31. jaanuar 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-53979
Tsiviilasi
OÜ BMhagi CFAS Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise summas 778 200 krooni ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
49 736,04 eurot (778 200 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ BM(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn) Kostja CFAS Eesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX, registriaadress XXX), lepinguline esindaja advokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
14.12.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaa vandeadvokaat Indrek Sirk Kostja lepinguline esindaja advokaat Andrus Kattel
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ BM hagi CFAS Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise summas 778 200 krooni ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista AS-lt OÜ BM menetluskulud 100 % ulatuses CFAS Eesti filiaali kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Sõiduki Mercedes-Benz E350, reg. märgiga XXX, suhtes oli sõlmitud autokindlustuse leping nr XXX perioodiga 19.03.2008-18.03.2009 kostja juures (tl 4-5). Kindlustustingimusteks olid vastavalt lepingule Royal & SunAlliance autokindlustuse tingimused XXX.
2.Kostja keeldus 28.05.2008 kirjaga nr 8142 hagejale 05.05.2008 liiklusõnnetuse (Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures) kahju hüvitamisest (tl 13-14). Liiklusõnnetuse ajal laienes juhtunule kindlustustingimused XXX(tl 7-10).
3.Kostja 16.06.2006 avalduse alusel alustati 18.06.2008 toimunud liiklusõnnetuse osas kriminaalmenetlus kriminaalasi nr XXX (tl 110).
4.03.07.2008 viidi läbi ühine sündmuskoha vaatlus, kus osalesid hageja ja kostja esindajad, sõiduki juht ja Avariigrupp OÜ esindajad. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 49 736,04 eurot (778 200 krooni) ja viivise 16,35 eurot (255,85 krooni) päevas alates 28.05.2008 kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja juhindub oma nõudes VÕS § 113 lg 1 ja § 422 lg 1. Hageja leiab, et kahju suuruseks on sõiduki turuväärtus 49 851,09 eurot (780 000 krooni) (tl 12) ning sõiduki hoiukohta toimetamise kulu 76,69 eurot (1 200 krooni) (tl 11), millest tuleb maha lahutada omavastutus 191,73 eurot (3 000 krooni). hageja palub välja mõista ka viivise tulenevalt VÕS § 113 lg 1 alates 28.05.2008 16,35 eurot (255,85 krooni) päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
6.Hageja selgitab, et 05.05.2008 kella 23.000 paiku põhjustas PHhagejale kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz E350, reg. märgiga XXX, liiklusõnnetuse Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures, kus sõitis vastu sõidutee servas kasvavat puud. Liiklusõnnetus toimus olukorras, kus Ranniku teel liikuvale PH sõitis vastu teine auto, mille tuled hämaras pimestasid PH’st ning hoides võimalikult sõidutee ääre poole ei märganud PHsõidutee kitsendit ning sellel vahetult sõidutee ääres kasvavat tähistamata puud, millise eksimuse tõttu ei jõudnud PHisegi pidurdada ning sõitis vastu puud, kust auto tagasi paiskus, PHsõitis Ranniku teele Lehiku tee kaudu ja tegi Ranniku teel tagasipöörde. PHteavitas liiklusõnnetusest politseid ja kutsus kohale puksiiri, kes toimetas auto parklasse (tl 11).
7.28.05.2008 kostja kahju hüvitamisest keeldumise kirjas nr 8142 viitas kostja Avariigrupp OÜ ekspertiisiaktile ning õigusliku alusena autokindlustuse tingimuste XXX punktidele 12.1.1 ja 12.1.3. Hageja ei nõustunud kostja otsusega ning esitas 16.06.2008 pretensiooni (tl 15-16), millise RSA Kindlustus jättis 20.06.2008 e-kirjaga rahuldamata. 27.06.2008 nõustus kostja ühise sündmuskoha vaatluse läbiviimisega, mis toimus 03.07.2008 ning peale mida koostas Avariigrupp OÜ uue ekspertiisiakti, kus leidis, et sõiduk on nimetatud kohas vastu puud sõitnud (tl 63), mida kostja hagejale ei esitanud. 30.07.2008 tegi kostja hagejale ettepaneku hüvitada kahju summas 6 391,16 eurot (100 000 krooni) (tl 17-22). Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävines ja selle turuväärtus oli poolte ühisel hinnangul 49 851,09 eurot (780 000 krooni), siis hageja keeldus pakkumisest.
