Osaühingu Benelux Motors hagi Codan Forsikring A/S Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
49 736,04 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Benelux Motors apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Benelux Motors (registrikood: 11469616, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (registrikood: 11299485, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja advokaat Andrus Kattel
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2010. a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk, kostja tehinguline esindaja advokaat Andrus Kattel
RESOLUTSIOON:
Harju Maakohtu 31.01.2011.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.08.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju summas 49 736,04 eurot ja viivise 16,35 eurot päevas alates 28.05.2008 kuni nõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.05.2008.a kella 23:00 paiku Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures liiklusõnnetus, kus P. H sõitis hagejale kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz E350 (registrimärk xxx xxx) vastu sõidutee servas kasvavat puud. P. H teavitas liiklusõnnetusest politseid ja kutsus kohale puksiiri, kes toimetas auto parklasse. Sõiduki suhtes oli sõlmitud kostjaga autokindlustuse leping nr 2220547 perioodiga 19.03.2008-18.03.2009. Kostja keeldus 28.05.2008 kirjaga hagejale kindlustushüvitise tasumisest, viidates Avariigrupp OÜ ekspertiisiaktile ning autokindlustuse tingimuste A100/2007 punktidele 12.1.1 ja 12.1.3. Kostja väitel ei toimunud kindlustusjuhtum Ranniku tee 19 ja sõiduki juht ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Hageja kostja otsusega ei nõustunud ja esitas 16.06.2008 pretensiooni, mille RSA Kindlustus jättis 20.06.2008 e-kirjaga rahuldamata. Kostja 16.06.2008 avalduse alusel alustati 18.06.2008 võimaliku kindlustuspettuse osas kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 08730000277). 03.07.2008 viidi läbi ühine sündmuskoha vaatlus, kus osalesid hageja ja kostja esindajad, sõiduki juht ja Avariigrupp OÜ esindajad. Avariigrupp OÜ koostas uue ekspertiisiakti, milles ekspert leidis, et sõiduk sõitis nimetatud kohas vastu puud. Seda ekspertiisiakti kostja hagejale ei edastanud. 30.07.2008 tegi kostja hagejale ettepaneku hüvitada kahju summas 6391,16 eurot. Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävines ja selle turuväärtus oli poolte ühisel hinnangul 49 851,09 eurot, siis hageja keeldus pakkumisest. Liiklusõnnetus toimus olukorras, kus Ranniku teel liikuvale P. H sõitis vastu teine auto, mille tuled hämaras pimestasid P. H. Hoides võimalikult sõidutee ääre poole, ei märganud P. H sõidutee kitsendit ning sellel vahetult sõidutee ääres kasvavat tähistamata puud, millise eksimuse tõttu ei jõudnud P. H pidurdada ning sõitis vastu puud, kust auto tagasi paiskus. P.H sõitis Ranniku teele Lehiku tee kaudu ja tegi Ranniku teel tagasipöörde. Põhjendamatu on juhile ette heita lubatud sõidukiiruse ületamist. P. H sõitis endale teadaolevalt asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h ega ületanud seda kiirust. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et liiklusõnnetuse toimumise kohta oli võimalik jõuda sellist teed kaudu, kuhu oli paigaldatud liiklusmärk „õueala“, mis kohustab juhti sõitma mitte kiiremini kui 20 km/h, kuid P. H jõudis sündmuskohale teist teed kaudu. Kahju suuruseks on sõiduki turuväärtus 49 851,09 eurot ning sõiduki hoiukohta toimetamise kulu 76,69 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 191,73 eurot.
Kostja vastuväited
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates ei ole hageja kirjeldatud sündmuseid tegelikult toimunud. Hageja ei ole tõendanud, et kõnealune sõiduk sõitis 05.05.2008 kell 23:00 Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures vastu puud. Puul ja teepeenral puudusid igasugused jäljed, mis pidanuks jääma kontaktist sõidukiga. Sõiduki vigastusi arvestades pidanuks lisaks puu lähiümbruses olema ohtralt sellelt sõiduautolt pärit erinevate detailide tükke ja need pidanuks paiknema avariilisele kontaktile iseloomulikult. Ülevaatuse ajal oli maas vaid ühte liiki plasttükke, mida ei saa seostada antud sõidukiga ning need ei paiknenud avariilisel kontaktil eralduvatele osadele omaselt. Puul ja teepeenra pinnasel ning taimestikul vastavate, väidetavalt ca 3 päeva varem toimunud avariiga kaasnema pidanud jälgede puudumine, kinnitab üheselt, et väidetavat avariid ei ole sellele ajal ja selles kohas toimunud. Antud kohas suurima lubatud kiirusega 20 km/h sõites ei ole võimalik sõidukit niivõrd ulatuslikult kahjustada ning sõidukil ei olnud esilaternaid, mille puudumist ei ole hageja selgitanud. Avariigrupp