Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-59953
Tsiviilasi
GIOÜ hagi AS SEB Pank ja AS SEB Liising vastu kahju hüvitamiseks.
Tsiviilasja hind
95 144 919,9 eurot (1 488 694 504 krooni)
Menetlusosalised ja nende
OÜ GI, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindajad advokaadid Tarmo Peterson ja Ramon Rask, AB Varul AS, Ahtri 6a Tallinn Hageja seaduslik esindaja PS Kostja 1 AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn Kostja 2 AS SEB Liising, registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2 Tallinn Kostjate esindajad advokaadid Jüri Leppik ja Tiia Nurm, AB Leppik ja Partnerid, Veetorni 4 Tallinn
3.Jätta GIOÜ hagi AS SEB Pank ja AS SEB Liising vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Menetluse käik
1.AS SEB Pank (kostja 1) esitas GIOÜ (hageja) vastu hagi garantiilepingu täitmise nõudes. Hageja esitas 12.02.2010 vastuhagi AS SEB Pank ja AS SEB Liising (kostja 2) vastu kahju hüvitamiseks. Kohus eraldas vastuhagi eraldi menetlusse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 95 144 919,9 eurot (1 488 694 504 krooni) ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivis alates 12.05.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 26 375 911 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja kostjate kanda. Asjaolud
2.Hageja osanikud asusid 2004 aastal koostama äriplaani vineeritehase rajamiseks. Kostjad tegid hagejale finantseerimisettepaneku 247,3 miljonile kroonile, millest 118,5 miljonit liisinguna, 108,5 miljonit laenuna ja 73,8 miljonit krooni hageja omafinantseeringuna. Hageja asutas 2005 a alguses vineeritehase jaoks tütarettevõtte OÜ BPG(BPG). 14.06.2005 sõlmisid kostja 2, BPG ja ACS(C ) lepingu nr XXX vineeritehase seadmete müügiks ja tarnimiseks (müügileping). Seadmed pidi olema töökorras ja valmis 07.10.2006. Lepingu täitmise tagamiseks väljastas C kostja 2 kasuks 30.06.2005 pangagarantii 1 975 000 eurole (pangagarantii 1) ja 12.05.2005 garantii 987 500 eurole (pangagarantii 2) seadmete parandamise ja asendamise kindlustamiseks. 20.06.2005 sõlmisid BPG ja kostja 2 kapitalirendilepingu, mille objektiks olid müügilepingu alusel soetatud puditöötlemisseadmed. 27.06.2005 sõlmisid kostja 1 ja BPG laenulepingu 6 391 165 euro laenamiseks (laenuleping1), mille sihtotstarve oli vineeritehase rajamine. Laenulepingu tagamiseks seati hüpoteek hageja kinnistutele ja vineeritehase kinnistule. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 2005 a juunis ka suulise lepingu, millega kostja 1 pidi tagama tulevikus vineerivabriku finantseerimise. 04.07.2005 sõlmisid hageja ja BPG allutatud laenu lepingu (laenuleping 2), millega hageja laenas 33 890 000 krooni vineeritehase rajamiseks. Hageja tellis riskide maandamiseks ekspertiisid erinevatelt äriühingutelt, mille kõigi hinnang vineeritehase rajamisele oli positiivne. 28.02.2008 müügilepingu lisaga muudeti seadmete tarnimise tähtaega. 27.11.2006 sõlmis BPG läbi kindlustusmaakleri kindlustuslepingu ZIILtd-ga, millega kindlustati BPG varad summale 376,8 miljonit krooni ja ärikatkestus summas 127,5 miljonit krooni. Soodustatud isikuks oli kostja 2. Tehase ehitustööd lõpetati 10.11.2006, kuid C ei suutnud tagada seadmete töövalmidust 07.12.2006. Vajalik oli täiendav finantseerimine, kostja 1 tegi ettepaneku laenutagatiste restruktureerimiseks ja täiendavate tagatiste andmiseks. 5.01.2007 sõlmiti leping, millega kustutati hüpoteek kostja 1 kasuks ja seati uued hüpoteegid hageja kinnistutele SH AB ja kostja 1 kasuks. Hageja laenas BPG täiendavalt 80 000 000 krooni. 2.04.2007 pöördus kostja 2 kostja 1 poole ja nõudis müügilepingus alusel sisse ettemaksu garantii summas 1 975 000 eurot, mille kostja 1 ka BIS SPA.lt sisse nõudis. 11.04.2007 teatas BPG kostjale 2, et oleks võimalik tehas tööle panna 60 % võimsusega, mis tagaks piisava rahavoo, aitaks vältida valmisostetud tooraine riknemist ja tegi ettepaneku kanda
pangagarantii 1 alusel saadud rahalised vahendid BPG-le, et saaks katta BPG kahju. Samuti teavitas BPG kostjat 2, et kui C ei suuda tehast töökorda seada, siis saavad seda teha BPG teised koostööpartnerid. C , kostja 2 ja BPG vahel olid erimeelsused pangagarantii 1 nõudmise seaduslikkuse osas, kostja 2 lubas BPG välja maksta 395 000 eurot, kui suudetakse sundida C tehas töökorda seadma. C tegi BPG koostööd tehase töökorda seadmiseks, mis ei õnnestunud. Kostja 2 survel allkirjastas BPG 29.06.2007 üleandmise- vastuvõtmise akti tingimusel, et kõik puudused kõrvaldatakse garantiiperioodi jooksul ja C hüvitab 246 875 euro suuruse kahju BPG ning pikendas garantiid summas 987 500 eurot kuni 30.06.2008. kostja 2 tagastas selle tulemusena 86,5 % pangagarantiist 1. BPG alustas investorite otsimisega, sest tehas alustas tööd ligemale aasta planeeritust hiljem. Investeeringut teostamiseks oli vajalik kostja 1 nõusolek, kuid tehas seiskus pikaajaliselt 26.10.2007 pressi purunemise tõttu ja investorite huvi kadus. 22.11.2007 sõlmis BPG uue kindlustuslepingu, soodustatud isikuteks olid kostjad. Alates 13.12.2007, mil BPG küsimustega hakkas tegelema uus juhatuse liige AL, asusid kostjad tegutsema kui BPG ainuomanikud, hageja ja BPG ettepanekutega ei arvestatud läbirääkimistel C . Hageja kinnistutele seati täiendavaid hüpoteeke. I OY ekspertide hinnangul, kes tehast külastasid, tuli pöörduda kohtusse C vastu. Jaanuaris 2008 soovis hageja BPG võõrandada maailma ühele suurimale vineeritootjale UPM-K OY , allkirjastati ühiste kavatsuste protokoll. Kostja 2 juhatuse liige A.L nõudis veebruaris 2008 hagejalt andmeid hageja osaluste ja varade kohta, 17.03.2008 nõudsid kostjad volitusi hageja ja BPG hüpoteekide realiseerimiseks, soovides samal ajal veel hüpoteekidega koormamata hageja vara koormamist kostjate kasuks. Kostja 2 tegi BPG pankrotihoiatuse ning 24.03.2008 nõudis kostja 2 hagejalt ja BPGlt volitusi, et pidada läbirääkimisi hageja omandis olevate BPG osade ostmiseks. Kostjad keeldusid UPM-K OY pakkumisest osta BPG varad. BPG esitas nõude kindlustusele ja tasus pankrotihoiatuse aluseks oleva võla, kuid kostja 1 tegi uue pankrotihoiatuse, esitas pankrotiavalduse ja 12.05.2008 kuulutas kohus välja BPG pankroti. Pärast pankroti väljakuulutamist jätkas kostja 2 iseseisvalt läbirääkimisi C ja esitas 30.06.2008 viimase vastu hagi 1 miljoni krooni nõudes. Kostja 1 tagastas vabatahtlikult pangagarantii 2. Hageja rahuldas kostja 1 nõudeid oma müüdud vara arvelt 60 082 051,51 krooni ulatuses. Hageja püüdis kostjatega läbirääkimisi pidada pankrotimenetluse lõpetamiseks ja BPG tegevuse jätkamiseks, kuid pankrotivarast välistati tehase seadmed. Kostjate huviks oli vaid nõuete ning seadmete müük, mille suhtes tegi hageja ka ettepaneku, kuid tehing ei õnnestunud. Nõude suurus ja solidaarne vastutus
3.Hageja kahju seoses BPG pankrotistumisega oli 2007 aasta 287 804 201 krooni, millest 109 800 000 krooni on hageja kinnisvara täitemenetluse käigus sissenõutud müügihinna ja raamatupidamisliku väärtuse erinevus. Hageja kahju 2008 a oli 89 626 214 krooni ja hageja kahju 2009 a 6 617 089 krooni. Hageja kahju BPG kui ettevõtte kaotusest on 1 104 647 000 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja arvestab viivist alates BPG pankroti väljakuulutamisest, sest see on ajahetk, mil kindlasti oli tekkinud kahju.