8.Hageja leiab, et põhjendamatu on sõiduki juhile ette heita lubatud sõidukikiiruse ületamist. PH sõitis endale teadaolevalt asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h ega ületanud seda kiirust. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et liiklusõnnetuse toimumise kohta oli võimalik jõuda sellist teed kaudu, kuhu oli paigaldatud liiklusmärk „õueala“, mis kohustab juhti sõitma mitte kiiremini kui 20 km/h, kuid PH jõudis sündmuskohale teist teed kaudu.
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et väited nagu oleks 03.07.2008 sündmuskoha vaatluse ajal tekkinud puule selged ja hästi märgatavad kraaped, ei ole tõesed. Puukoorel olevaid väidetavaid värskeid jälgi ei nähtu ka 03.07.2008 tehtud fotodelt (tl 43-45). Küll aga nähtub nii 08.05.2008 (tl 3842) kui 03.07.2008 (tl 43-45) tehtud fotodelt, et puukoorel on ohtralt vigastus, kuid nende tekkeaja
2-08-53979 hindamiseks puuduvad nii hageja kui ka kostja esindajal ilmselgelt erialateadmised. Hageja nõustub et 03.07.2008 vaatluse ajal tekis pinnasele fotol nähtav rehvijälg (tl 44), samas ei tõenda see mingil viisil, et pehmele mullapinnasele peaks jälg jääma mitmeks päevaks. Samas nähtub Avariigrupp OÜ poolt 08.05.2008 tehtud fotodelt, et pinnas on puu ees eraldunud, puukoor on vigastatud ning sõidutee äär ning haljasala on kaetud musta ja halli värvi erineva suurusega ja erinevast materjalist tükkidega. Esitulede kohta märgib hageja, et esituled said liiklusõnnetuse käigus vigastada ning vältimaks tulede kaotsiminekut on esituled tõstetud sõiduki pagasiruumi, kus need on käesoleva ajani.
10.25.06.2008 edastas hageja esindaja kostjale kirja, milles tegi ettepaneku teostada sündmuskoha vaatlus, mille käigus PH näitab, millist teed kaudu ta jõudis sündmuskohale (tl 20). Eelnevalt 16.06.2008 oli hageja esindaja esitanud pretensiooni punktis 3 hageja sõidukit juhtinud PH selgituse, kuidas PH jõudis sündmuskohale, s.o Randvere teelt Lehiku tee kaudu (tl 16). 03.07.2008 vaatlusel tehti ettepanek, minna vaatama teed, mida kaudu PH jõudis sündmuskohale, kuid kostja esindaja ei soovinud, kuna ütles, et kontrollis juba seda. Avariigrupp OÜ esindaja kinnitas, et Lehiku tee kaudu lähenedes puudub õueala tähistav liiklusmärk. Seega on alusetud kostja väiteid, et sündmuskoha vaatluse käigus ei tuvastatud teed, mille kaudu PH jõudis sündmuskohale.
11.Kuivõrd kohus on keeldunud tunnistajate VVja RV tunnistajana ülekuulamisest, siis ei ole võimalik nimetatud isikute ütlusi kriminaalmenetluse kohtueelsel uurimisel käsitleda tõendina tsiviilkohtumenetluses.
12.Hageja märgib kostja poolt analüüsitud kriminaaltoimikus olevat jälitustoimingu protokolli kohta, millelt nähtub PH ja AL kõneväljavõte koos mobiilsidemastidega, mille piirkonnast kõned, et üldteada on asjaolu, et igas majas ei ole eraldi mobiilside punkti, mistõttu ei näita masti asukoht kõne teinud isiku tegelikku asukohta, vaid hoopis kõne tegija asukoha piirkonda. Erinevatel mastidel on erinev tööpiirkond ning sõltuvalt võrgu koormatusest, masti tehnilistest omadustest, töökorras olekust ja muudest teguritest ei pruugi kõne olla tehtud lähima masti kaudu. Jälitustoimingu protokollist ei nähtu, millised olid aadressile Ranniku tee 19, Tallinn lähimad töökorras mastid 05.05.2008 õhtul kella 23.00 paiku. Kuid juba üksnes asjaolu, et sellist analüüsi ei ole tehtud, viitab selgelt sellele, et Supluse 5, Tallinn asuva mobiilimasti kaudu kõnesid tehes ei olnud selles midagi iseäralikku. Erinevalt kostja esindaja väidetest asub Supluse 5, Tallinn paiknev EMT mobiilimast sündmuskohast üksnes 2,1 km kaugusel. Selline mobiilimasti kaugus telefoni asukohast on äärelinna tingimustes täiesti tavapärane. Võttes vastu kõnet puksiirijuhilt toimus kõne Viimsis, Aiandi tee 21 asuva masti piirkonnas. Nimetatud mast asub sündmuskohast 1,9 kilomeetrit teises suunas. Seega jääb sündmuskoht enam-vähem täpselt kahe nimetatud masti vahele ning on vaid juhus, millise masti piirkonnast kõne tehti.
13.Hageja nõustub kostjaga, et kriminaaltoimiku materjalides olevad pangaväljavõtted ei võimalda saada täielikku ülevaadet PH ja AL tuludest ja kuludest. See aga ei ole käesoleva tsiviilasjas vaidluse esemeks, samuti ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks erinevate isikute vahelised suhted ning omavahelistes suhetes antavad garantiid ja tagatised. Käesoleva tsiviilasja esemeks on liiklusõnnetuse toimumine ning liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamine, mitte hageja, tema seadusliku esindaja ja kolmandate isikute vahelised varalised suhted.
14.Poolte vahel puudub vaidlus hagihinna üle. Hageja esitas hagiavalduse nõudega 49 736,04 eurot (778 200 krooni). 21.05.2008 esitas hageja kostjale nõude hüvitada kahju summas 49 851,09 eurot (780 000 krooni). 22.05.2008 vastas kostja kahjukäsitleja sellele nõudele, et see on õiglane turuhind ning palus eraldi kirjutada nõude kirjalikult. Kostja ei ole mitte üheski oma vastuväites egas muus kohtule esitatud dokumendis vaidlustanud sõiduki turuväärtust. Asjaolu, et liiklusõnnetus tõepoolest toimus ning hagejale kahju tekkis, oli kostjale teada juba 15.07.2008, kui kostja tellimusel arvamuse andnud ML kinnitas kostjale saadetud e-kirjas (tl 63), et liiklusõnnetus on toimunud selles kohas. Täiendava samasisulise teabe sai kostja esindaja tellides riiklikult tunnustatud eksperdilt JL arvamuse liiklusõnnetuse toimumise kohta. Seega puudub sõiduki turuväärtuse osas poolte vahel vaidlus ning kostja on selle asjaolu juba omaks võtnud. Kostja ei ole esitanud põhjendust, miks ei olnud võimalik vastuväidet või tõendeid sõiduki turuväärtuse kohta esitada enne 07.12.2010.
