Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
22. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-44307
Tsiviilasi
MV(ärinimi MVäri K) hagi Osaühingu S vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja MV(ärinimi MV äri K, isikukood XXX, registrikood
esindajad
XXX, aadress XXX) kostja Osaühing S
(registrikood XXX asukoht XXX),
esindaja Sem K 4307,31 eurot Hagi hind
15.06.2011.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
hageja füüsilisest isikust ettevõtja MV, hageja nõustaja Milvi
Istungil osalenud
K , kostja esindaja Sem K
menetlusosalised
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 03.12.2010.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 29.12.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2008.a lepingu, millega hageja müüs kostjale materjale 70 488,80 krooni eest. Kostja on tasunud kauba eest kokku 3094 krooni ning tasumata on 67 394,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 67 394,80 krooni ja viivise 9271,85 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Pooled leppisid kokku, et kaup on realisatsioonis ning kostja tegi osamakseid vastavalt müüdud kaubale. Ka arvel on tasumistingimuseks märgitud „kokkuleppel“. Kostja on avaldanud korduvalt soovi kaup tagastada. Kohtu põhjendused Pooled vaidlevad selle üle, milline leping sõlmiti. Hageja on 21.11.2008.a esitanud kostjale arve materjalide eest summas 70 488,80 krooni. Maksetähtajaks on arvele märgitud „kokkuleppel“. Kostja väitel oli kaup realisatsioonis. Kohus leiab, et kostja on sisuliselt tuginenud sellele, et poolte vahel sõlmiti komisjonileping. Võlaõigusseaduse § 692 lg 1 sätestab, et komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Kohus leiab, et poolte vaheline suhe ei vasta komisjonilepingu tunnustele. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millise hinnaga peaks kostja hageja kaupu müüma. Teiseks ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid kokku leppinud komisjonitasus. Kostja ei ole ka väitnud, et hageja pidi talle komisjonitasu maksma. Samas ei ole usutav, et kostja nõustuks hagejale komisjoniteenust osutama tasuta. Lisaks märgib kohus, et komisjonilepingu puhul puudunuks hagejal vajadus esitada kostjale arve kauba eest tasumise kohta. Arvest nähtuvalt on kostja arve ka vastu võtnud. Hageja poolt arve esitamine ja kostja poolt arve vastuvõtmine viitab sellele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mitte komisjonileping. Müügilepingule osundab ka kostja 26.01.2009.a e-kiri hagejale, milles kostja lubab esimese osamakse tasuda. Komisjonilepingu järgi peaks kostja hagejale üle kandma konkreetse kauba müügist saadud summa, mitte maksma osamakseid. Ülaltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et pooled sõlmisid ostu-müügilepingu.
VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna hageja on kostjale kauba üle andnud, siis tuleb kostjal kauba eest tasuda. Pooled ei ole kauba eest tasumise tähtpäevas kokku leppinud. 15.06.2011.a istungil hageja nõustaja poolt antud selgituste kohaselt ei jõutud lõplikule kokkuleppele osamaksetena maksmise osas. Kostja sellele vastu ei vaielnud. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades, et kostja sai kauba 21.11.2008.a, siis on kohtu hinnangul mõistlik vajalik aeg kohustuse täitmiseks 2008.a lõpp. Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 3094 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 67 394,80 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud viivise ajavahemiku 01.01.2009.a – 14.09.2010.a eest summas 9271,85 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hageja viivisenõue summas 9271,85 krooni põhjendatud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 4899,89 eurot (76 666,65 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.