4.Hagejal puuduvad ja ei saagi olla täpseid andmeid selle kohta, kas SEB poolses käitumises on hagejale tekitatud erinevate kahjude puhul rohkem süüd, kui Liisingu omas või vastupidi. Kuna hagejale kahjutekitamises osalesid nii SEB kui ka Liising, siis esitab hageja oma nõude solidaarselt nii SEB kui ka Liisingu vastu. Lepingu rikkumisest tulenev nõue
5.Hageja leiab, et kostja 2, BPG ja C vahel sõlmitud müügilepinguga ja liisinglepinguga
kaasnes kohustus arvestada hageja huvide ja õigustega VÕS § 81 lg 1 mõttes. BPG ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks seati ühishüpoteegid hageja kinnistutele. Hageja tegi omakapitali sissemakse BPG ja laenas omakorda BPG raha vineeritehase projekti elluviimiseks. BPG on alates asutamisest olnud hageja ainuomandis ja hageja ning BPG moodustavad kontserni. Hageja ja BPG huvid olid samasuunalised ja võlausaldajale pidi olema tahe kaitsta lepinguga ka kolmanda isiku huvi. Nii BPG huvi hagejat kaitsta kui ka hageja isik olid kostjatele äratuntavad läbi hageja ja BPG tiheda seose. Hageja kavandas vineeritehase rajamist ja vineeri tootmist oma majandustegevusena ning investeeris sellesse. Eraldi äriühingu loomine oli kostja 1 finantseerimisskeemi tingimus. BPG ärihuvide rikkumine kahjustas hageja majandustegevust. Tegevuse ja tähtaegade kooskõlastamine toimus hageja ja kostjate vahel. Kostja 2 ei arvestanud hageja huvidega müügilepingu ja liisinglepingu täitmisel. Kostjad oleksid pidanud seadmete probleemide ilmnemisel nõudma täiendavaid pangagarantiisid C , kuid kostjad asusid jõupositsioonile hageja suhtes, hageja jäeti otsustusprotsessist kõrvale Kostja 2 ei kooskõlastanud C suhtes kasutatavaid õiguskaitsevahendeid, pangagarantii tagastas suuremas osas, kostja 2 võttis üle hageja suhtluse kindlustusmaakleriga. Hageja hoiti läbirääkimiste juurest eemale, olgugi, et I OY raportist selgus, et C oli tarninud ebakvaliteetseid seadmeid. Kostja 2 ei kasutanud võimalust pangagarantii 2 sissenõudmiseks. Kostjad takistasid BPG ise nõuete esitamist C vastu. Hageja kahjuks on tema poolt tehtud investeeringud, antud laenud ja muud kulutused. BPG pankeitmenetluses on hageja tunnustatud nõude suuruseks 195 545 599,17 krooni. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue
6.Hageja tugineb alternatiivselt oma nõudes VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6, 7 ja 8. Hageja omandiõiguse rikkumine seisneb sellest, et hageja omandis olnud BPG osad muutusid kostjate tegevuse tõttu väärtusetuks. Hageja majandustegevusse sekkumine seisneb selles, et kostjad asusid ilma BPG ja hagejata teostama müügilepingust tulenevaid omaniku õiguseid, pidasid läbirääkimisi kindlustusmaakleriga, C ja esitasid C vastu hagi. Kostjad ei kooskõlastanud ega arvestanud hageja ega BPG huvidega. BPG jäeti kaasamata nõuete esitamisse C vastu. Pangagarantii 1 tagastamise järel ei nõudnud kostjad täiendavaid garantiisid, hoolimata sellest, et seadmetel esinesid puudused, jäeti kasutamata pangagarantii 2 sissenõudmise võimalus. Õiguste teostamine ei ole TsÜS § 132 lg 2 järgi lubatud seadusevastasel viisil, mis on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Kostjad jätsid tahtlikult kõrvale hageja ja BPG oma suhtluses kindlustusmaakleri ja C . Samuti on tahtlik BPG mittekaasamine hagi esitamisse C vastu. Selline tegevus on heade kommete vastane. Kostjate tegevuse tulemusena sattus BPG makseraskustesse ja läks pankrotti. Uue, tagastatud pangagarantiiga võrdses suuruses garantii saamine oleks lubanud BPG selle arvelt tegutseda. Menetluslikud taotlused
7.Kohus on rikkunud asja menetlemisel oluliselt menetlusnorme, jättes tagamata hageja õiguse esitada tõendeid. Kohus on jätnud eelmenetluse läbi viimata. Kohus jättis siuliselt lahendamata hageja vastuväite kohtu tegevusele. 14.08.2011. a ja 09.06.2011. a. kohtule esitatud menetlusdokumendis esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel seoses 01.03.2011 ja 18.04.2011. a. määrusega. Kohus ei taganud hagejale võimalust kasutada menetluses esindajat, sest esindajaga sõlmiti kliendileping 07.06.2011 ning kohtuistung oli määratud 09.06.2011. Kohus määras kohtuistungi 8 päevase etteteatamise ajaga. Kohus on tsiviilasjad põhjendamatult eraldanud. Hageja palub menetlus asjas uuendada. Hageja palub sisse viia protokolli parandused.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja 1 vastuväited.
8.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Lepingu rikkumisest tulenev nõue
Hageja ja kostja 1 ei ole sõlminud suulist finantseerimislepingut. Panga tegevus ei põhine suulistel finantseerimislepingutel, need on kirjalikus vormis. Seejuures on kirjalik vorm vaid üks laenu andmise eeldustest. Tavapäraselt eelnevad laenu andmisele laenuandja poolt laenutaotluse jms. laenusaajalaenu saamise eeldustele vastavate dokumentide esitamine, laenusaaja finantseerimiseeeldustele vastavuse kontroll. Kõik kostja 1 ja BPG vahelised finantseerimislepingud on sõlmitud kirjalikus vormis. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milline on seos väidetaval BPG ja kostja 1 vahelisel laenulepingul ning hagejal. Hagist lähtudes hageja nimetatud lepingu pooleks ei ole, seega ei teki tal ka õigusi lepingust, mille subjekt ta ei ole. Hageja ei selgita, milles seisneb kostja 1 lepinguline rikkumine või vastutus seoses hageja poolt H laenu võtmisega. Hageja väited kostja 1 keeldumisest korraldada hageja võlakirjade emissioon on ebaõige. Kostja 1 on augustis 2007.a juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et võlakirjadeemissioon võib ebaõnnestuda (võlakirjad märkimata jääda) seoses võlakirja- ja finantsturgude ebakindlusega. Hagiavaldusest ei selgu, millise investori kaasamist hageja soovis, millal on sooviga kostja 1 poole pöördutud. Kostja 1 pole kunagi keeldunud UPM K OY kaasamisest. Kostja 1 ei ole kostja 2, BPG ja C vahel sõlmitud müügi- ja liisingulepingu pool, mistõttu ei saa lepingut rikkuda. Seega pole müügilepingu ja liisingulepinguga seostatud hageja väited ja õiguslik põhjendus kostja 1 suhtes asjakohane ega nimetatud alusel nõude rahuldamine võimalik. Kostja 1 on tegutsenud kooskõlas laenulepinguga ja lähtuvalt faktilisest olukorrast. BPG oli oma kohustusi korduvalt ja olulises ulatuses rikkunud. Kostja 1 väidetav lepingu rikkumine seisnes lepingust tulenevate kohustuste BPG poolt täitmise nõudes. Panga tegevus tulenes BPG poolt laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisest. BPG makseraskuste olukorras õiguskaitsevahendite kasutamine ja täiendavate tagatiste nõudmine on õiguspärane käitumine.
9.Hageja väited garantii sissenõudmata jätmise osas ei saa sisuliselt olla suunatud kostja 1 vastu, sest garantii oli antud kostja 2 kasuks müügilepingu alusel, millest ei tekkinud kostjale 1 õigusi ega kohustusi. Lähtudes hagis toodud väidetest garantii kohta, ei ole hagejal tekkinud garantii alusel õigusi ega kohustusi; garantiiga seotud asjaolud ei saa rikkuda hageja õigusi.
10.Täitemenetluses osalemine ei ole õigusvastane tegevus. Kostja 1 esitas 23.aprillil 2008.a kohtutäiturile avalduse liitumiseks täitemenetlusse, 2008.a aprillis müüdi l täitemenetluse raames 225 miljoni krooniväärtuses BPG finantseerimise tagatiseks olnud vara. Täitemenetluse läbiviimine ja selles osalemine ei ole õigusvastane tegevus. Juhul, kui täitemenetlus oli õigusvastane, on kättesaadav ja kohane õiguskaitsevahend täitemenetlus vaidlustada. Käesoleval juhul alustati täitemenetlust esimese järjekoha hüpoteegipidaja H taotlusel ja nõude täitmiseks. Kostja 1 poolt täitemenetlusega ühinemata jätmine oleks tähendanud hüpoteekide täitemenetluses kustutamist ja laenutagatise kaotamist.
11.Kostjale 1 jääb selgusetuks tema tegevuse õigusvastasus pärast pankrotiavalduse esitamist. Pankrotihoiatuse esitamine oli tingitud garantiist tuleneva kohustuse täitmata jätmisest. Panga valmisolek vara (nõude) müügiks ei ole rikkumine. Hageja on hagi p 2.4.väitnud, et BPG pankrotistumine on käsitatav temale kahjutekkimise hetkena. Sellest tulenevalt arvestab hageja viivist alates BPG pankroti väljakuulutamisest 12.maist 2008.a. Sellisel juhul arusaadavalt ei järgne kahju põhjustav tegu kahju tekkimisele, vaid vastupidi. Seega ei saa pärast 12.mail 2008.a BPG pankroti väljakuulutamist tekkinud asjaolud ja sündmused olla hageja nõude aluseks. Hageja väited, mis seonduvad ajavahemikuga pärast pankroti väljakuulutamist, on vastuolus hageja enda käsitlusega ja asjakohatud. Vastuväited nõude suurusele ja solidaarkohustusele
12.27. jaanuarist 2010.a.EYB seisukohtadest ei saa järeldada hagejale kahju tekkimise asjaolusid ja hageja ei ole ka pidestanud ühtegi sündmust, millest saaks esitatud kahjusumma tuleneda ja kuidas need on kujunenud. EYB esitas seisukoha, et 2007.aastal on G eraldiseisvas aruandluses kajastanud kuludena kahjumit summas 287 804 201 krooni (sh täitemenetluses vara
müügihinna ja raamatupidamisliku väärtuse erinevus 109 800 000krooni).Eeltoodust saab järeldada vaid fakti, et hageja on otsustanud sellist summat käsitleda kuluna. Raamatupidamise seaduse § 3 p.5 kohaselt mõistetakse kuluna aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Eeltoodud väitest saab teada vaid ühe asjaolu – summast 287 804 201 krooni moodustab täitemenetluses välja selgitatud vara tegeliku väärtuse ja hageja poolt raamatupidamislikult ebaõigesti kajastatud väärtuste vahe summas 109 800 000krooni. Millistest komponentidest koosneb ülejäänud 178 004 201 krooni, ei selgu ei hagist ega ka oletuslikult audiitori seisukohast. 2008.a. kuludesse kandmise kahjumi kohta puuduvad vähimadki selgitused. EYB seisukohtades on rõhutatud, et need on koostatud vaid vastusena GIOÜ juhatusele informatsiooniks ning keelatakse selle kasutamine mistahes muul eesmärgil või jagamine mistahes muudele osapooltele. Audiitorbüroo on ise välistanud seisukoha kasutamise tõendina. OÜ F poolt teostatud ettevõtte väärtuse hinnang ja audiitori arvamus. Hagiavalduses ei ole lisas 43 ja osaliselt lisas 76 toodud dokumente lahti analüüsitud. Kohus ei saa hageja eest hakata otsima dokumentidest asjaolusid ning neid ise sisustama. Hageja poolt on kasutatud mõisteid, mis tavapäraste teadmiste juures ei ole mõistetavad (nt EBITDA).Hageja on kontrollimatutele algandmetele tuginedes teostanud ettevõtte väärtuse testi. Hageja ei ole testi metoodika valikut ja asjakohasust põhjendanud. Lisaks leiab kostja 1, et 1) tegemist ei olnud sisuliselt töötava ettevõttega; 2) puuduvad loogilised põhjendused, et eeldatavalt oleks ettevõte suudetud käivitada; 3) testis aluseks võetud tootmisvõimsused, toodangu kogused on ebarealistlikud; 4) millistest asjaoludest on lähtutud toodangu keskmise müügihinna arvesse võtmisel; 5) millised on testis toodud eeldused turustamise võimalikkuse kohta.
13.Hageja ei oska öelda, milliste erinevate kahjude puhul on rohkem süüd kostja 1 käitumises ja kostja 2 käitumises. Samas väidab hageja, et kuivõrd kahju tekitamises osalesid mõlemad kostjad, siis esitab ta oma nõude solidaarselt mõlema isiku vastu. Erinevate nõude aluste korral on kaitstavad huvid ja õigushüved ning sellest tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju erinev. Seega erinevatest nõude alustest tekkiv kahju ei kattu. Arvestades, et hageja on esitanud oma nõude kahel alusel, so lepingulisel ja lepinguvälisel õigusvastaselt kahju tekitamisel, tuleb ka kahju suuruse käsitlusel hagejal näidata kahju, millise eest kumbki kostja nõude erinevate õiguslike aluste korral hageja arvates vastutab. Hageja ei ole esile toonud lepinguid, milles osaleksid kostjad ühiselt. VÕS § 65 kohaselt on solidaarvõlgnikud isikud, kes peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Lepingulise kahju hüvitamise nõudes peab hageja ära määratlema, millise lepingulise kohustuse mittetäitmisest on kahju tekkinud suurus. Käesoleval juhul on hageja oma nõude diferentseerinud vaid sellega, et nõude summad on tekkinud alates 2007.aastast. Hageja ei ole näidanud, millisest lepingulisest suhtest või muul viisil võiks tema arvates tuleneda solidaarvastutuse alus. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue
14.Hageja alternatiivne õiguslik käsitlus lepinguväliselt kahju tekitamisest on ekslik. Hageja on hagi asjaolud, millest tulenevad väidetavalt tema õiguste rikkumisest, seostanud BPG ja kostja 1 vaheliste suhetega. Viidatud suhe ei loo lepinguvälist nõuet, sest kostja 1 ja BPG suhted põhinesid laenulepingul, seega lepingulisel suhtel. Lepingulise suhte olemasolu välistab nõude kvalifitseerimise lepinguvälisel alusel. BPG ja Panga vahelisest laenulepingu rikkumisest ei tulene hageja õiguste rikkumist. Hagi p 4.1.3.1, 4.1.3.3. lepinguvälise nõude põhjendusena toodud väited on kostja 1 suhtes asjakohatud. Kostja 1 ei ole müügilepingu pool, ka pole kostja 1 osalenud läbirääkimistes AON ja C . Hageja ja BPG vaheline kontsernisuhe ei anna alust BPG seotud asjaolude ja neist tulenevate väidetavate õigussuhete hagejale ülekandmiseks. BPG on 25.aprilli 2008.a pankrotiavalduses märkinud maksejõuetuse põhjuseks äriplaani ebaõnnestumise (lisa 1). Äriplaani eesmärgiks oli vineeritootmistehase käivitamine. Tehase edukaks toimimiseks ja äriplaani elluviimise jaoks olid esmatähtsad seadmed. A C S.p.A. tarnis BPG praakseadmed, mida ta pole võimeline BPG jaoks vajaliku kiirusega töökorda seadma. Eeltoodust nähtuvalt
põhjustas BPG pankroti seega C S.p.A. puudustega seadmetest ja sellest tulenevalt vineeritootmistehase käivitamisega seotud raskused. Juhul, kui hageja jääb oma käsitluse juurde ja peab ennast müügilepinguga kaitstud isikuks, peaks hageja suunama oma nõude õige kostja, C S.p.A. vastu. Menetluslikud seisukohad
15.Kostja 1 palub protokolli parandamise taotluse jätta rahuldamata, sest protokoll ei sa asendada ega muuta poolte menetlusdokumentides esitatud seisukohti. Protokoll ei ole tõendi allikas. Hageja ei ole esitanud istungil taotlusi mingi asjaolu protokollimiseks. Kostja 2 vastuväited.
16.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastuväited nõude suurusele ja solidaarkohustusele
17.Hageja suutmatus määratleda talle kahju tekitanud isikut viitab üheselt sellele, et hagiavalduses esile toodud asjaolud ei oma mitte mingit puutumust ilmnenud tagajärjega. VÕS § 65 sätestab solidaarvastutuse kohaldamise üldised alused, VÕS § 137 on erinormiks. Lepingulisest suhtest tekkinud kahju hüvitamise nõude puhul peab nõude esitaja üheselt määratlema, millise lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest tulenevalt on kahju tekkinud ja et kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud mitte ühtegi lepingut, milles osaleksid nii SEB kui ka Liising ühiselt. Jääb arusaamatuks, millisest konkreetsest lepingulisest suhtest saaks tuleneda solidaarvastutus. Kostja 2 ei saa vastutada kostjaga 1 solidaarselt BPG ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Seega on solidaarne vastutus VÕS § 81 lg.1 alusel esitatud nõude puhul välistatud. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ka mitte ühtegi argumenti, millest saaks tuleneda solidaarne vastutus väidetava lepinguvälise kahju eest. Kostjate õigussuhted hagejaga olid oma sisus erinevad, mis välistab solidaarse vastutuse. VÕS § 137 tähenduses on solidaarne vastutus kohaldatav, kui kahju on tekitatud mitme isiku poolt sama teoga, kuid nõude alus võib olla sama või erinev. Erinevate nõude aluste korral on kaitstavad huvid ja õigushüved ning sellest tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju erinev ja kahju ei kattu.
18.27. jaanuarist 2010.a. EYB seisukohtadest ei saa järeldada hagejale kahju tekkimise asjaolusid ja hageja ei ole ka pidestanud ühtegi sündmust, millest saaks esitatud kahjusumma tuleneda ja kuidas need on kujunenud. EYB esitas seisukoha, et 2007. aastal on G eraldiseisvas aruandluses kajastanud kuludena kahjumit summas 287 804 201 krooni (sh täitemenetluses vara müügihinna ja raamatupidamisliku väärtuse erinevus 109 800 000krooni). Eeltoodust saab järeldada vaid fakti, et hageja on otsustanud sellist summat käsitleda kuluna. Raamatupidamise seaduse § 3 p.5 kohaselt mõistetakse kuluna aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Eeltoodud väitest saab teada vaid ühe asjaolu – summast 287 804 201 krooni moodustab täitemenetluses välja selgitatud vara tegeliku väärtuse ja hageja poolt raamatupidamislikult ebaõigesti kajastatud väärtuste vahe summas 109 800 000krooni. Millistest komponentidest koosneb ülejäänud 178 004 201 krooni, ei selgu ei hagist ega ka oletuslikult audiitori seisukohast. 2008.a. kuludesse kandmise kahjumi kohta puuduvad vähimadki selgitused. EYB seisukohtades on rõhutatud, et need on koostatud vaid vastusena GIOÜ juhatusele informatsiooniks ning keelatakse selle kasutamine mistahes muul eesmärgil või jagamine mistahes muudele osapooltele. Audiitorbüroo on ise välistanud seisukoha kasutamise tõendina. OÜ F poolt teostatud ettevõtte väärtuse hinnang ja audiitori arvamus. Hagiavalduses ei ole lisas 43 ja osaliselt lisas 76 toodud dokumente lahti analüüsitud. Kohus ei saa hageja eest hakata otsima dokumentidest asjaolusid ning neid ise sisustama. Hageja poolt on kasutatud mõisteid, mis tavapäraste teadmiste juures ei ole mõistetavad (nt EBITDA).Hageja on kontrollimatutele algandmetele tuginedes teostanud ettevõtte väärtuse testi.