2-08-53979
15.FIE AL näol ei ole tegemist eksperdiga vaatamata sellele, et nii koostatud aktis kui kostja kirjas on selline nimetus kirjas. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas puudub ekspert AL. Sõidukite hindamise valdkonnas on aga riiklikult tunnustatud ekspert RM. Hagejale teadaolevalt tegelevad sõidukite hindamisega ka autotehnika ja liiklustehnika eksperdid JLja HR. Seega puudub igasugune õiguslik alus käsitleda tsiviilkohtumenetluses ALut eksperdina selles valdkonnas. Hageja möönab, et AL on eriteadmistega isik, kes väga tihti annab ka arvamusi sõidukite hindade osas, kuid käesolevas asjas saaks olla tegemist üksnes dokumentaalse tõendiga ALarvamuse sisu ning lisamaterjalid on vastuolus. Arvamusele lisatud auto24.ee arhiivipäringust nähtub, et perioodil 01.01.2008 kuni 01.06.2008 oli nimetatud portaalis pakkumisel kolm 2007 aastal valmistatud sõidukit MB E350. Nende samal aastal valmistatud sõidukite hindades on väga suur erinevus, kuid keskmine hind on 39 603,94 eurot (619 667 krooni). Teadmata on sõidukite tehniline seisukord, osalemine varasemates liiklusõnnetustes, tehasegarantii olemasolu ning lisavarustus. Kõige odavamal sõidukil on oluliselt suurem läbisõit kui hagejale kuulunud sõidukil. AL ei ole mingil põhjusel lisanud perioodil 01.06.2008 kuni 30.06.2008 müügipakkumisi, kuid perioodi 01.07.2008 kuni 01.12.2008 kohta on analoogsete sõidukite pakkumiste arv oluliselt suurem. Sõidukite keskmine hind on 46 898,37 eurot (733 800 krooni). Seejuures hageja sõidukiga lähedase läbisõidukiga sõidukid on kõik kõrgema hinnaga kui hageja nõue kostja vastu. Hageja osundab, et asjaolul, et mõni üksik sõiduk on teistest odavama hinnaga müügis ei saa olla määravat mõju sõiduki turuväärtusele. Müügiportaalis olevad hinnad ei kajasta otseselt sõidukite turuväärtust, vaid müüja pakkumist. Müüjal võib olla motiiv sõiduk müüa ka turuhinnast oluliselt odavama hinnaga näiteks sõiduki rikke, kiire rahavajaduse või muu põhjuse tõttu. Üldteada on ka finantseerimisasutuste poolt tagasivõetud, pankrotimenetluses või täitemenetluses sõidukite kiirmüük turuhinnast oluliselt odavamalt. AL arvamusest ei nähtu, et ta oleks teiste pakkumises olnud sõidukitega tutvunud, st arvestatud ei ole nende tehnilise seisukorraga. AL arvamuses on jõutud kostjale sobivalt seisukohale, et sõiduki hind on täpselt selle neto müügihind Saksamaal, st arvestamata makse ning kohaletoimetamise kulusid. Sõiduki turuväärtus on selle kohalik müügihind, mitte müügihind mõnes teises riigis. Sellise hinna eest ei ole Eestis võimalik isegi käesoleval ajal, so 2,5 aastat hiljem, samaväärset sõidukit osta. Auto24.ee portaalis on 2006 aastal valmistatud ning mitu korda suurema läbisõiduga sõidukite hinnad samas suurusjärgus AL leitud hinnaga 2,5 aastat tagasi. Hageja osundab ka sellele, et sellise sõiduki hind uuena on peaaegu 1 miljon krooni. 1 aasta pärast sõiduki kasutusele võtmist ei saa hind langeda rohkem kui 50%. See nähtub selgelt ka müügipakkumistest, mis on lisatud AL arvamusele.
