2-04-1363/25 - Võlaõigus - Muud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Viru Maakohus jättis 4. märtsi 2010 otsusega OÜ Elvarem hagi OÜ VR-Pavandu (pankrotis) vastu ostu-müügilepingu sõlmituks tunnistamiseks ja omandiõiguse üleandmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on leidnud kinnitust, et 30.01.2004 väljaandes Ametlikud Teadaanded oli enampakkumisteates viga nii mõttelise osa suuruse (71%) kui ka aadressi (XXX ) osas. Pankrotitoimkond otsustas kuulutada enampakkumise nurjunuks, kuna oli eksimus vara suuruse ja asukoha osas. Olenemata hageja viidatud VÕS § 10 lg-te 1, 3; § 16 lg 1 ja § 20 lg 1 sätete hüpoteetilisest rakendamisvõimalusest vaidluseseme suhtes ei ole kostjal võimalik võõrandada vara, mille suhtes tal omandiõigus puudub. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kohus leidis, et hageja, esitades ostuettepaneku, on käitunud pahauskselt, kuna hageja, olles objekti 29% mõttelise osa omanik, oli juba enampakkumisteate avaldamisel teadlik, et kostjale ei kuulu ja tema valduses ei ole teate avaldamise ajal vara, mida müüa. Kostja ja hageja on esitanud 12.02.2004, seega peale enampakkumisteate avaldamist, riiklikule ehitisregistrile avalduse ebaõigete kannete parandamiseks. Pooled on avalduses kinnitanud, et AS VR Pavandu (hilisem OÜ VR-Pavandu) oli omandanud 11.06.1996 objekti nimetusega Pavandu tootmisbaas. 02.04.1997 on AS VR-Pavandu võõrandanud hagejale 29% mõttelist osa objektist. Avalduses on toodud, et Ida-Viru Maksuameti avalduse alusel algatati kostja suhtes täitemenetlus ja 03.12.2001 toimunud sundenampakkumisel müüs kohtutäitur R.K. O.Z. kostja omandis olnud varad, mis enampakkumise aktis on märgitud hoone XXX. Kuna hageja soovis teostada ostueesõigust, esitas ta kohtule hagi. Eesmärgiga tõendada enda ja O.Z. vahelisi kaasomanike suhteid objektile, esitas hageja hooneregistrile avalduse ebaõigete kannete parandamiseks, märkides, et avalduse koostamise ajal olid objekti XXX omanikud hageja 29% mõttelises osas ja O.Z. 71% mõttelises osas. Kohtutäitur on teatanud hagejale 27.12.2001, et täitemenetluse korras on võlgade katteks müüdud 03.12.2001 kostja tootmishoone koos seadmetega aadressil XXX. 28.02.2002 esitas hageja kohtusse hagi O.Z. vastu, tunnistamaks hageja 03.12.2001 enampakkumise tulemusena sõlmitud võõrandamistehingu pooleks ja kanda hagejale üle ostja õigused ja kohustused. Hageja on palunud tunnistada end XXX asuva ehitise 71% mõttelise osa omanikuks. Nimetatud tõendid näitavad, et hageja oli juba 27.12.2001 teadlik, et kostja ei ole 71% mõttelise osa, mis oli enampakkumise teates müügi objektiks, omanik. AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle; § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi; § 39 kohaselt valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. AÕS § 68 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kostja kaotas valduse ja täieliku võimu asja üle pärast seda, kui kohtutäitur oli 03.12.2001 võõrandanud 71% OÜ Pavandu tootmishoonest sundtäitmise korras O.Z. . Asjaolu, et kohtutäituri tegevus on vaidlustatud, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuna enampakkumise teate ajal ei olnud kostja valduses vara, mida müüa. Kuna enampakkumisteade avaldati kirjalikus vormis, tulnuks ka nurjunuks tunnistamisest teatada kirjalikult. Kohus arvestas aga, et hageja, olles teadlik enampakkumisteates olevatest eksitavatest andmetest, mille kinnituseks on ka, et ta esitas pakkumise mitte enampakkumises väljakuulutatud aadressi (XXX ), vaid tegelike andmete (XXX ) järgi, pidi teadma, et enampakkumist sellise teate alusel ei saa tunnistada toimunuks. Hagejale teatati korduvalt suuliselt, et vara ei saa müüa, kuna vara ei kuulu kostjale ja et pankrotitoimkond tunnistas