OÜ ei ole peale vaatlust koostanud uut ekspertiisiakti ning samuti ei ole ekspert järeldanud, et kindlustatud sõiduk on Tallinnas, Ranniku tee 19 vastu puud sõitnud. Avariigrupp OÜ 19.05.2008 arvamuse kohaselt ei ole antud kohas kindlustusele deklareeritud asjaoludel liiklusõnnetust toimunud. P.H ei selgitanud 03.07.2008, kuhu, mis kaudu ning miks ta sõitis. P.H on kirjeldanud liiklusõnnetuse toimumise tehiolusid vähemalt kolmel erineval viisil. Hageja varalised suhted ja seis viitab, et hagis nõutavat kahju ei ole hagejal tekkinud. Lisaks ei ole tõendatud hageja kahjunõude suurus. Juhul, kui kohus loeb hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest tõendatuks, on liiklusõnnetusega tekitatud kahju summaks 16 617,03 eurot, millest hüvitamisele kuuluks omavastutuse, s.o 191,73 euro võrra vähem ehk 16 425,29 eurot. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 31.01.2011.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et 19.03.2008.a sõlmisid pooled autokindlustuse lepingu nr 22205472, mille kohaselt hageja kindlustas kostja juures perioodiga 19.03.2008–18.03.2009 sõiduki Mercedes-Benz E350 (registrimärk xxx xxx), omavastustusega 191,73 eurot, mille kohta väljastati autokindlustuse poliis nr 22205472. Autokindlustuse lepingu lahutamatuks osaks olid Royal & SunAlliance autokindlustuse tingimused A100/2007. Autokindlustuse tingimuste A100/2008 punktide 8.3 ja 8.3.1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning esitama vastavalt punktile 8.5 täieliku informatsiooni sh kõik dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul liiklusõnnetuse toimumisest. Eeltoodut tõendab tunnistaja M. P ja väljavõte telefonivestlusest. Vaidlust ei ole, et P. H teavitas liiklusõnnetusest politseid 05.05.2008 kell 23:02. Kohus, hinnates kõne stenogrammi, kohtuistungil kuulatud CD salvestust ja P. H ütlusi, asus seisukohale, et P. H ütlused liiklusõnnetuse põhjuse kohta on vastuolulised ja eksitavad. Tunnistajate A. L ja E. P ütlused on vastuolulised sõidukite asetuse osas, mis seab kahtluse alla liiklusõnnetuse tehiolud. Lisaks rõhutas kohus asjaolu, et juhtumi ajal olid kiirused väikesed. Seega pidi olema sõiduki juhile nähtav ja eelnevalt teada, et tee lähedal kasvab suur puu, sest P. H ütluste kohaselt sõitis ta esmalt sama teed pidi, misjärel sooritas tagasipöörde. Seega oli tee juba ühe korra läbitud ja mööduti puust, millele hiljem otsa sõideti. Kohus märkis, et 05.05.2008 (päikese loojumise aeg 21:33) ei olnud õhtul 23 paiku pimeduse intensiivsus (nagu novembris) selline, mis võimaldaks vastu tuleva sõiduki juhti pimestada, eriti siis, kui tänaval põles tänavavalgustus, mida kinnitasid oma ütlustega tunnistajad E. P ja M. R. P. H kinnitas vande all, et ta sõidab igapäevaselt autoga aastaid. Kohtule ei ole veenev, et oskustega juhti mõjutaks kevadisel õhtusel ajal tänavavalgustusega teel vastutuleva sõiduki
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 tuled nii, et sõidetakse vastu puud. Materjal sündmuskohast, ekspertiisi käigus tehtud fotod ja ekspertiisides esitatu ei fikseeri sõiduki äkilist pööret paremale, vaid tegemist on frontaalkokkupõrkega. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat, väites, et liiklusõnnetuse tingis vastu sõitnud sõiduki täistulede pimestamine ja äkiline pööre. Kohus leidis, et tõeste andmete sisu ei saa ajaliselt muutuda nii nagu need on muutunud ajaliselt P. H seletustes kohtule ja uurijale kriminaalasjas (kriminaaltoimik I köide lk 168-175, 197-198). Tunnistajate E. P, M. R, M. P ja M. L ütlused nii tsiviilasjas kui kriminaalasjas on jäänud samaks. Kohus ei tuvastanud eelnimetatud tunnistajate ütlustes vastuolu, seega aeg ei mõjuta ütluste sisu. Kohus nõustus kostja väitega, et tehiolusid ei saa vähemalt kolmel erineval viisil kirjeldada, need saavad olla nii nagu juhtum oli. Vaidlust ei ole selles, et 05.05.2008 kella 23 paiku kutsuti puksiir Ranniku tee 19 avariilist sõidukit ära vedama. Kohus, hinnates tunnistaja M. R ütlusi ning P. H ja tunnistaja A. L telefonikõnede väljavõtteid, järeldas, et hageja seaduslik esindaja ja tunnistaja A. L on andnud tõele mittevastavaid ütlusi. Nimetatud isikud ei viibinud Ranniku tee 19, kui M. R saabus puksiiriteenust osutama. Eeltoodu annab alust kahelda liiklusavarii toimumise asjaoludes sh võimalusest, et P. H ei juhtinud sõidukit avarii toimumise hetkel. A. L ütluste tõesuse kaalu on kahandanud vastus kohtu küsimusele, kas tal on varasemalt olnud kokkupuuteid kindlustusega. Sellele vastas tunnistaja, et tal on kuni istungini ainult üks juhtum. Kohtule esitatud väljavõttest liiklusõnnetuste kohta (toimik lk 112-114) nähtub, et tunnistaja on osalenud liiklusõnnetustes korduvalt. Eeltoodu info on iseloomustamaks tunnistajat. Sõiduki äravedu tõendab, et sõiduk oli avariiline ja asus tihkelt vastu puud, kuid see ei tõenda liiklusõnnetuse toimumise aega ja P. H deklareeritud asjaolusid liiklusõnnetuse osas. Eelnevast järeldas kohus, et kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat, väites, et pärast liiklusõnnetuse toimumist viibis ta Ranniku tee 19 kuni puksiiri tulemiseni. 