16.Kostja on asunud seisukohale, et hüvitamisele peaks kuuluma liiklusõnnetuse eelse ja liiklusõnnetuse järgse väärtuse vahe. Kostja ei ole kogu senise menetluse käigus esitanud ühtegi vastuväidet hüvitamise viisi osas. Kostja ei ole viidanud ka õiguslikule alusele, kuidas saab kindlustusvõtjale hüvitada sõiduki liiklusõnnetuse eelse ja liiklusõnnetuse järgse väärtuse vahe. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule laienevad kostja kindlustustingimused XXX, mille punkt 10.1 kohaselt on hüvitamise viisid rahaline hüvitis või kahjustatud auto taastamise kulude hüvitamine. Hageja soovis sõiduki taastamist, kuid kostja keeldus sõiduki taastamisest ning palus kirjutada avalduse kahju hüvitamiseks rahas, mida hageja tegi. Käesoleva ajani ei ole kostja positsioon kahju hüvitamise osas muutunud, so kostja keeldub sõiduki taastamisest. Kindlustustingimuste punkt 11.3 kohaselt arvestatakse kindlustushüvitis auto hävimise korral lähtuvalt auto turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Auto loetakse hävinuks, kui selle taastamine ei ole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Kindlustustingimuste punkt 11.6 annab kostjale küll õiguse vähendada kindlustushüvitist auto või selle osade hariliku väärtuse järgi, kuid seda üksnes juhul kui autot või selle osa ei anta kindlustusandjale üle. Käesoleval juhul anti sõiduk kostjale üle, kuid kostja sundis kaks kuud hiljem hagejat sõiduki tagasi võtma. Kostja kindlustustingimuste punkt 11.12 kohaselt läheb kindlustatud eseme omand kindlustusandjale üle kindlustatud eseme valduse kindlustusandjale üleandmise hetkest, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Hageja andis kostjale üle sõiduki koos võtme ning dokumentidega, seega on valdus üle antud. Seega puudub kostjal alus vähendada kindlustushüvitist sõiduki jäänuki väärtuse võrra, kuna see ei aseta kindlustusvõtjat olukorda, mis on võimalikult lähedane kahju tekkimisele eelnenud olukorrale. Hageja osundab ka sellele, et jäänuki väärtust ei saa arvestada mitte liiklusõnnetuse järgses väärtuses,
2-08-53979 vaid selle hagejale tagastamise hetke väärtuse järgi. Nii nagu on muutunud sõidukite hinnad 2,5 aasta jooksul, on muutunud ka sõiduki jäänuki väärtus 2,5 aasta jooksul. Hagejal puudus võimalus jäänukit ka realiseerida, kuna kostja on teinud sellega ise menetlustoiminguid ning kostja tegevuse tõttu on jäänuk käesoleva ajani arestitud ning asub politsei valduses. Sõiduki seisukord on oluliselt muutunud, kuna sõidukit hoitakse lageda taeva all ning sõidukilt on eemaldatud veel osasid. Hageja kinnitab käesolevaga, et ei ole pärast liiklusõnnetust sõidukile tekkinud kahju suurendanud. Auto sai ulatuslikke vigastusi, mistõttu said kahjustada sõiduki elektroonikseadmed. Hagejal puuduvad oskused turvavarustuse manipuleerimiseks. Selleks puudus ka igasugune põhjus, hageja soovis sõiduki taastamist, kuid kahju suurendamisega ei oleks hageja midagi võitnud. Kostja ei ole tõendanud, et turvavarustuse avanemine pärast liiklusõnnetust oli hageja poolt esile kutsutud, mitte aga liiklusõnnetuse tagajärg. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnistaja leiab, et hagi on tõendamata ning palub jätta hagi rahuldamata.
18.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk Mercedes-Benz E350, reg. märgiga XXX, sõitis 05.05.2008 kell 23.00 Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures vastu puud. Liiklusõnnetuse kohaga vahetult piirnevate elamute elanikud ei kuulnud midagi.
19.Kostja keeldus 28.05.2008 hagejale kindlustushüvitise tasumisest põhjendusel, et sõidukil olevad vigastused ei ole tekkinud kokkupõrkest Ranniku tee19, Tallinn oleva puuga, kuna Ranniku tee 19, Tallinn juures oleval puul ja teepeenral puudusid igasugused jäljed, mis pidanuks jääma kontaktist sõidukiga, mis on tõendatud Avariigrupp OÜ poolt läbi viidud sündmuskoha vaatlusega 08.05.2008 (tl 35-42). Sõiduki vigastusi arvestades pidanuks lisaks puu lähiümbruses olema ohtralt sellelt sõiduautolt pärit erinevate detailide tükke ja need pidanuks paiknema avariilisele kontaktile iseloomulikult. Ülevaatuse ajal oli maas vaid ühte liiki plasttükke, mida ei saa seostada antud sõidukiga ning need ei paiknenud avariilisel kontaktil eralduvatele osadele omaselt. Puul ja teepeenra pinnasel ning taimestikul vastavate, väidetavalt ca 3 päeva varem toimunud avariiga kaasnema pidanud jälgede puudumine, kinnitab üheselt, et väidetavat avariid ei ole sellele ajal ja selles kohas toimunud. Samuti märkis kostja, et antud kohas suurima lubatud kiirusega 20 km/h sõites ei ole võimalik sõidukit niivõrd ulatuslikult kahjustada ning, et sõidukil ei olnud esilaternaid, mille puudumist ei ole hageja selgitanud.