Hageja ei ole testi metoodika valikut ja asjakohasust põhjendanud. Lisaks leiab kostja 1, et 1) tegemist ei olnud sisuliselt töötava ettevõttega; 2) puuduvad loogilised põhjendused, et eeldatavalt oleks ettevõte suudetud käivitada; 3) testis aluseks võetud tootmisvõimsused, toodangu kogused on ebarealistlikud; 4) millistest asjaoludest on lähtutud toodangu keskmise müügihinna arvesse võtmisel; 5) millised on testis toodud eeldused turustamise võimalikkuse kohta. Hageja ei oska öelda, milliste erinevate kahjude puhul on rohkem süüd kostja 1 käitumises ja kostja 2 käitumises. Lepingu rikkumisest tulenev nõue
19.VÕS § 81 lg.1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Sätte eesmärgiks ei ole anda lepingu pooleks mitteolevale kolmandale isikule, kellel on ühega lepingu pooltest mistahes seos või kes on muul viisil üldiselt huvitatud ühe lepingu poole heast käekäigust ja/või kes võib võlausaldaja isiku, asja või vara kahjustamise tõttu lepingu poole seisundi halvenemise kaudu ka ise kaudselt kahjustatud saada, võimalust sekkuda lepingulisse suhtesse ja nõuda seeläbi lepingu poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist endale. Samuti ei võimalda viidatud säte lugeda lepingu pooleks oleva võlausaldaja kahju kolmanda isiku kahjuks. Kolmandat isikut kaitsva lepingu mõtteks on anda õiguskaitsevahend kolmandale isikule, kes võib lepingust tuleneva soorituse täitmata jätmise kaudu ise saada isiku-, asja- või varakahju. Tüüpilised juhtumid on olukorrad, kus kolmas isik on otseses kokkupuutes lepingulise sooritusega ja saab selle soorituse tulemusel ise kahju. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt on ta otseses kokkupuutes müügilepingust või liisingulepingust tulenevate sooritustega. Asjaolu, et hageja on BPG osanik ja/või BPG äriprojekti investeerija ei tähenda seda, et tal on BPG ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute alusel kaitstud kolmas isik ning saab esitada nimetatud lepingutest tulenevalt kahju hüvitamise nõude. Kostja 2 ei sõlminud C müügilepingut mitte omal initsiatiivil, vaid liisingulepingu täitmiseks. Liisingulepingu ainsaks sisuks liisinguandja jaoks on liisingulepingu objektiks oleva vara omandamise finantseerimine liisinguvõtja jaoks. VÕS § 365 järgi liisinguvõtjal õigus esitada otse müüja vastu mistahes müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, sellise nõude esitamisel on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused. Liisingulepingu olemusest tulenevalt ei saa lepingu ja selle täitmiseks sõlmitud müügilepingu järgi liisinguandja vastutada liisinguvõtja osaniku või investori ees, kuivõrd liisinguvõtja õiguslik positsioon võimaldab tal esitada nõudeid otse müüja vastu. Liisinguvõtja on omategudest tulenevalt õigustatud kaitsma investorihuve. Sarnaselt olid reguleeritud BPG õiguslik positsioon ka müügilepingu p.-s1.1.3 ning liisingulepingu lisa 2 p.-ga
1.10.14.kehtestatud liisingulepingu p.4.4 uues redaktsioonis.
20.Kostja 2 ei ole rikkunud Müügi- ja Liisingulepingust tulenevaid kohustusi BPG ees. Olukorras, kus kostja 2 ei ole viidatud lepingutest tulenevaid kohustusi BPG ees rikkunud, ei ole vastavat rikkumist toimunud ka hageja suhtes ja hageja ei ole kandnud kahju. Kostja 2 osales õigussuhetes C liisingueseme omandamist finantseeriva isikuna. Liisingulepingu olemuslikuks tunnuseks on liisinguandja kohustus omandada liisinguvõtja poolt soovitud liisinguese kolmandalt isikult. Liisinguobjekti omandamine toimub liisinguvõtja juhiste läbi ning liisinguandjal puudub huvi müügilepingu eseme enesele omandamise suhtes. Liisingulepingu sisuks liisinguandja jaoks on liisingulepingu objektiks oleva vara omandamise finantseerimine liisinguvõtja jaoks. VÕS § 362 lg.3 järgi ei vastuta liisinguandja liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud, kui liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja või kui füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumusest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Riigikohus rõhutab oma 19.aprilli 2006.a. lahendis nr. 3-2-1-29-06, et liisinguandja on liisingulepingu järgi krediteerija rollis ega pea üldjuhul kandma liisinguga ostetud eseme ebakvaliteetsuse riski. Seda kinnitab juba liisingulepingu kui eri tüüpi lepingu regulatsioon Võlaõigusseaduses. Liisinguandja ei vali ostetavat eset ning tal puudub sellega seoses muu kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumiseks. Poolte suhted muudab laenuga võrreldes komplitseerituks asjaolu, et liisinguandja on ostjaks ja saab liisingueseme omanikuks.
Liisinguvõtja huvide tasakaalustamiseks näeb seadus erandina ette võimaluse, et liisinguvõtja saab otse oma nimel esitada müügilepingust (primaarselt liisinguandjale kuuluvaid) nõudeid müüja vastu esmajoones tulenevalt müügieseme puudustest. Seega ei vastuta kostja 2 BPG ees müügilepingu objektiks olevate seadmete puuduste eest ega kanna ka BPG ees vastutust mistahes kahju eest, mida BPG on kandnud seoses asjaoluga, et müügilepingu objektiks olevad seadmed olid puudustega. Tehase hilinenud käivitamisest tulenevad riskid ja sellega seotud kahju on BPG kanda. Intresside tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas seadmed on puudustega või mitte. Liisinguvõtja valib ise liisitava objekti müüja, siis kannab ta ise ka sellega seotud riski, et kas müüja on suuteline oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, mille kohaselt valis liisingueseme või selle müüja kostja 2.
21.Täiendava garantii nõudmine või nõudmata jätmine ei saa mitte mingil moel iseenesest tekitada kellelegi kahju. BPG, kostja 2 ja C vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oli vineeritehase tootmisseadmete müük ning tarnimine. Müügilepingu lisa B punkti 5.8. kohaselt pidid seadmed olema valmis ja töökorras 07.oktoobril 2006.a. 28.veebruaril 2006.a. sõlmisid pooled lepingu muudatuse, millega leppisid kokku lepingu lisaks B oleva ajagraafiku muutmises ning lepingu punktis 3.6.1. nimetatud ettemaksugarantii pikendamises. Müügilepingu punktis
3.6.1.sätestatud garantii summas 1 975 000 EUR garanteeris seadmete tarnimist kehtivusega kuni lõpp-protokolli allakirjutamiseni. Müügilepingu punktis 3.6.1. nimetatud pangagarantii nõuti 04.aprillil 2007.a. sisse. Kuivõrd BPG, Liising ja C sõlmisid aga 29.juunil 2007.a. täiendava kokkuleppe, mis kirjutati alla 04.juulil 2007.a., siis tagastati nimetatud kokkuleppe alusel C 1 728 125 EUR ja pikendati müügilepingu punktis 4.4. nimetatud garantii kehtivust kuni 30.juunini 2008.a. ning sätestati C täiendavad kohustused lõpp-protokolli allkirjastamise järgselt. C hüvitas BPG 246 875 EUR suuruse kahju, mis oli põhjustatud tarne viivitusest. Seega sai BPG kokkuleppe alusel täiendavaid rahalisi vahendeid ning kostja 2 ei ole jätnud nimetatud summat BPG üle kandmata. BPG on oma allkirjaga kokkuleppel kinnitanud seda, et ta nõustub kokkuleppe tingimustega. On mõistetamatu, miks soostus BPG kokkulepet allkirjastama, kui see ei vastanud tema tahtele. Kokkuleppe alusel võttis C endale täiendavaid kohustusi, BPG sai täiendavaid rahalisi vahendeid ja sisuliselt sai rahuldatud kõik BPG 11.aprilli 2007.a. pöördumises toodud nõuded. Müügilepingu punktis 3.6.1. toodud garantii garanteeris seadmete õigeaegset tarnimist. Täiendava garantii nõudmine oleks tähendanud müügilepingu muutmist ja täiesti uue tagatise osas kokku leppimist. Kokkulepped, mis saavutati, sisalduvad 04.juulil 2007.a. alla kirjutatud kokkuleppes. Kostja 2 ei ole rikkunud müügi- ja liisingulepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ei nõudnud sisse müügilepingu punktis 3.6.2. nimetatud garantiid summas 987 500 EUR. Müügilepingu punkti 3.6.2. kohaselt andis C liisinguandjale 10%-lise „warranty guarantee“ tehniliste probleemide kaitseks ja viivituse puhuks garantiiremondis, mis kehtis kuni 18 kuu möödumiseni viimase saadetise päevast („Last delivery date“), mis on toodud lepingu lisas B. Müügilepingu punkti 3.13 kohaselt oli viimase saadetise kuupäevaks 30.03.2006.a. Seega pidi garantii lepingust tulenevalt kehtima kuni 30.09.2007.a. Sellise garantii kostja 1 ka väljastas. Kostjal 2 ei olnud mitte mingit võimalust garantiitähtaja pikendamist nõuda, kuna see sõltus C st ja tema pangast. BPG kui seadmete nõuetekohasusest otseselt huvitatud isik ei teinud midagi selleks, et garantiitähtaega pikendada. Väär on väide, mille kohaselt on pooled 04.juuli 2007.a. kokkuleppe punktis 6 leppinud kokku ka lepingu punktis 3.6.2. nimetatud garantii kehtivuse pikendamises. Kokkuleppe punkt 4.4. sätestab üheselt, et kokku on lepitud lepingu punktis 4.4. nimetatud garantii (tootjagarantii, mitte pangagarantii) pikendamises. Asjaolu, kas kostja 2 kasutas võimalust pangagarantii sisse nõudmiseks, ei tähenda iseenesest kahju tekkimist liisinguvõtjale või tema osanikele. Liisinguvõtjal saab tekkida kahju siiski vaid lepingu objektiks olevate seadmete puudustest. Garantiitähtaja möödumine või garantii sisse nõudmata jätmine ei vabasta lepingut rikkunud poolt vastutusest lepingu rikkumise eest. Liisinguvõtjal võimalus esitada müügilepingurikkumisest tulenevaid nõudeid C vastu ja vältida seadme puudustest tuleneva kahju tekkimist või suurenemist. Nimetatud õiguse olemasolu ei ole
mitte kuidagi piiratud garantiiga. Ainult C saab olla vastutav hagejale ja BPG tekitatud väidetava kahju eest, mitte garantii sisse nõudmine või sisse nõudmata jätmine.
22.Liisingulepingust tulenevaks kohustuseks ei olnud kostjale 2 seadmete remondi korraldamine ja sellega seotud nõuete esitamine tootja vastu. Vastav õigus ja kohustus oli BPG-l, kes on vastavat õigust kasutanud. Pressi plaatidel esines õli lekkeid kahel korral. Esimesel korral 2007. aasta 26.oktoobril ja teisel korral 2008. aasta märtsis. Mõlemal juhul on BPG suhelnud nimetatud teemal C ja kostja 2 ei ole selles osas takistusi teinud. Vigade tuvastamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tulid C tehnikud Eestisse ning püüdsid viga parandada. Samuti on BPG takistusteta suhelnud C seoses pikijätkamispingiga (scarf jointing line) seotud probleemidega ja muude tehase töös esinenud probleemidega. I OY eksperthinnangu tellimise ainsaks põhjuseks oli seadme puuduste fikseerimine ja puuduste põhjuste selgitamine selleks, et esitada võimalik nõue C vastu. Otsusest tellida eksperthinnang, informeeris kostja 2 18.veebruaril 2008.a. C t, selgitades ühtlasi tehase töös ilmnenud probleemide olemust. BPG ja hageja seadusjärgne esindaja oli sellest teadlik. I OY eksperthinnang valmis 28.märtsil 2008.a. Pärast eksperthinnangu saamist ei teinud BPG ega hageja mitte midagi oma õiguste kaitseks, mistõttu võis tekkida olukord, kus C saaks esitada väite, mille kohaselt ei vastuta ta seadmete puuduste eest, kuivõrd talle ei ole puudustest mõistliku aja jooksul teatatud.
