Põhjakaare OÜ hagi KÜ MADALA 4 vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2011 otsus
Tsiviilasja hind
8973,90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Põhjakaare osaühingu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Põhjakaare Osaühing (registrikood: 10425054, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja Kerli Kase; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu MADALA 4 (registrikood: 80130550, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja Helen Reinvart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Harju Maakohtu 22.02.2011.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Põhjakaare Osaühingu kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-33318 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.07.2008. a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista 174 559,74 krooni, millest põhivõlg on 140 411 krooni ja 34 148,74 krooni viivised. 29.05.2099 suurendas hageja viivisenõuet 79 782,32 kroonini ning 10.08.2009 palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudega võrdses summas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.06.2007 töövõtulepingu nr 060905, mille alusel teostas hageja objektil Madala tn 4 remonttöid vastavalt lepingu lisaks 1 olevale hinnapakkumisele. Töö maksumuseks oli 225 411 krooni, millest ettemaksuna on tasutud 85 000 krooni, 85 000 krooni tuli tasuda peale tööde valmimist ja 55 411 krooni igakuiste maksetena ajavahemikus 25.10.2007 kuni 25.04.2008 (igakuise makse suurus 7916 krooni, viimase makse suurus 7915 krooni). Kostja ei ole hagejale tasunud 140 411 krooni. Hagejal on töövõtulepingu punkti 9.4 alusel õigus nõuda viivist. 08.07.2008 seisuga on viivisevõlgnevus 34 148,74 krooni.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole täitnud töövõtulepinguga võetud kohustusi. Kostja tellis Ehituskonsult Grupp OÜ-lt hinnangu teostatud remonttööde kohta, milles toodi välja vead maalritööde osas. 19.09.2007 edastas kostja hagejale teate lepingu rikkumise ja tööde teostamise tähtaja ületamise kohta ning töövõtulepingu punktis 3.1 kokkulepitud viivise rakendamise kohta. 19.09.2007 edastas kostja hagejale pretensiooni, nõudes tööde korrektset tegemist. Hageja teadetele ei reageerinud, kuigi on need kätte saanud. 26.07.2007 teatega pöördus kostja uuesti hageja poole, kuid hageja keeldus teate kättesaamise kohta allkirja andmast. 05.11.2007 esitas Ehituskonsult Grupp OÜ tööde vastuvõtuakti S-05, milles on märgitud tööde teostamise kvaliteet tööde vastuvõtmisel. 13.11.2007 teatas kostja uuesti hagejale puudustest töös ja viitas, et Ehituskonsult Grupp OÜ hinnangul on hageja teostanud töid 78 568 + 18%km eest. Kostja esitas hagejale viivisenõude 11 250 krooni, renditasu nõude 50 päeva eest summas 10 000 krooni ja arve vee eest 1734,20 krooni, kokku 15 282,96 krooni. 14.11.2007 esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid kuna hageja ei ole tegelikult töid lõpetanud ja puudusi kõrvaldanud, ei kohustu kostja mingeid nõudmisi täitma. 15.04.2009 avaldusega tasaarvestas kostja hageja töövõtulepingust tuleneva nõude enda 143 745,58 krooni suuruse nõudega selliselt, et poolte vastastikused nõuded lõppesid kattuvas osas. Kostja tasaarvestuse aluseks on kahjunõue summas 132 700,44 krooni ning lepingujärgne viivisenõue summas 11 045,14 krooni.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 22.02.2011. a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse kohaselt on menetlusosaliste poolt tellitud ekspertiisid ja kohtu poolt määratud ekspertiis möönnud minetusi objektil. Kohtu määratud
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-33318 ekspertiisi kohaselt ei vasta tehtud tööd lepingutingimustele mahuliselt ega kvaliteedi poolest ja ekspert märkis 15.01.2011 istungil, et 132 700 kroonist ei jätku selleks, et viia objekt vastavusse hea ehitustavaga. Kohus leidis, et kuigi pooled pole lepingus kokku leppinud tehtava töö omaduste osas, on hea ehitustava kui üldtunnustatud reegel rakendatav ka käesoleval juhul. Pooled on lepingu punktis 8.5 viidanud headele tavadele. Asja materjalist nähtuvalt on kostja hagejalt tööde parandamist nõudnud, kuid hageja seda teinud ei ole ning seega on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Lepingu punkti 3.1 kohaselt tuli objekt üle anda 18.09.2007. Hageja esitas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 14.11.2007. Kostja esitas viivisenõude 07.11.2007 seisuga. Seega oli hageja viivituses 49 päeva ning viivise suuruseks on, arvestades lepingu punktis 9.3 kokkulepitud viivisemäära, 11 045,124 krooni. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse VÕS § 197 ja 198 järgi. VÕS §186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Tasaarvestus on esitatud 143 745,58 krooni suuruses summas. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tasaarvestus ei ole lubatud, sest sellele võib esitada vastuväite. TsMS § 450 järgi allub tasaarvestus kohtu kontrollile. Kohus leidis, et kostja kahju on põhjendatud. Seega on ka tasaarvestuse tegemine põhjendatud.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 22.02.2011 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejale välja põhivõlgnevus summas 140 411 krooni (8973,90 eurot) ja viivised summas 140 411 krooni (8973,90 eurot). Hageja teostas tööd vastavalt tellijaga sõlmitud töövõtulepingule ning selle lisas toodud hinnapakkumisele ning eeldatava kvaliteediga. Kohus on menetluses tehtud ekspertiisiakti meelevaldselt tõlgendanud. Kohus jättis tähelepanuta ja arvestamata, et ehitustööde lõpetamisest kolm aastat hiljem tellitud ekspertiis kinnitab teostatud tööde head kvaliteeti ega viita tööde lõpetamata jätmisele. Õige on, et Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akt viitab lisaks avastatud puudustele ka osaliselt lõpetamata töödele, kuid kohus jättis arvestamata, et
25.oktoobriks oli töövõtja objektil kõik lepingujärgsed tööd lõpetanud ning puudused likvideerinud. Tööde lõpetamist 25. oktoobriks kinnitab töövõtjale esitatud vee arve ja 26.09.2007 teade. Seinte ja lagede värvimise töödega viivitusse sattumine oli põhjendatud, kuna tööde teostamise käigus selgus, et võimalikult ühtlase kvaliteedi, isegi keskmise kvaliteedi VÕS § 77 mõttes, saamiseks, ei piisanud seinte ja lagede kahekordsest värvimisest. Kohus jättis arvestamata, et töövõtulepingu lisas toodud hinnapakkumise alusel tellitigi struktuuriparandusi osaliselt, mistõttu pinna ebaühtlane tulemus oli eeldatav ja pidi olema tellijale ette teada. Struktuurpindade parandustöö teostati poolte vahel kokkulepitud mahus ja materjalidega ning saavutatud tulemus vastas töövõtulepinguga kokkulepitud ja eeldatud tulemusele. Kohus jättis arvestamata poolte vahel töövõtulepinguga kokkulepitud tööde mahu. Kohus jättis tähelepanuta, et töövõtulepingu objektiks on remonttööd vastavalt hinnapakkumisele, mitte objekti vastavusse viimine eurotasandiga või hea ehitustavaga. Kohus tõlgendas meelevaldselt VÕS § 641 lg-t 2 ning jättis tähelepanuta sama paragrahvi lõike 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu punkt 8.5 kohustas töövõtjat lähtuma headest tavadest vaid objekti korrashoiu ja tööde tegemisel üldise korra tagamisel, mistõttu tehtava töö omaduste otsene sidumine heade tavadega ei ole asjakohane. Vaatamata korduvatele ekspertiisidele, ei ole hagejale käesoleva ajani esitatud täiendavalt kõrvaldamist vajavate ning lepingu täitmisega seotud puuduste asjakohast loetelu. Tellitud tööde nõuetekohast teostamist ning töö head kvaliteeti kinnitas ekspert 27.09.2010 aktis, samuti leidis ta, et hageja on teostanud töid 167 869 krooni eest. Kõik vajalikud parandused tehti
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-33318 enne tööde üleandmis-vastuvõtmisakti koostamist 14.11.2007 ning kostjale ebamugavusi ning täiendavaid kulutusi tekitamata. Tellija keeldus alusetult aktile allakirjutamisest. Tellija esitatud tasaarvestuse nõue on kantud soovist hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kohus ei ole kostja kahju hüvitamise nõuet asjakohaste tõendite alusel hinnanud. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja suurendas kahel korral, s.o 29.05.2009 ja 10.08.2009 viivisenõuet.
Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Maakohus leidis õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti, et resultaat, mille hageja töövõtulepingu alusel saavutas, ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus lähtus selle hindamisel õigesti eelkõige kohtu poolt määratud ekspertiisi raames esitatud eksperdi seisukohtadest. Kuivõrd muud spetsialisti arvamused olid tellitud poolte poolt ja need ei sisaldanud sedavõrd konkreetseid ülesandepüstitusi ja küsimusi, kui kohtu poolt määratud ekspertiis, oli kohane lähtuda eelkõige kohtu poolt määratud ekspertiisist. Samas tuleb rõhutada, et ka asjas kogutud spetsialistide arvamused pigem toetavad eksperdi järeldusi. Maakohus tegi ekspertiisiakti alusel õiged järeldused. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu järelduste muutmiseks alust.
