Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-14804
Tsiviilasi
OÜ VR-Pavandu (pankrotis) hagi Oleg Zatejevi ja OÜ Stako Diler vastu sundenampakkumise akti ja rendilepingu tühistamiseks
Tsiviilasja hind
10 225.86 eurot (160 000 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. augusti 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ VR-Pavandu (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ VR-Pavandu (pankrotis) (registrikood: 10268471; asukoht: Kohtla-Järve X), esindajad pankrotihaldur Tiia Kalaus ja Marko Tiirik Vastustaja I (kostja): Oleg Zatejev, esindaja Irina Solovjova Vastustaja II (kostja): OÜ Stako Diler (registrikood: 10160503; asukoht: Kohtla-Järve Jaani 4), esindaja Irina Solovjova Kolmas isik: OÜ Elvarem (registrikood: 10186218; asukoht: Kohtla-Järve X), esindaja Petr Kiselev Kolmas isik: kohtutäitur Risto Kükk, esindaja Margus Kiir
esindajad
Jätta Viru Maakohtu 11. augusti 2010. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta
apellatsioonimenetluses
kantud
menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui n imetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
jõustunud kohtulahendist või asendada see väljanõude õiguse loovutamisega OÜ Stako Diler (s.o rentniku) vastu vastavalt AÕS §-le 93.
pooled lubasid sõlmida kompromissi (tl 89). Pooled kompromissi ei sõlminud. Kohus jätkas menetlust. Kostjate esindaja esitas hagi aegumise kohaldamiseks uue taotluse 10.05.2006. a, viidates võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 9 lg 1. Kostjate esindaja märkis, et alates 01.07.2002. a kehtima hakanud TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning hagi, mis oli esitatud pärast 01.07.2005. a, oli aegunud. Hageja vaidles taotlusele vastu, esitades kohtule 02.10.2006. a tõendi - postikviitungi. Tõendi kohaselt oli hagi Eesti postile üle antud 01.07.2005. a ning hagi ei ole aegunud. Kohus lahendas hagi aegumise küsimuse kostja teisele taotlusele tuginedes, mille ta esitas 10.05.2006. a (tl 91,92). Kostjate esindaja väitis, et hagi aegumisel tuleb arvestada, et hagi ei olnud kohtule 01.07.2005. a veel esitatud. Kohtumenetluse käigus selgus, et hagi oli esitatud tähtaegselt, sest hageja esitas vastava tõendi (tl 104). Seega jättis kohus põhjendatult hagi aegumise taotluse 01.12.2008. a vaheotsusega rahuldamata. 20.07.2010. a kohtuistungil palus kostjate esindaja rakendada hagi aegumist tuginedes 03.12.2001. a kehtinud TMS §-le 647. Kohus leidis, et hageja tugines just enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele ning hagi tuleb kostja nõudel lugeda nimetatud alusel aegunuks.
kohtuotsuses lahendanud aegumise uuesti asja sisuliselt lahendamata, seega on tegemist menetlusnormi rikkumisega kohtu poolt. Apellant on seisukohal, et olukord, kus on esitatud hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks asjaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, ei anna kohtule alust aegumise kohaldamisel tugineda 03.12.2001. a kehtinud TMS § 647, sest vara müüdi täitemenetluses sundenampakkumisel. Aegumist on võimalik kohaldada ainult tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete järgi. Seega rikkus maakohus õigusnormi. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS §-i 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hagi on esitatud pankrotimenetluses tagasivõitmise nõudes põhjendusel, et tehing on seadusega vastuolus ja seega tühine. Seega ei saa kohaldada antud tsiviilasjas TMS § 647 ning nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt aegunud.
aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Nimetatud seisukohta ei ole vastustajatele teadaolevalt Riigikohtu poolt muudetud ja seda seisukohta toetab ka hilisem kohtupraktika (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07). Vastustajad ei ole nõus apellandi väidetega õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta, Riigikohtu kohtuotsuse 3-2-1-45-10 tõlgendamisega ega väitega hagi aegumise kohaldamise võimatuse kohta TMS § 647 alusel. Tuginedes eelpool esitatud seisukohtadele leiavad vastustajad, et maakohtu kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikult, mistõttu puudub alus väiteks õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta. Ühtlasi leiavad vastustajad, et Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10 toodud seisukohad on käesolevas asjas kohaldamatud. Apellandi väide, et aegumist saab kohaldada üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, ei ole õige. Nagu eelpool põhjendatud, oli vaidlustatud tehingu ajal kehtinud TMS §-s 647 sätestatud just hagi aegumise tähtaeg. Lisaks tsiviilseadustiku üldosa seadusele võivad hagi aegumise tähtajad tuleneda ja ka tulenevad veel muudest seadustest, nt võlaõigusseadus, asjaõigusseadus jt. Tegemist ei ole antud juhul tagasivõitmise hagiga. Hageja ei ole tuginenud hagis ühelegi pankrotiseaduse sättele, mis sätestavad tagasivõitmise hagi esitamise materiaalõiguslikke eeldusi.
kohaldatakse hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse regulatsiooni, kuid tagasivõitmise alustena tuleb kohaldada tehingu tegemise aja sätteid. Tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada tehinguid ja õigustoiminguid, millega vara on välja läinud võlgniku omandist. Hagi esitamise ajal kehtinud PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Apellant ei ole pika menetluse kestel esitanud asjaolusid, mida maakohus oleks saanud käsitleda PankrS § 109 sätestatud eeldustena ning kontrollida, kas hageja poolt nimetatud tehing on tehtud seaduses nimetatud tähtaja kestel ning kas sellega kahjustati võlausaldajate huvisid. Samuti leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri poolt enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele kohaldub erinorm nõude aegumise tähtaja osas.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.