07.05.2008 OÜ Avariigrupp mootorsõiduki vaatlusprotokolli (toimik lk 37-42) ja 19.05.2008 eksperdi arvamuse (toimik lk 46-49) kohaselt ei toimunud liiklusõnnetust Ranniku tee 19 juures. 08.05.2008 OÜ Avariigrupp sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohal puuduvad igasugused jäljed pinnasel teepeenral ja haljastusel ning puul on vana vigastuse jälg, üksikud väiksed plastik tükid (toimik lk 35-37). Tunnistaja A. L ütluste järgi pidi sündmuskohal olema vedeliku ja õli jälgi ja sõiduki tükke. Jäljed pidid olema nähtavad ka paari päeva pärast, kuna pärast avariid kuni vaatluse teostamiseni sadu ei olnud nagu selgitas tunnistaja M. L. Peale 03.07.2008 läbi viidud ühist sündmuskoha vaatlust ja uurimiseksperimenti muutis ekspert oma arvamust ning leidis, et sõiduki vigastused on tekkinud kokkupõrkel Ranniku tee 19 tee ääres kasvava puuga, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Samas selgus tunnistaja ütlustest, et eksperimendi käigus tekkisid pinnasele süvised, puukoor sai vigastada, millele jäid ka nähtavad sõiduki värvitükikesed. Need jäljed puudusid esmasel ülevaatusel paar päeva pärast väidetavat liiklusõnnetust. Seda vastuolu ei osanud ekspert selgitada. Kohus leidis, et esitulede äravõtmine ja sõidukisse panemine (nagu hageja seaduslik esindaja väitis end olnud teinud) ei kõrvalda kõiki jälgi (õli, vedelik, plastmassi ja värvi osakesed), mis tavapäraselt kokkupõrkel jäävad sündmuskohta (ka puule) ja selle ümbrusesse arvestades kõnealuse sõiduki vigastuste ulatust. Kriminaalmenetluses läbi viidud ekspertiisiaktis (kriminaaltoimik I köide lk 261-271) leidsid eksperdid, et sõiduki vigastused võisid tekkida otsasõidul Tallinnas, Ranniku tee 19 juures kasvavale puule. Samas ei saa sõidukil esinevate vigastuste alusel kinnitada, et otsasõit pidi toimuma just sellele puule 05.05.2008 kell 23.00 (kriminaaltoimik I köide lk 264). Ka J. L leidis spetsialisti arvamuses, et sõiduki vigastused on tekkinud kokkupõrkel puuga (toimik lk 234-251). Kohus leidis, et eeltoodud ekspertiisidega on tõendatud, et kõnealune sõiduk on olnud kokkupuutes Tallinnas, Ranniku tee 19 juures kasvava puuga. Selles osas ühtivad kohtule esitatud ekspertiisid.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 Kriminaalmenetluses läbi viidud ekspertiisiga ja antud arvamusega on tõendatud, et ajaliselt oluliselt hiljem pärast sõidukiga toimunud frontaalkokkupõrget, esiosa avariid, kahjustati sõidukit sellega, et 06.36 minutit pärast kokkupõrget avati sõiduki parempoolne turvapadi, 10.18 minutit pärast kokkupõrget käivitati parempoolse turvavöö eelpinguti ning 1 tund 53 minutit pärast kokkupõrget avati üheaegselt sõiduki parem ja vasak külgmine turvakardin. Nende kahjustuste põhjus ei ole sõiduki otsasõit puule. Ekspertiisiaktiga on ümber lükatud hageja väide sõiduki ja sündmuskoha vahetult liiklusõnnetusejärgsest seisukorrast. Tunnistaja M. R ütlustega on tõendatud, et äraveetavat sõidukit ei käivitatud. Seega puudub alus arvata, et avariilise sõiduki äraveol avanes kõrvalistuja turvapadi. Samas on ekspertiis tuvastanud, et hilisemalt on käivitunud turvaseadmed. Eeltoodu ei välista, et turvasüsteemid olid käivitunud enne puksiiri saabumist kahe erineva juhtumi tagajärjel, st puksiiri saabumisel olid turvasüsteemid asendis, mille kohta on ekspertiisides antud ajaline hinnang. Kohus tuginedes eeltoodule, asus seisukohale, et kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat liiklusõnnetuse asjaolude osas sh osas, mille tagajärjel käivitusid hilisemalt turvaseadmed. Kuna kindlustusvõtja eksitas kindlustusandjat kahju toimumise asjaolude osas, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, ei pea kohus analüüsima kahju suurust ja andma hinnangut A. L 06.12.2010 arvamusele, mis puudutab auto väärtust. Kohus märkis, et kahju hüvitamine on seotud juhtumi ajal sõiduki turuväärtusega, mitte ostuhinnaga. Hageja ei ole täitnud autokindlustuse tingimuste A100/2008 punkti 8.5, mille kohaselt on ta kohustatud esitama kõik dokumendid kahju suuruse kohta. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 31.01.2011 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Poolte vahel puudub vaidlus ning maakohus tuvastas, et hagejale kuuluva sõidukiga toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures, kus autoga sõideti vastu sõidutee lähedal kasvanud puud. Siiski asus kohus seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõeseid andmeid ning luges hageja sõidukit juhtinud P. H ütlused ebausaldusväärseks. Tänavanimes eksimine ülekuulamisel ei tähenda, et P. H oleks andnud valeütlusi. Liiklusõnnetuse põhjus ei ole ajas muutunud, vaid jäänud samasuguseks. P. H ei näinud vastusõitvat autot enne kui sellel tuled süttisid. Seetõttu ei näinud ta vastutuleva auto tulesid. Kui need põlema pandi, siis pimestasid selle auto tuled P. H. Kõnes politseile ei maininud P. H vastusõitvat autot, kuna politsei jaoks oli oluline mitte liiklusõnnetuse põhjuste, vaid tagajärgede väljaselgitamine. Politsei ei küsinud liiklusõnnetuse põhjust. Kui P. H oli öelnud oma auto numbri valesti telefonikõnes politsei korrapidajale, siis sai ta sellest ka ise kohe aru ning asus ennast parandama. Kuna A. L viibis tema kõrval sel ajal, siis kuuldes kõnet pealt, läks A. L sõiduki registreerimismärgi juurde ja ütles selle viimased kaks tähte ette. P. H oli tõepoolest mõni minut varem möödunud samast puust teistpidi sõites, kuid see ei tähenda, et ta oleks märganud temast vasakule, s.o vastassuunavööndi teepoolele jäävat tähistamata puud. Kohtu järeldus, et kevadel 1,5 tundi pärast päikese loojangut ei ole pime, on meelevaldne ning ei tugine kogutud tõenditele. Tsiviilasjas ega kriminaalasjas ei ole tehtud sündmuskoha vaatlust, tuvastamaks nähtavust antud ajal ja ilmastikutingimustes. P. H andis küll ütlusi, et on igapäevane autosõitja, kuid enne liiklusõnnetust oli ta veetnud 2 aastat ja 4 kuud vanglas, mis tähendab, et liiklusõnnetuse toimumise ajale eelnevalt oli tal olnud pikem paus mootorsõidukite juhtimises. Tunnistaja P nägi autosid erinevates suundades. Tunnistaja ei tulnud vahetult pärast liiklusõnnetust sündmuskohale. Tema nähtud auto võis olla mõni teine auto või muutis A. L oma auto asukohta. P. H ja A. L ei mäletanud isegi seda, et nad ei oodanud puksiiri saabumist sündmuskohal, vaid olid mingil põhjusel sündmuskohalt ära sõitnud enne puksiiri saabumist. Meelevaldne ja vastuolus kogutud tõenditega on järeldus, et
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 A. L tagasipööre pidi takistama seda vastuliikuvat autot. P. H ütlustes esineb detailide erinevusi, kuid sündmuste põhiosa on samasugune. P. H ei mäleta, et ta oleks sündmuskohalt kaugele ära läinud tunnistaja M. R saabudes. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt oli auto tihedalt vastu puud, kuid tema ütlusi ei saa võtta absoluutse tõena, kuna puksiirijuhina veab ta tuhandeid autosid ja ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, miks peaks tal see konkreetne sündmus olema eriliselt hästi meeles. P. H oli liiklusõnnetuse ajal selles kohas. Isegi kui ta lahkus lühikeseks ajaks sündmuskohalt, ei muuda see kostja hüvitamiskohustust. Tsiviilasjas ei ole välja selgitatud, miks turvaseadmed tegelikult rakendusid. Hageja ei ole teadlikult rakendanud turvaseadmeid ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja hüvitamiskohustus on tõendatud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Hageja esitas kohtusse hagi kindlustusandja täitmise nõudes. Selle eeldusena peab hageja tõendama kindlustusjuhtumi esinemise. Vastavate asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal. Seni kuni hageja ei ole tõendanud kõiki hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, ei pea kostja esitama konkreetseid vastuväiteid hagile ega pea neid ka tõendama. Hageja tugines hagis sellele, et 05.05.2008.a kella 23.00 ajal sõitis hageja seaduslik esindaja sõiduautoga vastu puud seetõttu, et talle sõitis vastu suurem auto, mille tuled autojuhti pimestasid, mille tõttu keeras autojuht paremale ja sõitis seetõttu vastu puud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuuluv sõiduauto on saanud kannatada, leiab kostja, et konkreetsed liiklusõnnetuse asjaolud, mis on hageja kohtu ette toonud on tõendamata. Sellise väitega tuleb nõustuda.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tõendatuks lugeda, et vastu puud sõitis P. H, et õnnetus toimus hageja poolt väidetud ajal, hageja poolt väidetud kohas ja hageja poolt väidetud asjaoludel. Vastavaid hageja väiteid tõendavateks otsesteks tõenditeks on P. H vande all antud ütlused ja A. L tunnistajana antud ütlused. Vastavate väidete tõendamiseks soovis hageja tugineda ka politseile 05.05.2008.a tehtud kõne eristusele, milles P.H väidab politseile, et ta sõitis autoga vastu puud ja spetsialistide arvamustele, mis kinnitavad, et auto võis vastu seda puud sõita, samuti E.P ütlustele, millest võib järeldada, et E.P nägi autot ja P.H väidetava õnnetuse kohas.
