Otsuse avalikult teatavaks- 30. juuni 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-3676
Tsiviilasi
Time Finans AB hagi Marki Tähemaa vastu 3836,64 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2122,36 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041; asukoht Box 947, 501 10 Borås, Rootsi Kuningriik); esindajad hageja esindaja OK Debt Collect OÜ (registrikood 11542046; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post [email protected]), esindaja Eric Noormets; kostja Marki Tähemaa Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Time Finans AB hagi Marki Tähemaa vastu osaliselt.
2.Välja mõista Marki Tähemaalt Time Finans AB kasuks 3770 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot ja 82 senti, millest 1952,57 eurot on põhinõue, 1099,34 eurot intress ja 718,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 30.06.2011 seisuga.
3.Välja mõista Marki Tähemaalt Time Finans AB kasuks viivis 0,075% päevas põhinõudelt 1952,57 eurolt alates 01.07.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 1233,66 eurot.
4.Jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses Marki Tähemaa kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses Time Finans AB kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 17-21) Pooled sõlmisid 20.03.2007, 12.07.2007, 17.06.2008 ja 18.06.2008 laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 31 000 krooni (1981,26 eurot). Hageja kandis 22.03.2007 kostja arvelduskontole 10 000 krooni, 16.07.2007 10 000 krooni, 19.06.2008 1000 krooni ja 24.06.2008 10 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule alates 10.04.2007 ja edaspidi iga järgneva kuu 10. kuupäevaks kuni laenu täieliku tasumiseni. Kostja rikkus omapoolset kohustust, tasudes makseid kokku 18 159 krooni (1160,57 eurot), millest hageja arvestas laenu põhisumma katteks 448,92 krooni (28,69 eurot) ja intresside katteks 17 710,08 krooni (1131,88 eurot). 20.04.2011 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 3836,64 eurot, millest 1952,57 eurot on põhinõue, 1099,34 eurot intress perioodi 22.03.2007 kuni 21.02.2010 eest, 614,94 eurot viivis perioodi 22.02.2010 kuni 20.04.2011 eest ja 169,79 eurot kahju. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel nii lepingus fikseeritud määrast kui lepingu kehtivuse ajal toimunud intressi määra muudatustest. Hageja kahju seisneb inkassofirmale makstud teenustasus. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3836,64 eurot ja täiendava viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest 0,081% päevas. Hageja lisas avaldusele koopia 20.03.2007 ja 18.06.2008 esitatud laenutaotlustest koos 09.07.2007 ja 16.06.2008 kinnitustega laenutaotluste rahuldamise kohta (tl 23-25), panga kontoväljavõttest taotletud summade kostja kontole kandmise kohta (tl 26), eralaenu tingimustest (tl 27-28), viimasest meeldetuletusest (tl 29), teatisest nõude loovutamise kohta inkassobüroole (tl 30) ja inkassoteenuse arvest nr 28341 (tl 31-32). Kostja vastus hagile (tl 45) Kirjalikus vastuses hagile tunnistab kostja 1952,57 euro suurust põhinõuet, kuid nõutud suuri viiviseid ja kahjuhüvitist ei ole kostjal võimalik maksta. Kostja oli aasta aega töötu ning sel perioodil oli tema ainuke sissetulek töötu abiraha (6 kuud) ja peretoetus, mille Swedbank võttis täies mahus tekkinud võlgade katteks. Kostja teavitas ka hagejat makseraskustest seoses töö kaotamisega. Kuigi kostja on nüüdseks tööd leidnud, ei võimalda majanduslik seisund kogu nõutud summat tasuda. Kostja on nõus maksma põhinõude graafiku alusel, kuid mitte rohkem kui 10 eurot kuus. Kostjal on lisaks paljudele kohustustele ka kaks ülalpeetavat, keda ta kasvatab üksi ilma igasuguse toetuseta. Kostja lisas vastusele koopia palgatõendist (tl 46), Eesti Töötukassa 04.05.2011 teatisest (tl 47), Swedbank AS-i 04.05.2011 tõendist (tl 48) ja laste sünnitunnistustest (tl 49-50). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on rahuldanud kostja laenutaotlused (tl 22-25) ning kandnud perioodil 22.03.2007 kuni 24.06.2008 kostja kontole kokku 31 000 krooni (tl 26). Nimetatud tehingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Eralaenu tingimustest nähtuvalt (tl 27-28) kohustus kostja lepingust tulenevad maksed (intressi ja laenusumma) tagastama temale igakuiselt saadetud makseblankettide alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja oma kohustusi rikkus.