23.14.aprillil 2008.a. teatas kostja 2 C tehase töös esinevatest puudustest ning esitas nõude puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 05.maiks 2008.a. C vastas nõudele 21.aprillil 2008.a, mis edastati BPG-le. 21.mail 2008.a. toimus Tallinnas kohtumine, millest võtsid osa kostja 2, C ja BPG esindajad (s.h. PS ja tehnikadirektor Rein Mõis).Kohtumisel arutati tekkinud probleeme ning tehti C le ettepanek probleemide lahendamiseks. Ettepanekud vaidluse lahendamise võimaluste kohta olid BPG-ga eelnevalt kooskõlastatud. Peale läbirääkimiste algust pidasid pooled aktiivselt läbirääkimisi müügilepingust tulenevate erimeelsuste lahendamiseks kohtuväliselt. Läbirääkimisi C a peeti BPG ja hageja teadmisel ning heakskiidul. Kostja 2 ja BPG asusid läbirääkimistesse uute võimalike tarnijatega, et saada hinnapakkumine uuele pikijätkamispingile, telliti BPG teadmisel ja kaasabil Tallinna Tehnikaülikoolilt pressi plaatidele täiendav tehniline ekspertiis. Kostja 2 ja pankrotihaldur andsid 28.mail 2008.a. BPG nõusoleku plaatide lahtilõikamiseks ekspertiisi tegemiseks. Seda, et läbirääkimised C toimusid BPG teadmisel ja heakskiidul, kinnitab kirjavahetus: kostja 2 10.juuni 2008.a. vastus BPG esindaja pöördumisele, milles BPG teatab, et uue pikijätkamispingi võimalik tarnija on tulemas Eestisse. 11.juuni 2008.a. kirjas kinnitab BPG pankrotihaldur Andres Hermet, et ta on teadlik läbirääkimistest C ; 19.juuni 2008.a. kirjas esitab BPG omapoolsed ettepanekud C sõlmitava kokkuleppe täiendamiseks. 26.juunil 2008.a. edastab Liising BPG kavandatava lepingu projekti ja palub BPG-l esitada omapoolsed kommentaarid. Oma 27.juuni 2008.a. vastuses viitab BPG asjaolule, et ta ei saa kinnitada C poolt kokkuleppe saavutamiseks seatud tingimust. Nimetatud tingimuseks oli C poolt seatud nõue, mille kohaselt on kokkulepe kostjaga 2 võimalik vaid juhul, kui BPG kinnitab seda, et tal puuduvad mistahes nõudmised C vastu. Sisuliselt oli BPG soovimatus nimetatud kinnitust anda ka põhjuseks, miks kokkulepet C ga ei saavutatud. Kokkuleppe asjaolusid arutati 05.juunil 2008.a.toimunud BPG pankrotitoimkonnakoosolekul, kus pankrotihaldur otsustas muuhulgas võtta liisingulepingu täitmisele. 17.detsembril 2008.a. esitas pankrotihaldur avalduse liisingulepingu täitmisele võtmise tühistamiseks. BPG ega hageja ei ole üheski kostjale 2 saadetud pöördumises viidanud sellele, et kostja 2 tegevus ei vasta Grove ja BPG tahtele ning võib kahjustada nende huve. Kostja 2 on teinud endast oleneva seadmete puudustest tuleneva kahju vähendamiseks. Muuhulgas pöördus 30.juunil 2008.a. kohtusse C vastukahju summas 14 144 904,49 krooni hüvitamise nõudes.
24.Kostjal 2 puudus võimalus takistada BPG-d ja hagejat kasutamast oma põhiseadusest tulenevat õigust pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtu poole. Kostja 2 on taotlenud BPG
kaasamist menetlusse kolmanda isikuna. Kohus ei ole nimetatud taotluse osas seisukohta veel võtnud. Hagiavaldusest ei selgu, et hageja olukord oleks teistsugune olukorras, kus kostja 2 oleks C sõlmitud lepingust taganenud. Põhjendamatu on väide, mille kohaselt on BPG ja G huve kahjustava käitumisena käsitletav kostja 2 väidetav keeld seadmeid ise remontida. Väidet esitades käitub hageja vastuoluliselt, heites ühelt poolt ette pangagarantii 2 sisse nõudmata jätmiste, käsitledes samas lepingute rikkumisena olukorda, kus kostja 2 on hoidunud tegudest, mis oleksid vältimatult toonud kaasa C garantiist tuleneva vastutuse lõppemise. Hageja ei ole tõendanud seda, et Liising on keelanud BPG-l seadmete remontimise. BPG on väljendanud, et ta soovib seadmeid ise remontida. 11.aprilli 2007.a. kirjas viitab BPG võimalusele, et vajadusel kaasatakse teised eksperdid juhul, kui C ei õnnestu jõuda kokkuleppele, kuid ei väljenda seda, et soovib seadmeid igal juhul ise remontida. Kiri on üldsõnaline. BPG ei püüdnud ka tegelikkuses seadmeid ise remontida, vaid on puuduste ilmnemisel pöördunud C poole. Seadmete remontimine C t kaasamata oleks raskendanud oluliselt või koguni välistanud õiguskaitsevahendite maksma paneku võimalused C vastu. Müügilepingu punkti 2.10 kohaselt oli tarnitavate seadmete töökorda seadmine C kvalifitseeritud personali kohustus, punkti 4.3. kohaselt ei vastuta C defektide või rikete eest, mis on tingitud liisinguvõtja hoolimatusest ja/või seadmete valest kasutamisest või ilma töövõtja eelneva kirjaliku loata tehtud muudatustest või remondist. Seega oleks seadmete iseseisev remontimine garantiiperioodi jooksul oluliselt raskendanud lepingust tulenevate nõuete esitamist C vastu. Kostja 2 käitumine oli tingitud BPG poolsest kohustuste rikkumisest. On mõistetamatu heita võlausaldajale ette õiguskaitsevahendite kasutamist ja täiendavate tagatiste nõudmist olukorras, kus võlgnik rikub oma kohustust. Taolises olukorras õiguskaitsevahendite kasutamine ja täiendavate tagatiste nõudmine on igati õiguspärane käitumine. Kostja 2 ei ole nõudnud volitust mitte hüpoteekide realiseerimiseks, vaid läbirääkimiste pidamiseks isikutega, kes võiksid olla huvitatud BPG osade ostmisest. Konkreetset pakkumist ei ole UPM K OY kunagi teinud, mistõttu ei saanud Liising sellest ka keelduda.
