Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-17050 Tsiviilasi AS Swedbank hagi Ergo Roosi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 5977,82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Kadri Erm, kostja Ergo Roos ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxx xxx xxx) Resolutsioon Välja mõista Ergo Roosilt 11 955,64 eurot AS Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud Ergo Roosi kanda. Välja mõista Ergo Roosilt riigilõiv 639,11 eurot AS Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Ergo Roos võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 24.01.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 32 936.- eurot. Lepingu 1 p 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 12.kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+3,350% aastas. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule asukohaga xxxxxxxx xxx xx, xxxxxx, xxxxx xxxx ( registriosa nr xxxxxx) summas 720 000.- kr ehk 46 016,39 eurot. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja 26.03.2008 kostjale lepingu ülesütlemiseteatise. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 20.05.2008 ennetähtaegselt üles. 20.05.2008 seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 32 285,15 eurot. 28.04.2010 toimus kohtutäitur Kairi Kumm vahendusel kordusenampakkumine kinnistule aadressiga xxxxxxxx xxx xx, xxxxxx, mis müüdi hinnaga 490 000.- kr ehk 31 316,70 eurot. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võlgnevuse katteks 420 984,90 kr ehk 26 905,84 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjal on hagejale tasumata 5393,43 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka laenusumma tagastamisega viivitamise eest viivist kokku summas 4734,19 eurot. Viivist arvestas hageja alates 15.03.2007 kuni 28.03.2011. 12.04.2011 seisuga on kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees 11 624,47 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 5393,43 eurot, intressidest summas 1118,28 eurot, viivistest summas 4734,19 eurot, varakindlustuse kindlustusmaksete võlgnevusest summas 333,54 eurot ja varakindlustuse kindlustusmaksete tasumisega viivitamisest tulenevast viivisest summas 45,03 eurot. 20.02.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 4000.- kr ehk 255,65 eurot, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Vastavalt lepingu 2 ple 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu 2 p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16% aastas. Lepingu 2 p 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontolt intressi ulatuses. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu 2 ps 5.7 toodud maksekohustust. Hageja arvestas tekkindu põhivõlgnevuselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 331,17 eurot, millest põhiosa on 250,85 eurot, intress on 12,46 eurot, viivis 67,86 eurot.