3.Välja mõista OÜ-lt M AS R kasuks viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 5 751,48 eurot (89 991,10 krooni).
4.Välja mõista OÜ-lt M AS R kasuks viivis alates 01.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 6 074,16 eurot 0,15 % päevas ja põhinõudelt 2 415,86 eurot VÕS § 94 ja § 113 sätestatud suuruses päevas.
5.Menetluskulud jätta täielikult OÜ M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue
1.21.01.2009 sõlmitud haagise rendilepingu nr 1 ja haagise rendilepingu nr 2 p-de 1.1 kohaselt andis hageja kostja tähtajalisse kasutusse (s.o kuni 28.02.2013) hagejale omandiõiguse alusel kuuluva veoauto poolhaagise Kögel, reg nr XXX rendihinnaga 5 000 krooni, millele lisandub käibemaks, kuus ja veoauto poolhaagise Kögel, reg nr XXX rendihinnaga 8 200 krooni, millele lisandub käibemaks, kuus. Haagiste rent tuli kostja poolt hagejale tasuda jooksva kuu 15 kuupäevaks.
2.Haagised olid faktiliselt antud hageja poolt kostja valdusse ja kasutusse juba 19.01.2009 sõlmitud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Seoses kostja pikaajalise renditasu võlgnevusega, ütles hageja 17.02.2010 kostjale edastatud avaldusega rendilepingud alates 28.02.2010 erakorraliselt üles ning palus haagised hiljemalt 01.03.2010 hagejale tagastada. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja rendivõlgnevusi likvideerinud ning kostja võlg hageja ees moodustab 95 040 krooni. Hageja on arvestanud rendimaksetelt lepingujärgset viivist 0,15 % õigeaegselt tasumata summalt päevas.
3.Kuivõrd kostja tagastas hagejale treileri alles 16.03.2010, nõuab hageja vastava ajavahemiku eest kahjuhüvitisena rendilepingus 1 kokkulepitud üüri summas 3 000 krooni. Kahjuhüvitamise tasumisega viivitamisega on hageja arvestanud kahjuhüvitiselt seadusjärgset viivist 8 % aastas.
4.Hageja on kokkuleppel kostjaga osutanud kostjale juba pikema ajavahemiku jooksul regulaarselt ladustamisteenust, laadimisteenust ja võimaldanud kostja nimetatud sõiduvahenditel hagejale kuuluval territooriumil parkida. Kostja on jätnud tasumata ajavahemikul september 2009 kuni aprill 2010 tarbitud teenuste eest hageja poolt esitatud arved kogusummas 34 800 krooni. Kostja on rikkunud talle hageja pool osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisega viivitanud, millest tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist. Seisuga 23.09.2010 nõuab hageja kostjalt nii lepingulise kui seadusjärgse viivise katteks 47 958,30 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistab hageja põhinõudeid, kuid kostjal on hageja vastu rahaline nõue 204 158,30 krooni, mille osas teeb kostja tasaarvestuse hageja põhinõuet katvas ulatuses. RAAS tellis hagejalt sõiduki Audi Q7 veo Tallinnast Tbilisisse Eesti Saatkonnale. Veo hinnaks leppisid hageja ja RAAS kokku 55 000 krooni.
Tegelikult teostas veo kostja, kellele hageja esitas suuliselt allhanke tellimuse. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud ning kostja nõustus hageja ja RAAS-i vahel kokku lepitud 55 000 kroonise veo hinnaga.
6.Veose pealelaadimisaeg oli kokku lepitud 27.07.2007 Tallinnas Paldiski mnt 100a. Tellimusjärgne üleandmise koht oli Audi keskus Tbilisis. Tegelikult laaditi koorem ning veok asus koormaga teele 31.07.2007, so 4 päeva hiljem. Kaup laaditi maha Tbilisis 06.09.2007. RAAS tellis hagejalt lisaks ka veose täiendava kindlustuse. Hageja omakorda palus kindlustuse teha kostjal kui tegelikul vedajal. Kostja tegi palutud kindlustuse summas 4 950 krooni.