8.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb P.H vande all antud ütlustesse ja A.L poolt tunnistajana antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt. P.H andis kohtus ütlusi vande all, st P.H puhul on tegemist isikuga, kes on hageja seaduslik esindaja ja osanik, st isik, kes on konkreetse tsiviilasja lõpptulemusest otseselt varaliselt huvitatud isik. P.H on käesoleva tsiviilasja lahendusest huvitatud ka seetõttu, et konkreetse kindlustusjuhtumi tõttu algatati kriminaalasi nr 08730000277, milles tunnistati P.H ja hageja kahtlustatavateks. P.H ütlusi tuleb kriitiliselt hinnata veel seetõttu, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kuriteod, mille eest teda on karistatud, on ära toodud loetelus, mis on toodud kriminaalasja toimiku lehekülgedel 29-33). P.H ise kinnitas kohtus, et ta on veetnud 10 aastat oma elust vabadusekaotuslikke karistusi kandes. P.H ütlusi tuleb kriitiliselt hinnata ka seetõttu, et tema
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 ütlustes esinevad olulised vastuolud. Neid vastuolusid analüüsis põhjalikult ka maakohus. P.H on andnud vastuolulisi ja vastukäivaid ütlusi nii auto omandamisega, selle maksumusega, auto ostuhinna tasumiseks raha hankimisega seoses, kui ka konkreetse liiklusõnnetusega seotud asjaoludes. Nii andis P.H oluliselt erinevaid ütlusi autoostuks võetud laenu kohta. Maakohtus vande all tunnistusi andes kinnitas P.H, et laenu võttis tema isiklikult ja võttis laenu 0%-lise intressiga. Samas kui vaid paar kuud varem esitas P.H omal algatusel kriminaalasja menetluse raames politseile kirjalikult vormistatud laenulepingu, milles nähtub, et laenu võttis hoopis hageja ja märkimisväärse intressiga. Laenu võtmisega seotud vastuolusid ei suutnud kõrvaldada ka hageja esindaja, kelle läbi hageja ringkonnakohtu istungil osales. Olukorras, kus P.H annab erinevaid ütlusi, on tõsine alus kahelda ka ülejäänud P.H ütlustes ja nende usaldusväärsuses, eriti olukorras, kus konkreetsete asjaolude tõendatusest sõltuvad tagajärjed, millest on P. H otseselt huvitatud.
9.Otsesed vastuolud P.H ütlustes puudutavad aga ka konkreetseid liiklusõnnetuse asjaolusid. Nii väitis P.H kohtus vande all, et ta ei lahkunud peale avariid auto juurest ja ootas seal kuni saabus puksiir, mis auto ära vedas. Kohus loeb aga puksiirijuhi ütlustega tõendatuks, et P.H väidetava avarii väidetavas toimumise kohas puksiiri saabumise ajal ca kell 23.30 ei viibinud ja teda tuli seal vähemalt viis minutit oodata (vt t I kd lk 155). P. H ei ole soovinud anda ka ühtegi selgitust selle kohta, kus ta käis ja miks andis ta selles küsimuses oluliselt erinevaid ütlusi. See, kas ta viibis peale õnnetust kuni puksiiri saabumiseni auto juures või mitte, on väga oluline ka seetõttu, et asjas kogutud tõenditega (vt kriminaalasja t lk 249 jj) tuleb tuvastatuks lugeda, et 6,36 minutit; 10,18 minutit ja 1 tund ja 53 minutit peale õnnetust aktiveerusid erinevad auto turvavarustuse seadmed, mis viitavad ebakõladele ja asjaoludele, mis on liiklusõnnetuse juures ebatüüpilised. Juhul, kui P. H viibis peale avariid enam kui pool tundi auto juures, pidi ta nägema ja märkama, et turvavarustus avanes ja miks turvavarustus avanes. Eespool viidatud vastuolud P.H ütlustes on sedavõrd põhimõttelised, et tegemist ei saa olla nö nüansiküsimustega, mida mõistis P.H erinevalt või mida ta mäletas erinevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtupoolse käsitlusega, mis puudutab P.H ütluste ebausaldusväärsust ja vasturääkivust ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka vastavaid põhjendusi kordama. Kuivõrd P. H on mitmel põhjusel käesoleva kohtuasja lahendamisest huvitatud, kuivõrd teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuivõrd tema ütlustes esinevad olulised vastuolud, mis puudutavad konkreetse õnnetuse ja konkreetse kindlustusjuhtumiga seotud asjaolusid, saaks P. H ütlusi tõendina arvestada üksnes juhul, kui tema väiteid toetaksid veel mingid muud, usaldusväärsed tõendid ja kui P.H ütlustes ei oleks põhjust kahelda. Kahjuks muid, usaldusväärseid tõendeid, mis P.H ütlusi kinnitaksid, käesoleva tsiviilasja raames esitatud ei ole. Kuigi P.H ütlusi kinnitas A.L, käsitleb ringkonnakohus A.L ütluste usaldusväärsust alljärgnevalt. P.H ütlustel ei ole tõendi väärtust ka veel seetõttu, et tema ütlused on eespool nimetatud küsimustes vastuolulised – ta ise on andnud erinevatel ajahetkedel, erinevates menetlustes vastukäivaid ütlusi ja tema ütlused lähevad vastuollu ka teiste tõenditega, mille õigsuses ei ole kohtul alust kahelda.