20.03.07.2008 kui vaatlus-eksperimendi käigus paigutati sõiduk puu vastu käte jõul, tekitas sõiduk puukoorele selged ja hästi märgatavad kraaped ning sõiduki kahjustas ka teepeenart, eemaldades maapinnalt pinnasekihi ning haljastuse (tl 43-45). Kostja märgib, et Avariigrupp OÜ ei ole peale vaatlus koostanud uut ekspertiisiakti ning samuti ei ole ekspert järeldanud, et kindlustatud sõiduk on Ranniku tee 19, Tallinn vastu puud sõitnud. Avariigrupp OÜ 19.05.2008 arvamuse kohaselt ei ole antud kohas kindlustusele deklareeritud asjaoludel liiklusõnnetust toimunud (tl 46-49). Õige ei ole, et justkui oleks 03.07.2008 tuvastatud, et PH võis sündmuskohale sõita ka sellist teed kaudu, kuhu ei ole paigaldatud liiklusmärki „õueala“. PH ei selgitanud 03.07.2008, kuhu, mis kaudu ning miks ta sõitis.
21.Kostja märgib, et Baden-Württemburg politsei 17.03.2010 kirja (kriminaaltoimik I kd lk 256257), Daimler AG 09.02.2010 analüüsiaruande (kriminaaltoimik I kd lk 259-260) ning EKEI kohtuekspertide Jaan M ja Ahto E 11.06.2010 ekspertiisiaktiga XXX(kriminaaltoimik I kd tl 261272) on ümber lükatud hageja väide, et kahju tekkis 05.05.2008 kell 23.00 paiku, kui PH juhitud Mercedes-Benz E350 reg.märgiga XXX sõitis pimeda ajal, vastuliikuva sõiduki vastassuunavööndisse kaldumise ja tuledega pimestamise tõttu Ranniku tee 19, Tallinn juures vastu puud. Tõendatud on ka asjaolu, et ajaliselt oluliselt hiljem pärast sõidukiga toimunud frontaalkokkupõrget, esiosa avariid, kahjustati sõidukit sellega, et 06.36 minutit pärast kokkupõrget avati sõiduki parempoolne turvapadi, 10.18 minutit pärast kokkupõrget käivitati parempoolse turvavöö eelpinguti ning 1 tund 53 minutit pärast kokkupõrget avati üheaegselt sõiduki parem ja vasak külgmine turvakardin. Nende kahjustuste põhjus ei ole sõiduki otsasõit puule. Ekspertiisiaktiga
2-08-53979 on ümber lükatud hageja väide sõiduki ja sündmuskoha vahetult liiklusõnnetusejärgsest seisukorrast, sest hageja väidet tõendaval mobiilivideol ei ole sõiduk tegelikult vahetult kokkupõrkejärgses seisundis, asendis ega asukohas, autot on liigutatud puust eemale, puuduvad liiklusõnnetusele tavapärased killud, nähtav vedeliku nire on tekkinud sõiduki aeglasel teisaldamisel, mitte kokkupõrkejärgsel tagasipaiskumisel.
22.VV03.12.2008 seletuse (kriminaaltoimik I kd tl 107-112) ning RV15.12.2008 seletusega (kriminaaltoimik I kd tl 117-120) on tõendatud, et Ranniku tee 19, Tallinn asuva puu vastu sõitis päevasel, valgel ajal hele auto. Sündmus toimus kella 17.00-18.00 ajal, sest õues oli valge ning samal ajal teisi sõidukeid ei liikunud. Autost väljus pikk mees. Kell 23.00 avariid selle puu juures ei toimunud.
