Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

käibemaks 18% ja lisaks eelmise kuu kommunaalkulude jm kõrvalkulude eest. Tähtaegse tasumisega viivitamisel kohustus üürnik lepingu p 5.2 järgi tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Leping oli sõlmitud tähtajaga 03.06.2009. 03.10.2007 kirjaga teavitas hageja kostjat pandiõiguse teostamisest 55 981,04 krooni suuruse võla tasumise tagamiseks, mida kostja keeldus vastu võtmast. 05.10.2007 kokkuleppega sai kostja võimaluse pandi all olevaid kaupu müüa. 30.10.2007 e-kirjaga hoiatas kostja hagejat üürilepingu ülesütlemisest alates 05.11.2007 juhul, kui ruume ei kindlustata ettenähtud vooluvõimsusega. Hageja arvates lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudus. 07.11.2007 e-kirjas teatas kostja soovi puudumisest olla hagejaga lepingulistes suhetes. 09.11.2007 kirjas hoiatas hageja kostjat tema poolsete lepingurikkumiste pärast. 29.11.2007 teatas kostja rendilepingu lõpetamisest 30.11.2007. Vastavalt kostja poolt teostamata jäänud ruumide üleandmisele ja üürilepingu punktile 8.2.3, võttis hageja ruumid üle 01.04.2008. Asjaolud, mille alusel saaks lugeda lepingu varem lõppenuks, puuduvad. Seega on kostja võlg tasumata üüri ja kõrvalkulude osas 56 401,76 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti on hageja arvestanud viiviseid 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest, paludes välja mõista vaid selle osa, mis ei ületa põhinõuet ehk 56 401,76 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et temal oli üür tasutud kuni 30.11.2007. 03.10.2007 õhtul tormas kostja kontorisse sisse hageja juhatuse liige MV, kes teatas, et arestib kogu kauba kuna kostja on talle võlgu 55 981 krooni. Kostja väitel võttis MV sel õhtul tema rahakotist 3 000 krooni ning järgmisel päeval 04.10.2007 maksis kostja veel 6 900 krooni, et pääseda oma kauba juurde. 12.10.2007 maksis kostja hagejale veel 5 000 krooni ja 25.10.2007 lisaks 4 500 krooni, kokku 9 500 krooni. Makstud sai ka detsembri üür. Kostja väidab, et ta ei saanud üüritud ruume kasutada alates 05.11.2007, sest igasuguse majandustegevuse jätkamine hageja esindaja tegevuse tõttu oli täiesti võimatu. Lisaks eeltoodule ei täitnud hageja oma lepingujärgseid kohustusi. 27.10.2007 saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et täitmata on üürilepingu p 4.1.3, milles hageja võttis kohustuse varustada ruumid vajaliku elektrivõimsusega 40 A. Kostja poolt näidatud tähtajaks 05.11.2007 hageja puudusi ei kõrvaldanud. 01.12.2007 saatis kostja hagejale kirja, milles informeeris, et oli 30.11.2007 ruumid üle antud ja üürileping oli erakorraliselt üles öeldud alates 05.11.2007. Üür oli makstud 2007 aasta lõpuni. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajad AL ja A Ž ütlused ning võtnud arvesse dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

asjas esitatud

Kõigepealt käsitleb kohus üürilepingu lõppemisega seonduvat. Hageja väite kohaselt võttis tema XXX ruumid kostjalt üle 01.04.2008 ning loeb üürilepingu sellest ajast lõppenuks. Kostja leiab, et üürileping lõppes selle erakorralise ülesütlemisega ning ruumide vabastamise ja võtmete üleandmisega 2007 novembri lõpus.

VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 314 lg 1 sätestab, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Asja kasutamise võimatuseks võib olla ka asjal tekkinud puudus. Pooled on üürilepingus, punkt 4.1.3, kokku leppinud, et üürileandja kohustub kindlustama üürnikku lepingu objekti kasutamiseks vajaliku elektrivõimsusega 40 A. Kostja väite kohaselt oli 40 A elektrivõimsus vajalik, et paigaldada ruumidesse elektriküte tagamaks antiikmööbli säilimine. 27.10.2007 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles andis tähtaja 05.11.2007 puuduste kõrvaldamiseks, so üüriruumide vajaliku elektrivõimsusega kindlustamiseks. Kostja teatas, et kuna ilma ettenähtud vooluvõimsuseta on ruume võimatu kasutada vastavalt kasutusotstarbele, on ta sunnitud lepingu üles ütlema juhul kui puudused tähtajaks ei ole kõrvaldatud (t. lk 20). Seda, et hageja ei olnud kostja kasutuses olevaid ruume kindlustanud lepingus kokkulepitud elektrivõimsusega, sai kostja teada, kui soovis paigaldada lisa elektrikütet ning pöördus selleks elektritöid teostava ettevõtte poole. Seda kinnitab ka tunnistaja A Ž . Hageja seaduslik esindaja MV on vastuses kostja pretensioonile 01.11.2007 e-kirjas kinnitanud, et AS MI on enda poolsed kohustused täitnud. Kostja on ruumid vastu võtnud ning üüriruumi sisene elektriinstallatsioon ei ole üürileandja kohustus (t. lk 22). Samas kirjas aga möönab hageja, et hetkel on kilpi paigaldatud 1 1,5 mm2 ristlõikega juhe, mis ilmselgelt üle 16 A voolu välja ei kannata. Kostjale tehakse ettepanek tellida tööd pädevast ettevõttest. 07.11.2007 teatab kostja hagejale, et ei soovi olla lepingulistes suhetes AS MI(t. lk 23). Kohus leiab, et kostja on mõjuval põhjusel üürilepingu erakorraliselt üles ütelnud. Tulenevalt hageja kirjalikust vastusest ning tema käitumisest võis kostja eeldada, et hageja ei täida oma lepingulisi kohustusi. Hageja oli üürilepingu sõlmimisel teadlik, milleks kostja ruume vajas ning seega pidanud ka ette nägema asjaolu, et ilmade külmenedes on üüritud ruumides antiikmööbli säilitamiseks vajalik täiendava elektrikütte paigaldamine, mille saab tagada lepingus kokkulepitud elektrivõimsuse olemasolu. Hageja väidet, et tema poolt oli üürilepingu tingimused täidetud ja kostja poolt üüritud ruumides oli võimalik kasutada elektrivoolu võimsusega 40 A, ei saa lugeda tõendatuks. Hageja esitatud foto elektrikilbi sisust (t. lk 75) iseenesest ei tõenda, et elektrivõimsust vaidlusalustes ruumides. Tunnistaja AL ütlustest nähtub, et XXX kõigis ruumides olid ühesugused kilbid. Millises ruumis asuvast kilbist foto on tehtud, ei ole teada. Samuti ei tõenda vajaliku elektrivõimsuse olemasolu hageja poolt 01.11.2007 kostjale esitatud arve nr 270718, millel hageja on märkinud ampritasu 40 ampri eest See on vastuolus hageja enda ekirjaga 1.11.2007, milles hageja väidab kostja ruumides kuuluvasse kilpi paigaldatud juhe ilmselt üle 16 A voolu välja ei kannata. 27.11.2007 on kostja andnud hageja töötajale ALile üle ruumide XXX tagavara võtmed (t. lk 63). 29.11.2007 e-kirjaga teavitas kostja hagejat rendilepingu lõpetamisest ja ruumide üleandmisest 30.11.2007 (t. lk 32).

KH01.12.2007 kirjast AS MI nähtub, et 30.11.2007 oli XXX ruumidesse saadetud hageja poolt AL, kellel väidetavalt puudusid volitused ruumide vastuvõtmiseks, kuid kellele kostja andis üle vaidlusaluste ruumide võtmed. Seega saab lugeda poolte vaheline üürileping faktiliselt lõppenuks ning üüriese üürileandjale tagastatuks 30.11.2007. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma üüri ja kommunaal- ning muid kulusid. Kohus leiab, et kostjal puudub kohustus maksta üüri ja kommunaalkulusid pärast üürilepingu lõppemist 30.11.2007. Tuginedes hageja enda poolt esitatud raamatupidamisprogrammi väljavõttele ja arvetele on üürilepingu kehtivuse ajal 01.06.-30.11.2007 hageja poolt esitatud üüri ja kommunaal- ning muude kulude summa kokku 83177,88 krooni (kajastatud ka viivise arved). Kostja on tasunud koos ettemaksuga 64 830,15 krooni. Tulenevalt lepingu punktist 5.12, mis näeb ette, et üürniku poolt võlgnevuse tasumisel loetakse tasutud summade arvelt esmajärjekorras tasutuks viivised, leppetrahvid ja kahju hüvitamise nõuded ning alles siis põhivõlgnevus, siis tuleb arvestada tasutud 64 830,15 kroonist kaetuks esmajärjekorras esitatud viivisearved summas 3 936,16 krooni ning põhivõlaks tuleb lugeda 18 347,73 krooni, ehk 1 172,63 eurot. Kostja küll väidab, et ta on tasunud hagejale nõutavast rohkem, kuid tõendeid tasumise kohta kohtule ei ole esitatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise suuruses 0, 5% on pooled lepingu punktis 5.2 kokku leppinud. Võla tasumisega on kostja viivitanud üle kolme aasta, seega viivis on märkimisväärselt suurem kui põhivõlg. Hageja on hagis aga piirdunud viivise nõudega põhivõla ulatuses, millest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivis summas 18 347,73 krooni, ehk 1 172,63 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus loeb põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.