastanud kostja ootustele. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud, kuna töö parandamine ebaõnnestus. Kuna leping öeldi üles lepingu olulise rikkumise tõttu, siis ei ole hagejal õigus tasu nõuda.

Kohtu põhjendused Poolte selgitustest nähtuvalt sõlmisid hageja ning kostja ja AOÜ töövõtulepingu, millega hageja kohustus välja töötama ühinemisel loodava äriühingu ärinime, graafilise identiteedi, sh logo ning turundusplaani. Tellijad pidid töö eest tasuma 30 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Asja materjalidest selgub, et 01.12.2010.a on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles palub edasi arendada konkreetseid logoversioone. 02.12.2010.a e-kirjast nähtuvalt saatis hageja kostjale edasiarendatud logoversioonid. 03.12.2010.a kostja e-kirjast selgub, et kostjale esitatud logoversioonid ei meeldi. Kostja palus hagejal teha uusi ettepanekuid. 06.12.2010.a saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus muuhulgas täpsustada, millisena kostja logo näha soovib. 14.12.2010.a e-kirjast nähtuvalt on hageja saatnud kostjale veel logovariante. 22.12.2010.a teatas kostja, et sobivat tulemust ei ole tänaseni ning leidis, et sama kujundajaga jätkata ei ole mõtet. Pooled ei vaidle selle üle, et viimased logokavandid saatis hageja kostjale 29.12.2010.a. 12.01.2011.a teavitas kostja, et hageja poolt saadetud viimased variandid on tagasiminek, kuna logos ei ole enam pikka nime. Ühtlasi teatas kostja, et nad on otsustanud koostööd jätkata teise äriühinguga. Kostja 28.02.2011.a e-kirjast nähtuvalt on leping üles öeldud võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel, tehes viite ka VÕS §-le 647. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vastavalt VÕS § 655 lg 2 ei kohaldata lg 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus leiab, et VÕS § 647 lg 1 sätestatud olulise lepingurikkumisega on tegemist eelkõige siis, kui töövõtja ei parandanud valminud tööd või ei teinud ebaõnnestunud tööd uuesti. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja ei jõudnud kostjale tööd lõplikult üle anda. Kuni töövõtulepingu ülesütlemiseni tööprotsess käis ning poolte vahel toimus erinevate logovariantide kooskõlastamine. Selleks hetkeks ei olnud olemas veel valmis tööd, mille parandamisest või uuesti tegemisest saaks rääkida. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kostjaga, et hagejal on töö parandamine või uue töö tegemine ebaõnnestunud. Samuti ei nõustu kohus, et logo viimastes variantides pika ärinime puudumine annaks õiguse koheselt leping üles öelda. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et kostja soovis, et logol oleks ärinimi pikalt välja kirjutatud. Samuti ei vaidlustanud hageja, et viimastes logovariantides pikk ärinimi puudus. Samas tuleneb VÕS § 114 lg 1, et kohustuse rikkumise

puhul peab võlausaldaja andma võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kostja eelnimetatud puuduse puhul täiendavat tähtaega ei andnud. Samuti märgib kohus, et täiendava tähtaja andmine oli oluline ka seetõttu, et hageja ei pruukinud aru saada, et logol pika nime kasutamine on kostja jaoks oluline tingimus. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole seda eraldi rõhutanud. Kuna kostja puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega ei andnud, siis ei saa pika ärinime puudumine viimastest logovariantidest olla kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise aluseks. Eeltoodust tulenevalt on lepingu ülesütlemine küll kehtiv, kuna tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Samas ei nõustu kohus sellega, et ülesülemise aluseks oli hageja poolne lepingu rikkumine. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 655 lg 1 alusel kokkulepitud tasu. Hageja hinnangul on logo väljatöötamise maksumus 569,70 eurot (koos käibemaksuga). Kostja logo väljatöötamise hinda ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 569,70 eurot. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud viivis 28.03.2011.a seisuga 9,75 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 29.03.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.