25.Kuna arusaadavalt eelneb kahju põhjustav tegu tagajärjele ehk kahju tekkimisele, siis eisaa pärast 12.maid 2008.a. tekkinud asjaolud ja sündmused olla hageja nõude aluseks, sest hageja käsitleb kahju tekkimise hetkena pankroti väljakuulutamist. BPG pankrotistumine ei ole mitte mingil moel seotud kostja 2 tegevusega. 25.aprillil 2008.a. esitas BPG Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles märgib BPG sõnaselgelt, et näeb maksejõuetuse põhjusena primaarselt äriplaani ebaõnnestumist. Ka ajutine pankrotihaldur on oma 09.mail 2008.a. Pärnu Maakohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande punktis 8 rõhutanud, et BPG maksejõuetuse põhjuseks on kavandatud äriplaani ebaõnnestumine. Väär on väide, mille kohaselt tuleneb I OY eksperthinnangust, et BPG äriplaan oli puudusteta. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue
26.Kostja 2 on seisukohal, et temale etteheidetavast käitumisest ei saa tekkida liisinguvõtjale ega liisinguvõtja osanikule mitte mingit kahju. Ükski tegu ei ole toonud kaasa mitte mingit tagajärge - C ei ole kokkulepet sõlmitud, hagi C vastu on Harju Maakohtu menetluses, garantii sisse nõudmine või sisse nõudmata jätmine ei tähenda nõude lõppemist ega vabasta C lepingu rikkumisest. Kostjal 2 puudus ka faktiliselt võimalus esile toodud asjaoludel liisinguvõtja ja tema osaniku majandustegevusse sekkuda, sest liisinguvõtjal on õigus esitada iseseisvalt nõuded müüja vastu ning kostjal 2 puudub võimalus liisinguvõtjat takistada. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb kostja 2 seaduses sätestatud kohustuse järgimata jätmine. Kostja 2 on käitunud liisinguvõtja huve maksimaalselt arvestaval viisil ja see ei saa olla heade kommete vastane. Menetluslikud seisukohad
27.Kostja 2 palub jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seisukohad ning tutvunud kohtuasjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustamata faktilised asjaolud
29.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: Hageja asutas BPG eesmärgiga rajada vineeritehas ja asuda tootma vineeri. Hageja ja kostja 1 pidasid läbirääkimisi vineeritehase rajamise finantseerimiseks ning 20.04.2005 tegi kostja 1 hagejale pakkumise vineeritehase finantseerimiseks, mida muudeti 25.05.2005 kokkuleppega. 14.06.2005 sõlmisid kostja 2, BPG ja ACS(C ) lepingu nr XXX vineeritehase seadmete müügiks ja tarnimiseks (müügileping). Seadmed pidi olema töökorras ja valmis 07.10.2006. Lepingu täitmise tagamiseks väljastas C kostja 2 kasuks 30.06.2005 pangagarantii 1 975 000 eurole (pangagarantii 1) ja 12.05.2005 garantii 987 500 eurole (pangagarantii 2) seadmete parandamise ja asendamise kindlustamiseks. 20.06.2005 sõlmisid BPG ja kostja 2 kapitalirendilepingu, mille objektiks olid müügilepingu alusel soetatud puditöötlemisseadmed. 27.06.2005 sõlmisid kostja 1 ja BPG laenulepingu 6 391 165 euro laenamiseks (laenuleping1), mille sihtotstarve oli vineeritehase rajamine. Laenulepingu tagamiseks seati 115 000 000 kroonine hüpoteek hageja kinnistutele ja vineeritehase kinnistule. 04.07.2005 sõlmisid hageja ja BPG allutatud laenu lepingu (laenuleping 2), millega hageja laenas 33 890 000 krooni vineeritehase rajamiseks. 28.02.2008 müügilepingu lisaga muudeti seadmete tarnimise tähtaega. 27.11.2006 sõlmis BPG läbi kindlustusmaakleri kindlustuslepingu ZIILtd-ga, millega kindlustati BPG varad summale 376,8 miljonit krooni ja ärikatkestus summas 127,5 miljonit krooni. Soodustatud isikuks oli kostja 2. Tehase ehitustööd lõpetati 10.11.2006. 05.01.2007 restruktureeriti laenulepingu tagatised, seati ühishüpoteek hageja kinnistutele I järjekohale Svenska Handelsbankeni kasuks 150 000 000 kroonile ja kostja 1 kasuks II järjekohale 32 000 000 kroonile. 25.01.2008 seati hageja kinnistutele kostja 1 kasuks summas 68 000 000 krooni. 23.04.2008 esitas kostja 1 kohtutäiturile avalduse täitemenetlusega liitumiseks. 12.05.2008 kuulutati välja BPG pankrot. 30.06.2008 tagastas kostja 1 pangagarantii 2. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kapitalirendilepingu alusel tarnitud seadmed ei vastanud lepingus kokku lepitud kvaliteedile ja nende töökorrashoidmisega oli probleeme. Vaidlust ei ole ka selle üle, et laenulepingud, müügileping ja liisingleping omavad ühtset majanduslikku eesmärkki. Samuti puudub vaidlus selles, et laenulepingu ja liisinglepingu teenindamisega tekkis viivitus. Vaidlusalused faktilised asjaolud
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas BPG ja kostja 1 vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, kas kostja 1 ja kostja 2 tegid takistusi BPG seadmete töökorras hoidmisel, tehase töö juhtimisel ja õiguskaitsevahendite kasutamisel C suhtes. Lepingu rikkumisest tulenev nõue kostja 1 vastu
31.Hageja on nii hagiavalduses, selle täienduses ja kohtukõne teesides käsitlenud kostja 1 ja kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ühtsena. Hageja kahju seisneb selle, et kostja 1 ja kostja 2 tegevuse tulemusena pankrotistus BPG ning hageja poolt BPG kohustuste täitmise tagamiseks antud tagatised tuli realiseerida, samuti peab hageja oma kahjuks BPG-sse tehtud investeeringuid. Hageja väidab, et BPG ja kostja 1 ning kostja 2 vahel sõlmitud lepingud on VÕS § 81 lg 1 mõttes hagejat kui kolmandat isikut kaitsvad lepingud. BPG on kostjaga 1 sõlminud laenulepingu 1 ja kostja 1 on andnud välja pangagarantii 1 ja pangagarantii 2, seega saab kostja 1 vastu suunatud lepingulised nõuded tuleneda üksnes nendest lepingulistest suhetest.
Hageja on esitanud esimese valikuna kostja 1 vastu lepingu rikkumisest tuleneva nõude Hageja nõue kostja 1 vastu ei saa rajaneda müügilepingul ega ka liisinglepingul, kuna kostja 1 ei ole nende lepingute pooleks.
32.Hageja leiab, et kostjal 1 oli VÕS § 6 ja § 81 lg 1 ning KrAS § 89 lg 1 kaitse-, lojaalsus- ja hoolduskohustus hageja suhtes. Hageja heidab kostjale 1 ette, et viimane keeldus vineeritehase täiendavast finantseerimisest BPG ja kostja 1 vahel sõlmitud suulise laenulepingu alusel ja keelas ka teiste investorite kaasamise ning jättis sissenõudmata põhjendamatult pangagarantii 2. Samuti nõudis kostja 1 täiendavaid tagatisi laenulepingu täitmiseks ning esitas täitmisavalduse kohtutäiturile. Asja lahendamiseks on vajalik eelkõige välja selgitada, kas BPG ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping on VÕS § 81 lg 1 mõttes hagejat kaitsev leping ning kas BPG ja kostja 1 vahel oli sõlmitud suuline laenuleping. VÕS § 81 lg 1 sätestab, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Kõik kolm tingimust peavad olema täidetud üheaegselt. Hageja huvide või õiguste ohustamine Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tagas BPG ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, seega oli olemas tagatiskokkulepe. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja investeeris ise BPG tegevusse ning see oli kostja 1 poolt 20.05.2005 vineeritehase finantseerimiseks tehtud pakkumises üheks raha saamise eeltingimuseks. Kohus leiab, et hüpoteegist tulenevad nõuded ja vastuväited saavad põhineda üksnes asjaõigusseadusel ja tagatiskokkuleppel ning neid väiteid ei ole hageja hagis esile toonud. Hageja on välja toonud asjaoluna, et ka tema investeeris BPG-sse, see asjaolu oli kostjale 1 teada laenulepingu sõlmimisel, enamgi veel, omafinantseering oli panga enda poolt finantseerimise eeltingimuseks seatud. VÕS § 81 lg 1 sätestatu on erandolukord, kus lepinguga kaitstakse ka isikut, kes ei ole lepingus märgitud, ja seetõttu tuleb seda tõlgendada kitsendavalt. Kohus leiab, et äriühingusse investeerimist ei saa pidada VÕS § 81 lg 1 p 1 eeldusena toodud tegevuseks. Ühest küljest oli hagejal kui BPG omanikul kohustus tasuda osakapitali sissemakse ning teisalt on äriühingusse investeerimine, mida hageja BPG-ga sõlmitud laenulepingute alusel tegi, tavaline äririsk. BPG kui äriühing pidi tegutsema enda, mitte oma osanike huvides ja seega ei saanud laenulepinguga olla ohustatud BPG osaniku õigused. VÕS § 81 lg 1 p 1 märgitud huvi peab olema kohtu arvates konkreetsem kui äriühingu huvi saada kasumit oma investeeringust. Äriühingu omaniku kohustus ongi investeerida äriühingusse. Juhul, kui iga äriühingu sõlmitud leping peaks kaitsma ka äriühingu omaniku huvi, väljuks selline arusaam lepinguvabaduse põhimõtte raamidest. Lepinguga kohustuste võtmise puhul ongi oluline õigussuhte poolte ning nende õiguste ja kohustuste täpne määratlemine lepinguga. Lepingu sõlmimisel on pooled vabad valima endale lepingupartnerit, samuti on neil õigus otsustada, millised on poolte õigused ja kohustused ja nende tasakaal. Lepingu puhul on võlgnikule teada, milliseid kohustusi ja kelle ees ta peab täitma. Asudes seisukohale, et äriühingu sõlmitud lepingul on mõju ka äriühingu omaniku õigustele, taksitaks selline olukord kohtu arvates tsiviilkäibe kindlust. Kuna VÕS § 81 lg 1 kõik kolm tingimust peavad olema täidetud üheaegselt ja esimeses punktis märgitu ei leidnud kinnitust, ei analüüsi kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt VÕS § 81 lg 1 p 2 ja 3 märgitud eeldusi. Kohus möönab, et hageja isik ja tema osalus vineeritehase projektis oli kostjale 1 teada ja seega pidi hageja kostjale 1 olema äratuntav. Samadel põhjustel ei ole pangagarantii 1 ega pangagarantii 2 vaadeldavad kui hagejat kaitsvad lepingud VÕS § 81 lg 1 mõttes.
33.Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei peaks edasi analüüsima, kas kostja 1 ja BPG vahel oli sõlmitud suuline laenuleping ja kas kostja 1 rikkus seda, samuti ei peaks analüüsima teisi hageja poolt kostjale 1 esitatud etteheiteid. Kohus peab siiski vajalikuks selguse ja kohtuotsuse põhjendatuse huvides võtta seisukoht ka nende asjaolude kohta. Hageja esitas suulise laenulepingu tõendamiseks taotluse kuulata vande all üle hageja seaduslik esindaja PS. TsMS § 268 lg 1 eeldab vastaspoole nõusolekut. Kohus ei saa suulise lepingu tõendamiseks koguda tõendeid, mis ei ole lubatud. Kostjad ei andnud nõusolekut hageja seadusliku esindajalt vande all seletuse võtmiseks ja seetõttu ei saa seda tõendit ka kasutada. Kohus märgib, et tegemist ei ole olukorraga, kus asjas ei oleks võimalik esitada muid tõendeid, mis on TsMS § 268 ́ kohaldamise eelduseks. Hageja ei ole hagiavalduses (p 1.2.5.) kirjeldanud suulise lepingu sõlmimise asjaolusid st lepingu tingimusi vaid üksnes maininud lepingu sõlmimise fakti. Kohtuistungil kirjeldas hageja seaduslik esindaja kokkuleppe sisu, märkides, et laenatava summa osas kokkulepe puudus, muud laenlepingu tingimused olid samas, mis kirjalike lepingute puhul. VÕS § 9 lg 1 järgi tuleb lepingu sõlmimiseks pidada olukorda, kui lepingu olulistes tingimustes on kokku lepitud. VÕS § 396 lg järgi on laenuleping leping, mille järgi üks isik kohustub andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksta sama rahasumma või tagastama sama liiki asja sama koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et kokkulepe laenusumma osas on laenulepingu oluline komponent ning selleta ei sa lugeda lepingut sõlmituks. Suuline laenuleping, sellisel moel nagu hageja seaduslik esindaja seda kohtuistungil kirjeldas, ei ole käsitletav iseseisva lepinguna. Kuna kostjal 1 puudus suulise laenulepingu näol kohustus anda täiendavat laenu, et ole ta seda ka rikkunud.