8.Maakohus leidis õigesti, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral on tellijal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahjuks on see rahasumma, mida tuleks maksta kokkulepitud resultaadi saavutamiseks. Seda, millist õiguskaitsevahendit kasutada, otsustab kahjustatud lepingupool.
9.Kuigi kostja väitis, et tal on õigus nõuda viivist põhjusel, et hageja viivitas tööde üleandmisega ja maakohus käsitles ka vastavat nõuet viivisena, võib vastav nõue, maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel kuuluda rahuldamisele leppetrahvi nõudena. Antud juhul ei tingi vale tähistus maakohtu otsuse sisulist muutmist, sest maakohus tuvastas nõude rahuldamise eeldused õigesti.
10.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellandi etteheide, et maakohus ei käsitlenud viivisenõuet, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Viivist saaks hakata nõudma ajast, mil tasunõue muutus sissenõutavaks. Vastava tasunõude sissenõutavaks muutumine oli seotud tööde lõpetamisega ja tööde vastuvõtmisega (vt lepingu p-d 5.3 ja 6.1). Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et tööd olid nii mahuliselt kui ka kvalitatiivselt lõpetamata (krohv oli ebatasane, puudu olid värvikihid), siis ei saa tuvastada, et hageja nõue oleks muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa hageja nõuda ka viivist.
11.Apellatsioonkaebuse p-s 2.3. esitatud väide, et nii spetsialistid kui ka ekspert leidsid, et tööd teostati kokkulepitud mahus, ei vasta tegelikkusele. Kohtu poolt määratud ekspert leidis selgelt ja üheselt, et tööd ei ole tehtud lepingus määratud mahus nii seetõttu, et tööd tehti väiksema seinapinna osas, kui ka seetõttu, et pindadele kanti vähem värvikihte, kui oli nõutud.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-33318
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus tegi kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse alusel meelevaldsed järeldused. Ekspert leidis, et pindadele on kantud vähem värvikihte kui nõutud, et tööga ei saavutatud soovitud tulemust ja töö tuleks uuesti teha (vt vastus kolmandale küsimusele), et koorunud värvi kohad tuleb uuesti töödelda.
13.Apellant möönab, et Ehituskonsult OÜ poolt koostatud ülevaatuse akt kajastab osaliselt tegemata töid, kuid väidab, et vastavad tööd lõpetati hiljem. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite alusel sellist järeldust teha. Tööde lõpetamist ei saa tõendatuks lugeda seetõttu, et tellija esitas töövõtjale veearve. Veearve esitamine ei tõenda, et tööd olid lõpetatud või et kostja jäi töödega rahule. Samuti ei tõenda tööde lõpetamist kostja kiri, milles ta teavitab hagejat, et kostja ei vastuta hageja asjade eest, mida hageja ei ole kortermaja keldriruumidest ära viinud.
14.Isegi siis, kui eeldada apellandi väidete õigsust, et tööde käigus selgus täiendava värvimise vajadus, ei saa sellega vabandada hagejapoolset viivitusse sattumist, sest apellant ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et professionaalist hageja ei saanud värvimise vajadust lepingu sõlmimisel ette näha.
15.Apellant leiab, et ta võlgneski vastustajale üksnes ebaühtlaselt krohvitud seinad. Kohus sellega ei nõustu. Kuigi tellitud olid krohviparandused, ei saa mõistlikult eeldada, et krohviparandused ja algselt krohvitud sein võiksid olla sedavõrd erinevad, kui see, mis toimikus olevatelt piltidelt nähtub. Ka lepingu sõnastus viitab sellele, et telliti struktuurpindade parandustöö, mis tähendab, et töövõtja pidi parandamist vajavad pinnad parandama, st viima nad algse seinaga võimalikult sarnasesse seisu, st tegema parandused sarnase krohvi mustriga. Vastasel korral ei saaks rääkida pindade parandustest.