7.Veok oli hõivatud veose vedamisega kokku 58 päeva (27.07.2007-21.09.2007), millest veok seisis kokku 35 päeva, sh Tallinnas laadimisel 4 päeva, Narvas piirijärjekorras 6 päeva, Gruusia piiripunktis 5 päeva, kauba lahtitollimisel 14 päeva ja kauba vastuvõtmise ootel 6 päeva. Hageja, RAAS ja kostja leppisid suuliselt kokku, et kostja esitab ise arve RAAS-le. Kostja esitaski 24.09.2007 arve RAAS-le summas 150 900 krooni. RAAS keeldus arve tasumisest ning tegi ettepaneku summa vähendamiseks 77 900 kroonini. Täiendavalt pakkus RAAS välja 1⁄2 laevapileti hinna hüvitamise. Kuna RAAS keeldus pärast pikalt kestnud läbirääkimisi kostja nõutud summa tasumisest, esitas kostja 29.03.2010 vastava nõude hagejale. Hageja väitis, et tema ei ole teenust tellinud.
8.Kostja leiab, et tema nõue summas 150 900 krooni muutus sissenõutavaks 06.09.2007, so saadetise üleandmise päeval. Käesoleval juhul on hageja viivitanud seisuga 22.11.2010 kokku 1174 päeva, millest lähtuvalt on kostja arvestanud viiviseid 55 358,30 krooni. 02.05.2011 täpsustuses on kostja viivisenõuet täpsustanud ning leidnud, et tasaarvestamisele kuuluv nõue on kokku 211 570,32 krooni, millest põhivõlg 150 900 krooni ja viivis 60 670,32 krooni. Hageja vastuväited
9.Kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue, mida oleks võimalik kehtivalt tasaarvestada hagi esemeks oleva rahalise nõudega. RAAS tundis küll algselt huvi kõnealuse veo tellimise vastu AS-lt R ja pooled pidasid selles osas läbirääkimisi, kuid lepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Lähtuvalt kostja poolt esitatud rahvusvahelisest veokirjast (CMR) tuleb eeldada veolepingu sõlmimist OÜ M ja RAAS-i vahel. Samuti tõendavad veolepingu sõlmimist kostja ja RAAS-i vahel teised kohtule esitatud tõendid (e-kirjavahetus ja arve esitamine RAAS-le).
10.Isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud väidetav veoleping, siis ka sellisel juhul puudub kostjal hageja vastu nõue, mida saaks hagi esemeks oleva nõudega kehtivalt tasa arvestada, kuna hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväite. Tuginedes CMR art 32 on kostja nõue aegunud. Hageja leiab, et kostja nõue on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Isegi siis kui hageja oleks kostjalt veose tellinud, ei peaks hageja vastutama muude kulude kandmise eest kui veoraha summas 55 000 krooni ja kaubakindlustus summas 4 950 krooni. Kohtu järeldused
11.Kohus, kuulanud ära tunnistaja FT ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on sõlmitud 21.01.2009 haagise rendilepingud nr 1 ja nr 2, milledest tulenevalt oli kostja kohustatud maksma hagejale renti. Kostjal on tekkinud renditasu maksmisel võlgnevus summas 95 040 krooni.
Hageja on rendilepingud erakorraliselt üles ütelnud 17.02.2010 (t. lk 44) ning palunud rendiesemed tagastada hiljemalt 01.03.2010. Kostja on tagastanud rendieseme hilinemisega, mistõttu hageja on arvestanud tuginedes VÕS § 335 kahju rendilepingus kokkulepitud rendi suuruses 3 000 krooni, mille kohta on 09.03.2010 esitatud arve kostjale (t. lk 51). Hageja on esitanud kostjale arved osutatud ladustamisteenuste, laadimisteenuste ja parklateenuste eest kokku summas 34 800 krooni.