34.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ja BPG on küll otsinud täiendavaid finantseerimise võimalusi nagu võlakirjade emissioon, laenude saamine jne, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et BPG oleks nõudnud väidetava suulise laenulepingu täitmist kostja 1 poolt. Kostja 1 ei saa rikkuda kohustust, mille täitmist talt ei ole nõutud, sest kuna poolte vahel puudus kokkulepe laenatava summa suuruse kohta, siis ei saanud kostja 1 ka oma kohustust täita, sest ta ei teadnud, kui suur see võiks olla. Kohane õiguskaitsevahend oleks olnud kohustuse täitmise nõudmine, mida hageja ei ole teinud. Kohtule esitatud hageja, kostja 1 ja SH AB vahel sõlmitud lepingust ja selle sõlmimisele eelnenud kostja 1 ja BPG vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja 1 nõustus vineeritehase täiendava finantseerimisega SH poolt. Kostja 1 tegutsemist ei saa pidada hea usu põhimõtte vastaseks või lojaalsuskohustuse rikkumiseks, sest lepingust nähtub, et kostja 1 esimesel järjekohal olnud hüpoteek kustutati ning seati hüpoteek teisele järjekohale, mis oluliselt halvendas kostja 1 positsiooni laenu tagamise osas. Hageja juhatuse liikme ja kostja 1 esindajate vahelisest kirjavahetusest 12.06.2007, 28.06.2007, 11.08.2007 ei nähtu, et kostja 1 oleks keeldunud lisafinantseerimisest sh võlakirjaemissioonist, kirjadest nähtub üksnes, et kostja 1 on juhtinud tähelepanu võimalikule emissiooni luhtumisele. Kaitse-, hoolsus- ja lojaalsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda eeldusest, et mõlemad lepingu pooled täidavad oma kohustusi. Nimetatud kohustuse rikkumiseks ei saa pidada oma õiguste kaitset seadusega lubatud piirides ja seadusega lubatud õiguskaitsevahenditega näiteks nagu lepingu täitmise nõudmine või lisatagatiste nõudmine.
35.Kostja 1 õigus realiseerida hüpoteek ning täitemenetlusega ühinemise avalduse esitamist ei saa pidada hea usu põhimõtte vastaseks või kaitse-, lojaalsus – ja hoolsuskohustuse rikkumiseks. Tegemist on seadusega määratletud õiguskaitsevahendiga. Kohus möönab, et õiguskaitsevahendi kasutaimne võib olla iseenesest ka pahauskne, kuid kostja 1 kasutas eelnimetatud õiguskaitsevahendeid olukorras, kus BPG oli oma kohustused täitmata jätnud. Kostja 1 pankrotihoiatustest BPG-le, pankrotihalduri aruandest ning pankrotimäärusest nähtub, et BPG ei
olnud täitnud oma laenulepingust ja liisinglepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole seda asjaolu ka menetluse käigus eitanud. Kohtu arvates on igati õiguspärane õiguskaitsevahendite kasutamine olukorras, kus võlgnik on lepingut rikkunud.
36.Kohtule esitatud pangagarantiist 2 nähtub, et garantii oli kehtiv kuni 30.09.2007. Kohtule esitatud 29.06.2007 kokkuleppe p 6 alusel pikendasid kokkuleppe pooled seadmete müügilepingu p 4.4 nimetatud seadmete tootjagarantiid kuni 30.06.2008. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pangagarantiid 2 oleks pikendatud. Kohus leiab, et 29.06.2007 kokkulepet saab pidada müügilepingu muutmise kokkuleppeks. BPG oli 29.06.2007 kokkuleppe pool, järelikult oli tal ka võimalus esitada tingimusi kokkuleppele sh pangagarantii pikendamiseks. BPG seda ei teinud, järelikult ei pidanud ta seda vajalikuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et pangagarantii ning tootegarantii mõlemad võimaldavad nõuda lepingu kohast täitmist, kusjuures eelistada tuleks esmase õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõuet tootjagarantii alusel.
37.Hageja on seostanud kahju tekkimist sündmustega, mis päädisid BPG pankroti väljakuulutamisega. Kohtu arvates ei ole seetõttu olulised need sündmused, mis pankroti väljakuulutamisele järgnesid ja neid väiteid kohus ei analüüsi. Kostja 2 vastu esitatud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded
38.Hageja väidab, et BPG ja kostja 1 ning kostja 2 vahel sõlmitud lepingud on VÕS § 81 lg 1 mõttes hagejat kui kolmandat isikut kaitsvad lepingud. BPG on kostjaga 2 sõlminud liisinglepingu ja sellega seotud müügilepingu, täiendava kokkuleppe 28.02.2008 ja lisaks sellele oli kostja 2 kasuks välja antud pangagarantii ning ta oli soodustatud isikuks kindlustuslepingus. Seega saab kostja 2 vastu suunatud lepingulised nõuded tuleneda üksnes nendest lepingulistest suhetest. Hageja on esitanud esimese valikuna kostja 2 vastu lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Hageja heidab kostjale 2 ette, et kostja 2 nõudis pangagarantii 1 alusel raha väljamaksmise eeldusena vastuvõtuakti allkirjastamist ja jättis pangagarantii 1 alusel saadu hagejale üle kandmata; kostja 2 ei kooskõlastanud hagejaga ega BPG-ga C vastu kasutatavaid õiguskaitsevahendeid; kostja 2 keelas seadmete remontimise; kostja 2 ei nõudnud sisse pangagarantiid 2 ning takistas BPG-lt esitada nõudeid C vastu.
39.Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas müügileping ja liisingleping on hagejat kaitsvad lepingud VÕS § 81 lg 1 mõttes ning kas kostja 2 jättis täitmata oma lepingust tulenevad kohustused st rikkus lepingut. Kohus leiab sarnaselt laenulepingu kohta esitatud põhjendustega, et liisingleping ja müügileping ei ole lepingud, mis kaitsevad hageja huve. Kohus ei korda p 32 märgitud põhjendusi.
40.Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei peaks edasi analüüsima, kas kostja 1 ja BPG vahel oli sõlmitud suuline laenuleping ja kas kostja 1 rikkus seda, samuti ei peaks analüüsima teisi hageja poolt kostjale 1 esitatud etteheiteid. Kohus peab siiski vajalikuks selguse ja kohtuotsuse põhjendatuse huvides võtta seisukoht ka nende asjaolude kohta.
41.Liisinglepingu mõiste sätestab VÕS § 361. Liisinglepingut iseloomustab reeglina kolme eraldi isiku osalemine õigussuhtes, kus liisinguandja kohustuseks on eelkõige ostu finantseerimine. Liisingusuhte eripära ongi selles, et liisinguandja, kui asja omanik, täidab eelkõige finantseerimise funktsiooni ning lepingust tulenevad õiguseid saab ja ka peab täitma eelkõige liisinguvõtja, kelle huvides asi on soetatud. Seega käesoleval juhul oli BPG-l võimalik nõuda otse C lepingu kohast täitmist. Kostjale ei saa ette heita liisinglepingus liisinguvõtja jaoks tavapärast tegevust- saada tagasi oma raha. Kostja ei pidanudki olema huvitatud lepingu täitmise nõuete esitamisest ise vaid seda pidigi tegema BPG ise. Pangagarantii 1 osaline tagastamine
42.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja 2 nõudis sisse pangagarantii 2 ning C esitas
selle seaduslikkuse osas vastuväited. 29.06.2007 kokkuleppega on BPG nõustunud pangagarantii 1 tagastamisega, kokkuleppe kehtivust ei ole vaidlustatud, seega on tegemist kehtiva tahteavaldusega. BPG esitas nõude pangagarantii välja maksta 11.04.2007 ning edasisest kirjavahetusest C ja kostjaga 2 nähtub, et esinesid erimeelsused garantii sissenõudmise õiguspärasuses. Kohus järeldab, et liisinglepingu poole pidasid läbirääkimisi ning selle tulemusena jõudsid 29.06.2007 sõlmitud kokkuleppeni. Läbirääkimiste abil erimeelsuste lahendamine on kohtu arvates igati seaduslik. Kohus leiab, et pangagarantii 1 tagastamine kostja 2 poolt ei ole lepingu rikkumine, sest BPG nõustus selle tegevusega. C vastu kasutatud õiguskaitsevahendite kooskõlastamine
43.Liisingusuhte eripära arvestades oli kostja 2 esmaseks kohustuseks seadmete ostmise finantseerimine ning müügilepingu ja liisinglepingu kohase täitmise nõudmise õigus oli BPG-l endal. Kohus möönab siiski, et õigussuhte eripära arvestades ja õiguskaitsevahendite kasutamise dubleerimise vältimiseks on mõistlik, et liisinguandja ja liisinguvõtja jagavad informatsiooni. Kohtule esitatud Rein Mõisa ja C vahelisest e-kirjavahetusest (IV kd tl 187-243) nähtub, et BPG on oma õigust nõuda lepingu täitmist, kasutanud. Kostja 2 on teavitanud BPG-d I OY ekspertiisist 18.02.2008 ja 07.03.2008 e-kirjaga ning kostja 2 on teavitanud 22.04.2008 kriajga ka BPG-d C vastusest. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest (IV kd tl 272-276) nhtub, et BPG- oli kursis kostja 2 poolt võimalike õiguskaitsevahendite kasutamisega. Seadmete remontimise keelamine
44.Vaidlust ei ole selles, et C poolt tarnitud seadmed ei töötanud korralikult. Kohtule esitatud Rein Mõisa 31.10.2007 kirjast nähtub, et seadmetele C poolt antud tootegarantii tingimuseks oli seadmete remontimise keeld teiste isikute poolt. Kohus leiab, et selline tingimus, et tootegarantii kehtib vaid siis, kui selle remondi ja hooldusega tegelevad üksnes tootja enda või tema poolt nimetatud isikud, on tavapärane. Kohus leiab, et kostja 2 ei saanud takistada BPG-l seadmete remonti vaid see oli keelatud müügilepinguga. Müügilepingust tulenevad kohustused laienesid ka BPG-le. Seetõttu ei ole oluline, kas kostja 2 esindaja andis või ei andnud korraldusi seadmete remontimiseks, sest kostjal 2 puudus pädevus selle otsustamiseks. Pangagarantii 2 sissenõudmata jätmine ja lisatagatiste nõudmata jätmine
