Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

17.03.2011. a esitas Järvak AS Tartu Maakohtule hagi AS A.U.Voolikuvabrik vastu 2 534,19 euro nõudes. Hageja ja kostja vahel tekkisid järgnevad õigussuhted: Kostja tellis hagejalt kaubad ning kostja esitatud tellimuste alusel tarnis hageja kostjale tellitud kaupa. Kostja vormistas tellimused telefoni teel, mille alusel osutas hageja kostjale kauba müügi. Pärast teenuste osutamist oli kostja kohustuseks tasuda hageja poolt väljastatud arved. Hageja leiab,

et poolte vahel on sõlmitud müügileping. Saavutatud kokkuleppe kohaselt on hageja kohustatud andma kostjale üle olemasoleva, valmistatava või hageja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku kostjale. Pärast pooltevahelise lepingu sõlmimist esitas kostja hagejale tellimused kauba tarnimiseks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ning tarnis kostjale tellitud kauba, mille kohaselt oli koostatud vastavad arved ning arved on mõlemate poolte poolt allakirjutatud. 19.03.2007.a. väljastas Hageja kostjale arve nr. 128 summas 56 407,13 krooni, ehk 3 605,07 euro. Nimetatud arve tasumise tähtajaks määrati 02.04.2007.a. 29.02.2008.a. hageja väljastas arve nr 120, millega vähendas arve nr 128 alusel tasumisele kuuluva summa 16 755,59 krooni, ehk 1 070,88 euro võrra. Seetõttu arvest nr 128 tasumisele kuuluva summa moodustab 2 534,19 euro. Arve nr 128 jääb käesoleva ajani täies ulatuses tasumata, millega Kostja rangelt rikkus kohustust tasuda tarnitud kauba eest. Hageja võttis mitmekordselt ühendust kostjaga ning kostja nii suuliselt kui ka kirjalikus kirjavahetuses lubas tasuda olemasoleva võlgnevuse. Viimane kinnitus arve tasumise kavatsetusest saatis Kostja e-postiga 07.09.2009.a. Vaatamata sellele, ei ole kostja tasunud esitatud arve. Viiviste sissenõudmise nõue tekkis hagejal VÕS §113 lg 1 ja VÕS §94 lg 1alusel, mille kohaselt hagejal on õigus nõuda kostja poolt viivitusintressi 8 % aastas ehk 0,022% päevas tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Võlgnevus tasumata kauba eest: 2 534,20 euro Arvestatud viivised seisuga 09.03.2011.a.: 801,16 euro Kokku: 3 335,35 eurot. Kostja oma 12.04.2011. a vastuses (tl 34) palub lugeda hageja nõue vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 aegunuks. Hageja oma 25.04.2011. a vastuses (tl 37-39) leiab, et käesoleval juhul ei saa rakendada nõude aegumist TsÜS 146 lg 1 alusel. Hageja arvates nõude aegumistähtaeg ei ole igal juhul lõppenud ning selle aluseks on TsÜS 146 lg 4 või TsÜS § 158 lg 1 sätestatu, ehk on olemas 2 alternatiivi nõude aegumistähtaja mitte rakendamiseks. Pooltevahelises kirjavahetuses (lisatud hagiavalduse juurde) 07.09.2009.a. Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Arvi Uiga saatis Hageja e-postile (samalt e-posti aadressilt, mis on määratud Kostja vastuses hagivaldusele: [email protected]) teate, millega kinnitas kavatsust tasuda Hageja poolt väljastatud arved. Nimelt kirjutas Kostja esindaja oma kirjas (tl 23): „Tere Sergei! Nüüd olen lõpuks jälle tagasi Eestis. Loodan sel nädalal allakirjutada ühe vundamendi ehituse lepingu. Siis saame ka Järvaku maksetega alustada.“ Seega, 07.09.2009.a. kirja saatmisega on kostja tunnistanud nõude olemasolu ning avaldas kavatust tasuda olemasoleva võlgnevuse. Kostja poolt kohustuse tahtlikku rikkumist tuleb eeldada, sest kostja tunnistas kohustuse olemasolu ja selle täitmise soovi, kuid ei ole seda käesoleva ajani täitnud. On ilmne, et Kostja tahtlikult venitas väljastatud arvete tasumisega, oodates nõude aegumist. Tuginedes ülaltoodule, leiab Hageja, et oma kohustuste mittetäitmisel käitus kostja heade kommete vastaselt ning soovides Hagejale õigusvastase tagajärje saabumist, ehk Kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Seetõttu ei kuulu rakendamisele TsÜS §146 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg, vaid kuulub rakendamisele TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10 aastane nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 07.09.2009.a. kirja saatmisega on Kostja tunnistanud nõude olemasolu, mistõttu käesoleval ajal tegemist on aegumise katkemisega ning rakendamisele kuulub TsÜS §158 lg 1 vaid mitte TsÜS §146 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada aegumist hageja nõudele on põhjendatud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on kostja taotlenud aegumise kohaldamist hageja nõudele. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega. Hageja on väljastanud kostjale arve nr 128 (tl 20) tasumise tähtajaga 02.04.2007. a ning arve nr 120 (tl 19) tasumise tähtajaga 29.02.2008. a. Seega muutus arvest nr 128 tulenev nõue sissenõutavaks 03.04.2007. a ja arvest nr 120 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.03.2008. a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega aegus arvest nr 128 tulenev nõue 03.04.2010. a ja arvest nr 120 tulenev nõue 01.03.2011. a. Järvak AS esitas hagi 17.03.2011. a, seega ajal, mil arvetest tulenevad nõuded olid juba aegunud. Hageja leiab esiteks, et vastavalt TsÜS § 146 lg-le 4 on käesoleval ajal nõude aegumistähtajaks 10 aastat, sest kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlgnik kohustust tahtlikult ei täitnud (tsiviilasi nr 3-2-1-15-09 p 14). Lisaks on selle sätte kohaldamiseks lisaks võlgniku tahtlusele vajalik tema tahe teost poolt heade kommete vastaselt kahjustada (tsiviilasi nr 32-1-79-09 p 11). Ülaltoodust lähtudes kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei piisa sellest, et kostja jättis oma kohustuse täitmata. Hageja teine vastuväide nõude aegumisele seisneb selles, et kostja on hageja nõuet tunnistanud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamist võib defineerida kui võlgniku toimingut võlausaldaja suhtes, millest vaieldamatult järeldub teadlikkus nõude olemasolust.1 Hageja viitab hageja ja kostja kirjavahetusele, milles hageja viitab „mingisugusele maksele Järvak AS-ile“ ning kostja avaldab lootust, et pärast ühe vundamendi ehituse lepingu allkirjastamist saab „Järvaku maksetega alustada“. Tsiviikohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja esitatud kirjavahetus ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et kostja on nõuet tunnustanud. Kirjavahetuses puuduvad viited konkreetsetest arvetest tulenevatele nõuetele, vaid kirjutatakse abstraktselt „maksetest“ ning puudub võimalus veendumiseks, kas tegemist on arvetest nr 120 ja 128 tulenevate nõuetega või mingite teiste „maksetega“. TsMS § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et antud juhul on aegumise kohaldamine põhjendatud. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivise nõue.

P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010. Tallinn – lk 504 p 3.1.

Kuna hageja nõue on täielikult aegunud, teeb kohus käesolevaga lõppotsuse ning asja edasi ei menetle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Järvak AS.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.