23.07.05.2009 vaatlusprotokollid, helifail ja videofail (kriminaaltoimik I kd tl 168-175, 197-198) kinnitavad, et PH on 05.05.2008 politseile kirjeldanud, et liiklusõnnetust ei põhjustanud mõni teine sõiduk kuid 21.05.2008 PH poolt kindlustusele esitatud versiooni kohaselt (tl 111) põhjustas õnnetuse vastutulnud ja ootamatult tulede sisselülitamisega PHst ehmatanud suur auto.
24.12.12.2008 jälitusprotokolliga (kriminaaltoimik I kd tl 113-116), EP 07.01.2009 ütluste protokolliga (kriminaaltoimik I kd tl 143-145) ning MR16.02.2009 ütlustega (tl 164-166) on tõendatud, et tsiviilasjas PH ja AL antud ütlused ei ole tõesed ka hageja kirjeldatud puule otsasõidule eelnenult ja järgnevalt toimunu osas. PH kõned politseile ja puksiirabile on tehtud ca 2-3 kilomeetrit eemal asuva Pirita rannahoone piirkonnast Supluse 5, Tallinn ja Ranniku tee 19, Tallinn juurest puksiirijuht MR poolt 05.05.2008 kell 23.33 PH tehtud kõne ajal olid PH ja AL Viimsis Aiandi tee ja Romula piirkonnas. MR tegi telefonikõne põhjusel, et Ranniku tee 19, Tallinn ei olnud kedagi, kuigi AL ja PH väitel ootasid nad pärast kokkupõrget auto juurest lahkumata õnnetuskohal puksiirabi. EP nägi kella 23.00 paiku kahte autot, millest üks oli linna suunast tulnud, kuid teine oli suunaga linna poole, suitsu-auru vms puu juures olevalt autolt ei tulnud. Pirita rannahoone ja Viimsi vahemaa on ca 5 km (kriminaaltoimik I kd tl 129 kaart).
25.PH 15.12.2008 ülekuulamise protokolliga (kriminaaltoimik I kd tl 121-126), 29.12.2008 prokuröri e-kirjaga hageja esindajale (tl 132) ning PH 30.12.2008 ülekuulamise protokolliga (tl 133-136) on tõendatud PH poolt vastuoluliste selgituste ja kirjelduste andmine nii tsiviil- kui kriminaalasjas, sh selgituste muutmine pärast 15.12.2008 ütluste sisuga tutvumist. PH väitis 15.12.2008, et ostis auto Saksamaalt ca 51 129,32 euroga (800 000 krooniga), kuid ei oska öelda, kellelt ja kui palju selleks laenu võttis, et pärast avariid tuli sõber A teisena kohale telefonivestluse tõttu; 30.12.2008 väitis PHaga, et ostis auto Eestist 41 542,57 euroga (650 000 krooniga), laenu sai ALja et AL saabus sündmuskohale 2-3 minutit pärast õnnetust, sest sõitis algusest peale PH järel sõbra J otsimiseks.