16.Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et asjaolu, kui palju raha nõuab hageja poolt teostatud töö hea ehitustavaga kooskõlla viimine, on asjassepuutuv küsimus, sest kostja esitas hagile tasaarvestamise vastuväite, milles ta leiab, et kostjal on hageja suhtes kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb töö lepingutingimustele mittevastavusest ja mille kostja hageja nõudega tasaarvestab. Kahjuhüvitisena võib antud juhul käsitleda rahasummat, mis kulub lepingutingimustele mittevastava töö lepinguga kooskõlla viimiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja pidi teostama tööd, mis vastavad heale ehitustavale. Juhul, kui pooled oleksid soovinud kokku leppida, et hageja võlgneb oluliselt halvema soorituse, kui see, mis vastab heale ehitustavale, oleks see lepingust nähtunud. Need hageja väited, mis tuginevad sellele, et tellija juhised olid ebapiisavad või trepikojad, mille remonti sooviti, olid halvas seisukorras, ei saa tingida apellatsioonkaebuse rahuldamist, sest VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb tellija juhistest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollis. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja ei oleks saanud enne lepingu sõlmimist objekti ja kostja juhiseid piisavalt kontrollida ning võimalikud ebakõlad ja lepingutingimustele mittevastava töö tegemist tingivad asjaolud avastada. Kuigi apellant ei pidanud kasutama just KnaufTiffengrunt materjali, pidi apellant kasutama materjali, millega on võimalik saavutada kokkulepitud tulemus.
17.Ringkonnakohtu hinnangul peab keskmisele kvaliteedile vastav ehitustöö vastama heale ehitustavale. See, et ekspert kinnitas, et kolme aasta jooksul ei ole viimistlus oluliselt amortiseerunud, ei tähenda, et ekspert leidis, et tööd olid kvaliteetsed. Sellest saab järeldada, et ekspert leidis, et sellise kvaliteediga nagu tööd tehti, on senisel kujul säilinud.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-33318
18.Apellant leidis, et kostja tellis temalt üksnes trepimademete plaatimise ning see töö sisaldas ka vana plaatpõranda lammutamist ning põrandaaluse pinna tasandamist, kuid ei sisaldanud plaatpõranda aluse pinna täiendavat valamist ning seetõttu ei saa hagejale trepimademete ebatasasust ette heita. Kohus leiab, et VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt pidi professionaalne hageja ette nägema, mis töid on vaja teha ning kvaliteedile mittevastavuse korral ei saa hageja seetõttu tugineda sellele, et kostja ei andnud hagejale teatud resultaadi saavutamiseks spetsiifilisi ja üksikasjalikke juhiseid.
19.Kuigi apellant väidab, et kõik tööd tehti nõuetekohaselt, lepingujärgsetes mahtudes ja pinnad kaeti mitmekordse värvikihiga, ei ole need apellandi väited tõendatud. Tõendatuks saab lugeda kohtu poolt määratud eksperdi arvamusest tulenevalt vastupidised seisukohad, mida apellant vaidlustab. Maakohus ei ole seejuures tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Kuigi apellant heidab ette, et ekspert ei ole kahju suuruse osas detailseid arvutusi esitanud, ei saa see olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Kahju suuruse määramine saabki antud juhul olla hinnanguline ning eksperdi poolt antud hinnang on antud täpsusega, mida saab kahju suuruse määramisel arvestada.
20.Apellant leiab, et vastustaja ei ole talle tänase päevani esitanud konkreetset loetelu töödest, mis tuleks töö lepingutingimustele mittevastavuse likvideerimiseks teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta see väide tsiviilasjas kogutud tõenditele. Apellant möönab apellatsioonkaebuses ka ise, et kostja saatis talle mitmeid teateid ja nõudmisi, kus kirjeldatakse töö puudusi ning nõutakse puuduste kõrvaldamist. Samade puuduste olemasolu on hinnanud ka ekspert. Kostja on ka kohtumenetluses jätkuvalt seisukohal, et vastavad puudused on kõrvaldamata. Seda seisukohta kinnitab ka eksperdi arvamus.
21.Maakohus leidis õigesti, et tasaarvestus on võimalik. Kuigi VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, ei tähenda see seda, et antud juhul oleks tasaarvestus välistatud. VÕS § 200 lg 4 tähendab seda, et tasaarvestus on välistatud olukorras, kus teise poole vastuväited, mida ta tasaarvestusele esitab, on õiguslikult põhjendatud. Käesoleval juhul kontrollis maakohus hageja vastuväiteid ja jõudis järeldusele, et need ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja saab tasaarvestatavale nõudele või tasaarvestusele esitada vastuväiteid.
22.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kohtu poolt määratud eksperdi arvamusest võiks välja lugeda, et laed värviti täies mahus. Sellist seisukohta ei ole aktis otsesõnu väljendatud. Kuigi ekspert kinnitas, et lagede värvi koorumine on minimaalne, ei saa sellest järeldada, et laed oleksid värvitud täies mahus.
Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-33318 jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.