Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. juunil 2011 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-08-91059 OÜ Aktiva Finants hagi KK vastu võla 185,09 € ja viivise 185,02 € väljamõistmiseks 185,09 € Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht: Jõe tn 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja: KK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kirjalik lihtmenetlus

Tsiviilasja number

Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja esindajad

Menetluse liik Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

OÜ Aktiva Finants hagi KK vastu võla 185,09 € ja viivise 185,02 € viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt Välja mõista KK võlg ja viivis kokku 235,90 (kakssada kolmkümmend viis eurot ja 90 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks Välja mõista KK menetluskulu 80,37 (kaheksakümmend eurot ja 37 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.08.2001.a AS T(AS-i R , Q G õigusjärglane) lepingu nr XXX, mille alusel kohustus AS T pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. AS T loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2895,97 krooni, mis kehtivas vääringus on 185,09 € ja viivise 2894,97 krooni/ 185,02 €, seega kokku 370,11 € ning menetluskulud hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500,00 krooni/ 31,96€ ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500,00 krooni/ 159,78 €. Hageja teate kohaselt on kostja tasunud võlgnevusest 134,21 €. Hageja hagi vähendanud ega suurendanud ei ole. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud võlgnevuse suurust, palus vähendada viiviseid, kuna ta kasvatab väikest last ja määrata talle jõukohane maksegraafik võla tasumiseks.

Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne 1.juulit 2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kohtule esitatud 25.08.01 Q-GSM lepingu nr 10139071, mille alusel kohustus AS T pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma, 01.03.2001 kehtima hakanud mobiiltelefoniside teenuste kasutamise üldtingimuste, arvetega nr.-d T-4 03660, 10031320, 9373211, 9133576, 8888989, 8676190, 22.04.2004 teatega lepingu lõpetamisest ja 04.06.2007 teatega nõude loovutamisest on tõendatud hagi esitamise ajal hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 2895,97 krooni, mis kehtivas vääringus on 185,09 €. Kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestas rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud kostjale perioodil 09.07.2004 - 17.12.2008 viivist 0,15% päevas, kokku 7045,90 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses 2894,97 krooni/ 185,02 €. Kehtinud TsK § 194 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kostja ei ole väitnud, et tal esinevad seoses lapse kasvatamisega makseraskused ega märkinud, milline igakuine summa oleks talle võla maksmiseks jõukohane. Üksnes lapse ülalpidamist ei pea kohus viivise vähendamisel TsK § 194 sätestatud kreeditori tähelepanuväärivaks huviks. Seega ei ole kohtul alust vähendada viivist ega määrata maksegraafikut võla tasumiseks. Kostjal on võimalik leppida võla tasumises ositi kokku pärast kohtuotsuse jõustumist või täitemenetluses. Hageja teatas 20.06.11 kohtule, et hagimenetlus ajal on kostja tasunud võlast 134,21 €, seega on tema võlgnevus hageja ees kokku 235,90 € (370,11 - 134,21). Kuivõrd hageja ei ole haginõuet TsMS-is sätestatud korras suurendanud, siis ei saa kohus arvesse võtta hageja arvestatud võla jääki 427,64€. Lähtudes eeltoodust ja leidis kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt summas 235,90 €. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 ja TsMS § 163 lg 1 tuleb kostjal hageja menetluskulud hüvitada võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, so 63,74 % ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 20,37 €. Kohus võttes arvesse hagi keerukust ja hageja toiminguid kirjalikus menetluses, asub TsMS § 175 lg 1 alusel seisukohale, et vajalik ja põhjendatud tasu õigusabikulude eest on 60 €. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 80,37 €. Kohtunik: