Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Haabsaar
Määruse tegemise aeg
Tsiviilasja number
2-11-22344
Tsiviilasi
OÜ F sundlõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
puudutatud isik OÜ F, esindaja AL
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
Sundlõpetada OÜ F (RK XXX) ilma likvideerimismenetluseta. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule. Määrus saata täitmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (asukoht Pärnu mnt 142, Tallinn 11317) Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu juriidiline isik 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda
Avalduse asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu registriosakond esitas kohtule avalduse viidatud äriühingu sundlõpetamiseks TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel. Osaühingul puudub registripidaja andmetel nõutav netovara.
Kohtumääruse põhjendused Äriregistri andmetel ei vasta osaühingu netovara ÄS § 136 nõuetele ning tähtajaks netovara puudusi ei kõrvaldatud. Osaühing ei ole vastuväiteid sundlõpetamiseks esitanud. ÄS § 176 kohaselt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 kohaselt osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi paragrahvis 176 ettenähtud otsust või kui paragrahvis 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 629 lg 1 sätestab, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. ÄS § 204 lg 2 järgi, kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. ÄS § 204 lg 3 järgi loetakse osaühing lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Kooskõlas TsMS § 604 lg 2 võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Likvideerijat kohus antud asjas leidnud ei ole. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.