4.OÜ Elvarem esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb käesoleva asja menetluse peatamist kuni tsiviilasja nr 2-05-14804 menetluse lõpetamiseni ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Kui ringkonnakohus ei pea vajalikuks asja menetlust peatada, siis taotleb apellant Viru Maakohtu 4. märtsi 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnustada Kohtla-Järvel XXX asuva ehitise (vallasasjana) 71% mõttelise osa ostu-müügileping sõlmituks OÜ VR-Pavandu (pankrotis) (müüjana) ja OÜ Elvarem (ostjana) vahel lepinguhinnaga 50 000 krooni ning kohustada OÜ-t VR-Pavandu (pankrotis) andma OÜ-le Elvarem omandiõigus Kohtla-Järvel XXX asuva ehitise (vallasasjana) 71% mõttelisele osale üle, vormistades selleks kõik nõutavad dokumendid. Samuti palub apellant välja mõista vastustajalt apellandi kasuks menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) peatas maakohus 18.09.2006 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse TsMS § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-05-14804 lahendi jõustumiseni, kuna tsiviilasjas nr 2-05-14804 taotletakse kostja omandiõiguse tunnustamist vaidlusalusele varale ja vara väljanõudmist kolmanda isiku ebaseaduslikust valdusest. Menetluse uuendamisel on kohus jämedalt rikkunud TsMS § 361 lg 1, 2, 3 norme. Kohus uuendas menetluse omal algatusel olukorras, kus tsiviilasja nr 2-05-14804 menetlus ei ole lõppenud ja kostja omandiõigus varale (või selle puudumine) ei ole veel kindlaks tehtud. Seega menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (TsMS § 361 lg 1) ning kuigi asja nr 2-05-14804 menetlus venib, ei ole käesolevat asja võimalik lahendada (TsMS § 361 lg 2). Vastuolus TsMS § 361 lg-ga 3 ei ole kohus põhjendanud, miks ta uuendas käesoleva menetluse enne tsiviilasja nr 2-05-14804 menetluse lõppemist. Ülaltoodu kujutab endast menetlusnormi olulist rikkumist, mis TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel toob kaasa apelleeritava otsuse tühistamise; 2) on kohus ebaõigesti tuvastanud asjaolu, mis puudutab omandiõigust varale. Jääb ebaselgeks, kuidas ehitisregistrile esitatud avaldus võib tõendada omandiõiguse olemasolu või puudumist. Vastavalt VV 17.12.2002 määruse nr 405 §-le 24 on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Seega isegi avalduse alusel ehitisregistris tehtud kanne ei tõenda omandiõiguse olemasolu, rääkimata avaldusest. Tsiviilasja nr 2-05-14804 menetluses (kus OÜ VR-Pavandu (pankrotis) on hageja ja OÜ Elvarem kolmas isik) on see ühisavaldus esitatud tõendamaks asjaolu, et vara kuulub OÜ-le VR-Pavandu (pankrotis); 3) on hagi võimalik rahuldada ka situatsioonis, kus vara omanik ei ole selge. Selle õiguslikeks alusteks on AÕS § 93, mille kohaselt, kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, ning VÕS § 12 lg 1, mille järgi lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega võivad pooled sõlmida ostumüügilepingu ka eseme suhtes, mille omandiõiguse üle käib vaidlus müüja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel tingimusel, et ostja on nõus võtma endale vaidlusesemega seotud riskid.