45.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et BPG oleks soovinud pangagarantii 2 sissenõudmist. Seega ei saa kostjale 2 ette heita tegevust, mille täitmist ei ole temalt soovitud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pangagarantiid 2 oleks pikendatud. Kohus leiab, et 29.06.2007 kokkulepet saab pidada müügilepingu muutmise kokkuleppeks. BPG oli 29.06.2007 kokkuleppe pool, järelikult oli tal ka võimalus esitada tingimusi kokkuleppele sh pangagarantii pikendamiseks. BPG seda ei teinud, järelikult ei pidanud ta seda vajalikuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et pangagarantii ning tootegarantii mõlemad võimaldavad nõuda lepingu kohast täitmist, kusjuures eelistada tuleks esmase õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõuet tootjagarantii alusel. BPG kui 29.06.2007 kokkuleppe pool ei ole kokkuleppe sõlmimisel nõudnud lisatagatiste kehtestamist. C vastu nõuete esitamise takistamine
46.BPG, kostja 2 ja C vahel sõlmitud müügilepingust ja liisinglepingust tulenevalt oli BPG-l kui liisinguvõtjal õigus nõuda müügilepingu täitmist. 19.05.2005 eellepingust nähtub, et seadmete tarnija valis hageja. Ei ole oluline, kas hageja küsis kostjalt 2 C vastu nõuete esitamiseks eraldi luba või kas kostja töötajad või esindajad andsid nõusolekuid või keeldusid neid andmast. BPG oli pädevus kasutada õiguskaitsevahendeid ise. BPG on ka korduvalt nõudnud C kohtuväliselt lepingu täitmist ja seadmete remontimist. Kohus leiab, et BPG oli teada ja ta sai aru võimalusest kasutada müügilepingus ja liisinglepingust tulenevaid õiguseid. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue kostjate vastu
47.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele. Näidisloetelu võimalikust õigusvastasest tegevusest on sätestatud VÕS § 1045 lg 1. Hageja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6, 7 ja 8, mille järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
48.Omandiõiguse rikkumiseks peab hageja seda, et kostjate tegevuse tulemusena muutus hageja omandis olnud BPG osa väärtusetuks. Omandiõiguse rikkumisena tuleb VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes silmas pidada omandit asjaõigusseaduse mõttes, osa kui õigus võib olla ka sättega hõlmatud. Samas ei ole deliktiõiguse eesmärk kaitsta omanikku puhtmajandusliku kahju eest. Osa väärtuse vähenemine ja äririski realiseerumine on kahju arvates puhtmajanduslik kahju. Kohus leiab samuti, et õiguse rikkumisel peaks kostjate õigust rikkuv tegevus olema eelkõige aktiivne tegevus mitte tegevusetus. Hageja heidab praeguses olukorras kostjatele ette seda, et kostjad ei kasutanud aktiivselt BPG lepingutes ette nähtud õigusi. Kohus leiab, et kostjad ei pidanudki neid õigusi kasutama, sest BPG-l oli võimalus endal neid õigusi kasutada.
49.Majandustegevusse sekkumiseks peab hageja seda, et kostjate tegevuse tulemusena muutus BPG maksejõuetuks, vineeritehase projekt ebaõnnestus ning hageja kaotas oma investeeringud. Kohus leiab, et majandustegevusse sekkumiseks saab eelkõige pidada mingit kostjate aktiivset tegevust, mille tulemusena said kahjustada hageja õigused. Majandustegevusse sekkumisena peab hageja kostjate passiivsust suhetes BPG , eelkõige kindlustuse ja garantii sissenõudmata jätmist ning C vastu nõuete esitamata jätmist. Kohus leiab, et kostjate tegevus ei ole olnud õigusvastane. BPG olid liising- ja kindlustuslepingu poolena samasugused õigused kui kostjatel nõuda lepingute täitmist, pangagarantii 2 sissenõudmist ei ole BPG kunagi soovinud, seega ei saanud kostjad tegemata jätta sooritust, mida neilt ei nõutud. Nii kindlustus kui ka liisinglepingust tulenevalt pidi BPG kui tehingu pool, kelle huvides seadmete soetamine ja kindlustamine toimus, olema aktiivne oma õiguste kaitsel. Kostjad esinesid tehingutes eelkõige finantseerijatena ning nende esmaseks huviks oli õigeaegsete maksete laekumine mitte lepingu muu osa täitmise kontrollimine.
50.Seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks käitumiseks peab hageja seda, et kostjad ei täitnud oma lepingust ja VÕS § 362 lg 3 ning VÕS 365 ja KrAS § 89 tulenevat kaitsekohustust. Lepingu täitmise nõudeõigus oli ka kostjatel ning laenulepingus ja liisinglepingus ette nähtud osamaksete tasumata jätmisel kohustuse täitmise nõudmine ei ole õigusvastane tegevus. Kostjate tegevus on kooskõlas lepinguga ning seaduses laenulepingu ja liisinglepingu kohta sätestatuga ning seetõttu ei saa olla kostjate tegevus seaduse vastane.
51.Heade kommete vastase tahtlikuks käitumiseks peab hageja kostjate tegevust, mis oli vineeritehase majandusraskuste ilmnemisel tagatiste realiseerimisele suunatud mitte vineeritehase majandustegevuse jätkamisele. Kostjad olid BPG-ga sõlmitud lepingutes finantseerijad ning nende esmane huvi oli sada tagasi vineeritehase rajamisse antud raha. Kohus leiab, et omalepingust tulenevate õiguste täitmise nõudmine kostjate poolt ei ole heade kommete vastane tegevus.
52.Kohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole vajalik analüüsida põhjusliku seose olemasolu ja kostjate süü küsimust, sest puudub õigusvastane tegevus, mida kostjatele ette heita. Solidaarvastutus
53.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut
vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja lepingul rikkumisele tuginev nõue ei saa tuua kaasa kostjate solidaarset vastutust, sest kostjad ei ole BPG-ga sõlmitud lepingutes korraga lepingu poolteks.
54.Kostjate vastutus õigusvastasest tegevusest tulenevalt ei saa kohtu arvates samuti olla solidaarne. Hageja poolt kostjatele ette heidetud tegevus on konkreetne, milles kostjad ei tegutse koos. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et liisinglepinguga, eelkõige seadmete kvaliteedi probleemidega ning C seotud küsimuste puhul tegutses kostja 2, täitemenetluses ning pankrotimenetluses tegutses kostja 1. Kohtu arvates on solidaarse vastutuse puhul VÕS § 137 lg 1 alusel oluline just kahju tekitavad tegevused, mis on kostjate puhul erinevad, seetõttu ei saa olla tegemist ka solidaarse vastutusega. Hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemas menetluse käigus välja toonud, milline kahju on millise kostjate tegevusega seotud. Hageja on üksnes märkinud, et osa kahjust moodustab täitemenetluses realiseeritud vara väärtuse vahe võrreldes vara raamatupidamises märgitud väärtusega. Kahju suurus
55.Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud ettevõtte väärtuse hinnangu.
EYB seisukohta ja OÜ F poolt teostatud
56.Kohus leiab, et EYB seisukohta saab kasutada tõendina TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et seisukoht ei tõenda kahju suurust, sest seisukoht tugineb hageja enda poolt audiitorfirmale esitatud andmetel, seega on tegemist hageja enda poolt esitatud andmetega kahju suuruse kohta ja see ei ole kohtu arvates usaldusväärne tõend.
57.OÜ F arvamus fikseerib BPG väärtuse (II kd tl 65-76). Kohus leiab, et ettevõtte väärtus ei ole otseselt ülekantav hageja kahjuks. Liiatigi on ettevõtte väärtuse hindamisel algandmeteks võetud taas hageja poolt esitatud andmed ning seetõttu võib kahelda tõendi usaldusväärsuses.
58.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, millise kahju on kumbki kostjatest põhjustanud, samuti ei ole hageja tõendanud usaldusväärselt kahju suurust. Menetluslikud seisukohad
60.Hageja esitas kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Hageja palub protokolli täiendada P.S selgitustega, hageja esindajate küsimustega ning seisukohtadega. TsMS § 50 lg 1 p 6 ja p 8 sätestab, et protokoll peab kajastama menetlusosaliste taotlusi ja seisukohtade põhisisu. Protokoll kajastab kohtu arvates menetluse käiku ja seisukohtade põhisisu. Protokoll ei ole stenogramm, mis sõnasõnaliselt fikseerib poolte poolt istungi käigus esitatu. Õiguslikku tähendust omab suuliselt esitatud hagist loobumine, õigeksvõtt, asjaolu omaksvõtt ja menetluslikud taotlused mitte konkreetne sõnastus. Kohus ei ole jätnud protokollimata õiguslikku tähendust omavaid menetlustoiminguid.
61.Kohtukõne teesides märgitud menetlusnormis rikkumiste kohta märgib kohus järgmist. TsMS § 402 lg 2 järgi ei saa kohtukõnes esitada taotlusi. Pärast asja sisulise arutamise lõppu saab menetlusosaline esitada taotlusi piiratud ulatuses, näiteks on võimalik protokolli parandamise taotluse esitamine, hagi tagamise taotluse esitamine. Menetlusnormide rikkumise kohta tehtud etteheidete osas kohus seetõttu seisukohta ei võta. Kohus märgib, et vastuväited kohtu tegevusele on esitatud hilinemisega. Asja sisulise arutamise uuendamise võimalus on TsMS § 437 p 1 järgi ette nähtud olukorras, kui kohus tuvastab menetluse vea, mida saab kõrvaldada. Hageja on veana välja toonud tõendite kogumata jätmise. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendite kogumise osas välja toonud uusi asjaolusid, mis tooksid kaasa kohtu meelemuutuse tõendite kogumise osas. Kohus on oma seisukoha tõendite kogumata jätmise kohta kirjalikult määruses väljendanud ja jääb selle juurde. Seetõttu ei ole asja arutamise uuendamise taotlus
põhjendatud.
62.TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ning kostjate menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tulen menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.