2(4)
3.Hageja on esitanud kohtule lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 1952,57 eurot. Kostja on kirjalikus vastuses hagile (tl 45) tunnistanud võlgnetava põhinõude suurust. Kuna kostjal oli hagejaga sõlmitud lepingute alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1952,57 eurot põhinõude katteks.
5.Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 1099,34 euro väljamõistmist eralaenu tingimuste alusel. Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal. Kostja on laenu taotledes selliste üldtingimustega nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hagiavaldusest nähtub, et intressi määraks oli perioodil 22.03.2007 kuni 22.11.2008 2% kuus, alates 23.11.2008 kuni 22.04.2009 2,15% kuus, alates 23.04.2009 kuni 22.06.2009 2,3% kuus, alates 23.06.2009 kuni 22.10.2009 2,46% kuus ning alates 23.10.2009 kuni 21.02.2010 2,3% kuus. Intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 22.03.2007 (esmase laenutaotluse rahuldamine) kuni 21.02.2010 (võla inkassobüroole sissenõudmiseks loovutamise aeg). Kostja ei ole nimetatud intressi määradele ja intressi arvutusele vastuväiteid esitanud. VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1099,34 eurot.
6.Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt 20.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 614,94 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viiviseid alates 22.02.2010 ja lähtunud arvutamisel viivise lepingujärgsest määrast 0,075% päevas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise rakendumine on sõltunud vaid kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine). Kostja ei ole kirjalikus vastuses esitanud vastuväiteid viivise arvestusele. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 20.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks 614,94 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 3(4)
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista välja täiendava viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest 0,081% päevas. Kostja on alates 21.04.2011 kuni 30.06.2011 (otsuse tegemise aeg) oma rahalise kohustuse täitmisega olnud viivituses 71 päeva. Samas nähtub laenukonto väljavõttest (tl 30), et 22.02.2010 seisuga on kuu intress 2,27%, mis teeb lepingujärgseks viivise määraks 0,075% päevas, mille kohus võtab aluseks täiendava viivise arvutamisel 0,081% asemel. Kohus mõistab kostjalt välja täiendava viivise 30.06.2011 seisuga 103,97 eurot (1952,57 eurot × 0,075% päevas × 71 päeva). Seega on 30.06.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 718,91 eurot (614,94 + 103,97). Põhjendatud on rahuldada hageja lisanduva viivise nõue kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,075% päevas põhinõudelt 1952,57 eurolt alates 01.07.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 1233,66 eurot, piirates lisanduva viivise suurust põhinõude suurusega.
7.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 169,79 eurot. Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud teenustasus nõude kohtuvälise menetluse eest. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab küll kahju tekitanud isikult nõuda inkassokulude hüvitamist, kuid eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 169,79 eurot ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja inkassofirma leppisid kokku nõude kohtuvälise menetluse teenustasus, ei tõenda, et hagejale nimetatud summa ulatuses ka kahju tekkis. Inkassokulude hüvitamine on põhjendatud juhul, kui need on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Kohus leiab, et hageja poolt kohtuväliselt inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole pöördumisel oli tegemist hageja lepinguvabaduse teostamisega. Hageja ei ole kohtu arvates teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt kahju 169,79 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
8.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3770,82 eurot, millest 1952,57 eurot on põhinõue, 1099,34 eurot intress ja 718,91 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 30.06.2011 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise 0,075% päevas põhinõudelt 1952,57 eurolt alates 01.07.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 1233,66 eurot.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hageja nõude 95% ulatuses (3666,85 eurot 3836,64 euro suurusest nõudest), jätab hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.