12.Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuna kostja hagi põhinõudele vastu ei vaidle vaid tunnistab nõuet, siis kohus ei pea vajalikuks nimetatud hageja nõudeid täiendavalt käsitleda. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
13.Lepingute punktis 4.2 on pooled kokku leppinud rendimaksete tasumisega viivitamise korral viivis 0,15 % iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud tasumata rendilt viivist vastavalt lepingus kokkulepitule. Ülejäänud nõuete osas aga VÕS § 94 ja 113 järgi 8 % aastas. Kostja ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud ka hageja esitatud viivise nõue seisuga 23.09.2010 summas 47 958,30 krooni. Hageja nõuab lisaks viiviseid alates 24.09.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud ajavahemiku, so 280 päeva eest kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis summas 42 032,80 krooni. (95 040 x 0,15 % x 280 päeva = 39 916,80 krooni; 37 800 x 0,02 % x 280 päeva = 2 116,80 krooni; 39 916,80 + 2 116,80 = 42 032,80 krooni).
14.Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
15.Tuginedes kohtule esitatud tõenditele ja tunnistaja FT ütlustele, asub kohus seisukohale, et OÜ M ja AS R vahel oli sõlmitud veoleping veose toimetamiseks Tallinnast Gruusiasse 2007 aastal. Veose tellis RAAS hagejalt, mis on tõendatud RAAS-i kirjaga 27.07.2007 (t. lk 90) ja sama kuupäeva e-kirjaga (t. lk 89) ning samuti tunnistaja FT ütlusega. Tunnistaja kinnitas, et RAAS saatis tellimuse e-kirjaga AS-le R, kuid tema edastas selle sama tööruumi jaganud AS M töötajale.
16.Kohus leiab, et RAAS-i tellimuse edastamist saab käsitleda hageja ja kostja vahel veolepingu sõlmimisena veoteenuse osutamiseks. Samuti nähtub rahvusvahelisest veokirjast (CMR, t.lk 82), et veose tellijaks oli RAAS, vedajaks AS R ja järgnev vedaja OÜ M. Sellele, et leping oleks sõlmitud RAAS-i ja kostja vahel viitab üksnes kostja poolt arve esitamine RAAS-le (t. lk 85), mis aga iseenesest ei tõenda lepinguliste suhete olemasolu.
RAAS-i ja OÜ M töötajate vahel toimunud e-kirja vahetus (t. lk 87-88) tõendab, et pärast veoteenuse osutamist on mõlemad äriettevõtted suhelnud tasu ja vedamisel tekkinud kahju maksmise küsimuse lahendamiseks kokkuleppel. Kokkulepet aga ei saavutatud.
17.Kohus leiab, et eelpool nimetatud veolepingust tulenevale kohalduvad rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) vastavad sätted. Tegemist ei olnud riigisisese veoga, mille suhtes tuleks kohaldada võlaõigusseadust. Kohus leiab, et kohustus maksta veoteenuse osutamise eest tuleneb kokkulepitust. Kostja nõustus osutama veoteenust 55 000 krooni eest, millele lisandub kaubakindlustus summas 4 950 krooni (t. lk 91-92). Kuna lisakulud olid väidetavalt tingitud veomarsruudist, mille vedaja ise valis, siis ei pea selle eest vastutama hageja. CMR art 16 kohaselt on vedajal õigus üksnes nende kulutuste hüvitamisele, mis on tekkinud juhiste küsimise või saadud juhiste täitmisega, välja arvatud juhul, kui need kulud on põhjustatud ebaõige teo või hooletuse tõttu. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestatav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Antud juhul on hageja esitanud kostja tasaarvestuse nõudele aegumise vastuväite.
18.CMR art 32 lg 1 sätestab, et käesolevas konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi üheaastane aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja kulg algab kõigil muudel juhtudel, va kauba kaotsiminekuga seonduv, kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Lepingu sõlmimine toimus 27.07.2007, millest tulenevalt on 22.11.2010 esitatud kostja nõue tasaarvestamiseks hageja vastu aegunud ning hageja vastuväide tasaarvestusele põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.