10.Sellele lisaks on asjas esitatud tõendid, mis annavad tõsiseltvõetava aluse kahelda P.H ütluste õigsuses. Olukorras, kus P.H väidab, et ta viibis peale õnnetust auto juures ja et õnnetus juhtus 05.05.2008.a kell 23, ei oleks saanud auto turvavarustus eespool nimetatud ajal aktiveeruda. See asjaolu, et auto turvavarustus siiski aktiveerus ja aktiveerus just 6,36 minutit, 10,18 minutit ja 1 tund ja 53 minutit peale õnnetuse toimumist, annab aluse kahelda nii selles, kas õnnetus toimus konkreetsel ajal ja konkreetses kohas.
11.Selles, et õnnetus toimus hageja poolt väidetud ajal, annavad aluse kahelda ka kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud tunnistaja V.V ütlused (kriminaalasja t lk 112) ja
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 tema poja R.V ütlused (kriminaalasja t lk 120). Vastavate ütluste alusel võib järeldada, et samal päeval toimus kohas, kus hageja väidab, et toimus hagi aluseks olev liiklusõnnetus, teine liiklusõnnetus, kus sõitis vastu sama puud hagejale kuulunud autoga väga sarnane auto. Kuigi hageja esindaja leidis, et viidatud isikute ütlused on ebausaldusväärsed, ei saa kohus sellist järeldust siiski teha. Konkreetsed isikud ei ole asja lahendamisest huvitatud, neid ei ole kriminaalkorras karistatud, nad ei ole tsiviilasja menetlusosalistega seotud, nad ei ole andnud vastukäivaid ütlusi. Nad rääkisid seda, mida nad nägid nii nagu see neile meelde jäi. Olukorras kus liikumispuudega isik näeb seda, et tema maja läheduses sõidab auto vastu puud, jääb asjaolu kui selline isikule meelde. Asjaolud, et liikumispuudega isiku poeg R.V ei näinud aknast asju sama hästi kui tema isa või kui V.V ütles üldiselt, mitte konkreetsele ega täpsustavale küsimusele vastates, et sama auto toodi samasse kohta tagasi nädal aega hiljem, ei muuda viidatud isikute ütlusi ebausaldusväärseks või vastuolulisteks. Nende ütluste alusel tuleb järeldada, et esinevad asjaolud, mis annavad otsese aluse kahelda selles, kas hageja ja P.H poolt väidetud asjaolud aset leidsid.
12.Sellele, et hageja poolt väidetud asjaolud sellisel kujul tegelikult aset ei leidnud, viitab usutavalt veel see, et P.H väitis, et ta ei liigutanud autot peale õnnetust enne, kui saabus puksiir. P.H väitis kohtus vande all ütlusi andes, et auto oli täpselt sama koha peal, kui puksiir saabus (vt t I kd lk 90). Ta väitis, et auto oli puust eemal. Samas väitis puksiirauto juht M.R (vt t I kd lk 155), et auto oli vastu puud, tihedalt puu vastas. Sellele lisaks esitas hageja tõendina mobiiltelefoniga salvestatud videoülesvõtte, millel on näha vaidlusalune auto, mis asetseb mingist puust eemal. Mobiiltelefoniga salvestatud videolt ei ole võimalik õnnetuse täpseid asjaolusid tuvastada, kuid sellelt nähtub auto asukoht. P.H väitis, et videoülesvõte salvestati vahetult peale õnnetust sündmuskohal. Kriminaalasjas korraldatud ekspertiisi raames leidsid eksperdid J.M ja A.E (vt kr t lk 264), et mobiiltelefoniga tehtud videosalvestusel ei ole sõiduauto tõenäoliselt enam vahetult kokkupõrkejärgses asendis vaid sõiduautot on liigutatud täiendavalt tagasisuunas, puust eemale. Eespool viidatud asjaolude tõttu ei saa hageja ja hageja seadusliku esindaja poolt esitatud väiteid ja tõendeid usutavaks pidada. Vastavad asjaolud annavad alust arvata, et autot liigutati peale õnnetust, enne auto filmimist ja enne puksiirauto kohalejõudmist.
13.Asjaolu, et liiklusõnnetus toimus hageja poolt väidetud ajal, et autot juhtis P.H ja et liiklusõnnetus toimus konkreetses kohas ja konkreetsetel asjaoludel, soovib hageja tõendada ka A.L ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ka A.L ütlused tõendi väärtust. Viidatud isiku ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta on tsiviilasja lahendusest otseselt huvitatud P.H tuttav, sellele lisaks oli tal vähemalt kohtus tunnistajana ütluste andmise ajal otsene huvi tsiviilasja lahenduse vastu, sest P.H või hageja, sõltuvalt sellest, millistest konkreetsetest P. H väidetest lähtuda, laenas A.L 600 000 krooni ja P.H pidi vastava rahasumma tagasi maksma sellel kuul, kui A.L kohtus tunnistajana ütlusi andis (vt t I kd lk 90). Konkreetne rahasumma oleks tulnud kindlustushüvitisest, mille väljamaksmisest kostja keeldus ja mille saamiseks hageja hagi esitas. Sellele lisaks tuleb A.L ütlusi hinnata kriitiliselt põhjusel, et isik on korduvalt, sh ka kriminaalkorras karistatud. Sellele lisaks mõjutab A.L ütlustele hinnangu andmist kostja poolt maakohtu menetluses aga ka apellatsioonkaebuse vastuses esile toodud põhjendatud kahtlused, mis seonduvad sellega, et A.L seoses toimus 2008ndal aastal vähemalt 13 kindlustusjuhtumit (vt t II kd lk 46). Sellele lisaks tuleb A.L ütlusi kriitiliselt hinnata põhjusel, et ka tema ütlustes esinevad olulised põhimõttelised vastuolud, mis ei haaku samas tsiviilasjas kogutud teiste tõenditega. Näiteks väitis ka A.L, et ta ei lahkunud auto juurest enne kui saabus puksiirauto. Eespool luges kohus tõendatuks, et see nii ei olnud. Eespool toodud asjaoludel saaks A.L ütlusi arvestada üksnes juhul, kui A.L ütlused oleksid selged ja loogilised ning kui neid ütlusi kinnitaksid veel mingid muud, usaldusväärsed tõendid. Kuigi
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 A.L ütlusi kinnitavad osaliselt P.H ütlused, käsitles ringkonnakohus eespool pikalt, miks ei saa P.H ütlusi usaldusväärseks pidada ning miks ei ole vastavatel ütlustel tõendi väärtust. Muud tõendid A.L ütlusi ei kinnita. Eespool toodud põhjustel nende ütlustega esitatud asjaolusid tõendatuks lugeda ei saa.
14.Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja ei ole otseste tõenditega tõendanud, et hageja sõitis vastu puud, et liiklusõnnetus toimus 05.05.2008.a kell 23 ja et liiklusõnnetus toimus vastu konkreetset puud ning et liiklusõnnetus toimus hageja poolt kirjeldatud asjaoludel. Kuigi hageja soovis tugineda ka politseile tehtud kõnele, ei saa see kõne tõendada hageja väiteid ega P.H poolt vande all antud ütlusi ega A.L ütlusi, sest politseile tehtud kõnest on kuulda vaid jutt, mida P.H rääkis. Vastavast kõnest ei saa järeldada, kus, millal, mis asjaoludel liiklusõnnetus juhtus ja kes oli auto roolis. Tegemist on tagantjärele tehtud kõnega, kus P.H selgitab politseile tagantjärele õnnetuse toimumist nii nagu ta seda soovis. Politsele tehtud telefonikõnes toodud jutus annab aluse kahelda see, et P.H ei mäletanud oma auto numbrit.
15.Ringkonnakohus leiab, et ka muud tõendid ei tõenda hageja väiteid. Kuigi asjas korraldatud ekspertiisides ja spetsialisti arvamustes leiti, et ei ole välistatud, et liiklusõnnetus võis toimuda selle puu vastu sõites, leidsid eksperdid ja spetsialistid, et nad ei saa kinnitada, et liiklusõnnetus toimus just selle puu vastu sõites või et õnnetus toimus väidetud kellaajal või et autot juhtis P.H. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt kindlustatud auto on kandnud olulisi kahjustusi, ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on esitanud ka sedavõrd vastukäivad väited, mis seavad kahtluse alla ka ülejäänud hageja väited, mistõttu ei ole võimalik ka hageja väidete õigsust eeldades liiklusõnnetuse asjaoludest ühest arusaama luua. Nii ei ole P.H selgitanud autoostu finantseerimise asjaolusid, ta ei ole selgitanud, kas ta viibis peale väidetavat õnnetust ja enne puksiiri saabumist kogu aeg auto juures või lahkus sealt, mis on otseselt seotud turvavarustuse avanemisega. Ta ei ole andnud ühest selgitust küsimuses, kas autost vedelikud eraldusid või mitte jne.
16.Kuigi hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud ja sellest tulenevalt ei pea kostja hagile esitatud vastuväiteid tõendama, peab kohus vajalikuks siiski märkida, et asjas on esitatud mitmeid tõendeid, mis annavad tõsise aluse kahelda selles, et hageja poolt väidetud sündmused, hageja poolt väidetud viisil aset leidsid. Nii nägid tunnistajad V liiklusõnnetust samasuguse autoga samas kohas samal päeval, nii tuvastati, et auto turvavarustus aktiveerus peale õnnetust viisil, mis P.H ja A.L poolt väidetud asjaoludel ei oleks võimalik olnud, nii leidis Avariigrupp OÜ oma esialgses sündmuskoha ülevaatuse aktis (vt t I kd lk 35 -36), et haljastus oli sündmuskohal süvendi jälgedeta ja kahjustusteta. Nii nähtub puksiirauto juhi ütlustest mobiiltelefoniga salvestatud videost ja P.H ütlustest, et autot liigutati enne puksiirauto saabumist.
17.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et asjas saab tuvastatuks lugeda selle, et konkreetne sõiduk sõitis vastu konkreetset puud. Spetsialistid ei välistanud seda, kuid vastavasisulist tõsikindlat järeldust ei saa selles küsimuses teha. Isegi kui see nii oli ei saa selle alusel tõendatuks lugeda, et õnnetus toimus hageja poolt väidetud ajal, hageja poolt väidetud asjaoludel ja et autot juhtis hageja poolt väidetud isik.
18.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja võttis hageja poolt väidetud auto turuväärtuse omaks. Ringkonnakohtu hinnangul TsMS §-s 231 sätestatud omaksvõtu eeldused täidetud ei ole. Omaksvõtuga saab olla tegemist vaid siis, kui see toimub
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979 kohtumenetluses. Selgesõnalist omaksvõtu avaldust esitatud ei ole. Lähtuda ei saa ka omaksvõtu eeldusest. Kostja vaidles hagile täies ulatuses kogu aeg vastu. Kusjuures kostja väitis algusest peale, et hagi ei saa rahuldada põhjusel, et hageja ei ole esitanud tõeseid, selgeid ja piisavaid asjaolusid, mille alusel saaks kindlustusjuhtumi asjaolud tuvastada.
19.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et liiklusõnnetuse kohas (tänava nimes) eksimine, autonumbriga eksimine, liiklusõnnetuse asjaolude ja põhjuste erinev kajastamine, ütluste asjas muutumine, puksiiri saabumise ajal auto juures mitteviibimine, auto asukoha osas erinevate ütluste andmine ja sõiduki turvaseadmete täiendav rakendumine pärast liiklusõnnetust, on asjaolud, millele võib leiduda loogiline seletus ja võimalikud väikesed ebakõlad, kui need üleüldse esinesid, ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ja hageja poolt apellatsioonkaebuses käsitletud võimalikud vastuolud ainult süvendavad kahtlusi selles, hageja poolt väidetud asjaolud, mida ei saa tõendatuks lugeda, ikkagi sellisel kujul aset leidsid.
20.Kuigi puksiirauto juht veab paljusid autosid, ei tähenda see seda, et tema ütlust, et auto oli tihedalt vastu puud, ei saaks arvestada, sest tunnistaja, kes asjaolusid ei mäleta, ütleb, et ta asjaolusid ei mäleta ja tunnistaja, kes mingil põhjusel mingeid konkreetseid asjaolusid mäletab, annab selle kohta piisavalt detailseid ütlusi. Kuigi hageja üritab apellatsioonkaebuses pehmendada P.H ja A.L ütlustes esinenud vastuolusid, väites, et P.H ei mäleta, et ta oleks kaugel ära käinud, nähtub P.H ja A.L poolt kohtumenetluses antud ütlustest selgesti ja üheselt, et nad viibisid auto juures kuni puksiiri saabumiseni. Seega ei kõrvaldanud hageja apellatsioonkaebuses võimalikke vastuolusid vaid tekitas neid juurde. M.R ja M.L ütluste vahel ringkonnakohus vastuolu ei näe. Seetõttu ei pidanud maakohus ka seda analüüsima. Vastuolu ei ole seetõttu, et üks isik väitis, et avarii tagajärjel pidid haljasalale jääma rattajäljed, teine isik väitis, et auto oli vastu puud. Isikute ütlused pigem haakuvad omavahel, sest üks väitis, et õnnetuse tagajärjel pidid jääma ratta süvised haljasalale, teine aga väitis, et auto oli haljasalal, mitte, et auto oli haljasalale sattunud õnnetuse tagajärjel. Kuigi kellaajad auto nö ajus ei ole registreeritud reaalajas, on auto elektroonika registreerinud selgelt ja üheselt, et täiendavad turvaseadmed aktiveerusid 6,38 minutit, 10,18 minutit ja 1 tund ja 53 minutit peale õnnetust. Seega ei ole oluline, millisel viisil registreeriti õnnetuse aeg, oluline on, et auto elektroonika registreeris täiendavate turvaseadmete rakendumise konkreetsed ajahetked peale õnnetust. P.H ei ole esitanud väiteid, mis selgitaksid turvaseadmete rakendumist. Hageja lepingulise esindaja võimalik välja pakutud selgitus, et äkki proovis P.H autot peale õnnetust käivitada ja äkki seetõttu turvaseadmed rakendusid, ei ole selline, mis kõrvaldaks võimalikud kahtlused. P.H ei ole väitnud, et täiendavad turvaseadmed oleksid peale õnnetust rakendunud. Ta andis ütlusi selle kohta, et turvaseadmed rakendusid õnnetuse ajal. See, et P.H teatas kindlustusele, et ta soovib sõiduki taastamist, ei tõenda, et tal puudus huvi sõiduki hüvitamiseks. See, et P.H viibis väidetava õnnetuse ajal õnnetuse väidetavas piirkonnas, ei tõenda, et P.H juhtis vaidlusalust autot ega seda, et õnnetus toimus väidetud ajal ja väidetud kohas ning väidetud asjaoludel. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et konkreetne auto viidi hageja poolt väidetud õnnetuskohalt ära puksiiriga ca 23.30 paiku ja et sellel ajal oli vaidlusalune auto ja P.H auto juures. Seetõttu ei ole välistatud ka see, et E.P nägi P.H ja autot umbes sellel ajal ja kohas, kus hageja väidete kohaselt õnnetus toimus. See aga ei tõenda, et õnnetus toimus väidetud ajal, väidetud kohas ja väidetud asjaoludel. Oluline on rõhutada, et E.P ütluste alusel ei saa tuvastada, mis kell ta täpselt autot ja P.H nägi, samuti ei saa E.P ütluste alusel tõsikindlalt järeldada, et ta kuulis liiklusõnnetuse heli või et liiklusõnnetus oli just toimunud. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-08-53979
Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.