26.Hageja väited kahjusumma ning auto ostu, hinna ja kasutamise kohta on vastuolulised. Hageja varalised suhted ja seis viitab, et hagis nõutavat kahju ei ole hagejal tekkinud. Lisaks ei ole tõendatud hageja kahjunõude suurus. Auto on tõenäoliselt ostetud 12.03.2008 27 400 euroga (kriminaaltoimik I kd tl 39, tõlge tl 47 – müüja kinnitus 12.03.2008), so 428 717 krooni eest. Väidetavalt võttis PH selleks AL20.02.2008 (kriminaaltoimik I kd tl 139-140) laenu 38 346,99 eurot (600 000 krooni). Väidetav laen ning auto ost 41 542,57 euro (650 000 krooni) eest on vastuolus asjaoluga, et PH sai hageja osanikuks alles 28.02.2008 ning juhatuse liikmeks 04.03.2008 (kriminaaltoimik I kd, tl 23-24) ning et PH , AL ning hageja kontodel ei ole hageja, OÜ M , PH ja AL vaheliste väidetavate tehingute ajal veebruaris 2008 ning 15.03.2008 arveldusi toimunud (kriminaaltoimik II kd tl 12-14; 22-23; 39; 57-61). Arve ei tõenda selles näidatud summa tasumist. Lisaks puudus M OÜ-l märtsis 2008 käive, nagu PH30.12.2008 väitis (kriminaaltoimik II kd tl 254-255). Seega on nii laenuleping AL ja hageja vahel kui OÜ M arve koostatud tagantjärgi. 15.12.2008 seisuga kinnitas PHs, et käis autot ise ostmas Saksamaal, laenusummat ei tea, laenuandja isikut ei taha nimetada. VSütluste kohaselt (kriminaaltoimik II kd tl 204-206) kasutas vaidlusalust sõidukit tegelikult AL, kes tõi ka sõiduki Saksamaalt. AL puudus piisav sissetulek kriminaalasjas AL osundatud laenu võtmiseks, saadud laenu läks AL kohe vaja, sh kulus osa sellest korteriremondiks. Seega ei ole PH ning tunnistaja AL väited usutavad. Võrdluseks hageja ning tunnistaja AL erineval ajal esitatud väidetega viitab kostja, et
2-08-53979 ML(kriminaaltoimik I kd tl 50-52), MP (kriminaaltoimik I kd tl 19-22, 161-163), MR ja EP tajutud asjaolud ei ole muutunud.
27.Kostja leiab, et hageja kirjeldatud sündmuseid ei ole tegelikult toimunud. PH on kirjeldanud liiklusõnnetuse toimumise tehiolusid vähemalt kolmel erineval viisil ning esitanud auto saamise ja kahju suuruse kohta kaks vastuolulist dokumenti ja väidet. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole auto eest nõutavale hüvitisele vastavat summat kunagi asjaga seotud isikutel, sh AL , tegelikult olnud ega auto eest tasutud. Lisaks vastuolulisusele ei ole AL ja PH väited usaldusväärsed põhjusel, et neid on eelnevalt korduvalt karistatud (kriminaaltoimik I kd tl 29-33, II kd 274-278).
28.AL 06.12.2010 arvamuse (tl 269-287) kohaselt on leidnud, et MB E350 reg.märgiga XXX tõenäoline avariieelne väärtus mais 2008 oli 28 121,13 eurot (440 000 krooni), parempoolse esiistme turvapadja ja turvavöö eelpinguti ning külgmiste turvakardinate hilisema lahtilaskmisega tekitatud täiendav kahju on 4 053,09 eurot (63 417 krooni), avariijärgne hinnanguline maksumus on 8 947,63 eurot (140 000 krooni) ning kui sõiduk oleks vaid avarii käigus avanenud turvavarustusega, siis oleks sõiduki jääkväärtus 11 504,10 eurot (180 000 krooni), st et sõiduki avariilise jäänuki väärtust vähendas hilisem turvavarustuse lahtilaskmine 2 556,47 euro (40 000 krooni) võrra. Seega oleks juhul, kui kohus loeb hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest 05.05.2008 kell 23.00 paiku tõendatuks, liiklusõnnetusega tekitatud kahju summaks (440 000 (28 121,13) - 180 000 (11 504,10)) 16 617,03 eurot (260 000 krooni), millest hüvitamisele kuuluks omavastutuse (191,73 eurot (3 000 krooni)) võrra vähem ehk 16 425,29 eurot (257 000) krooni.
29.Kostja on seisukojal, et kriminaalasja menetluses kogutud tunnistajate ütlused ja dokumendid on antud tsiviilasjas dokumentaalseteks tõenditeks, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma otsustes nr 3-2-1-17-06 p 13 ja 3-2-1-10-09 punkt 5.
30.Hageja väited mobiilsidemastide remondist, hooldusest, koormusest, riketest jms on paljasõnalised ja ainetud. Usutav ei ole, et 05.05.2008 esmaspäeva hilisõhtusel ajal kella 23.00 paiku oli äärelinna eramajade piirkonnas võrk ülekoormatud, sidehäiretele ei viita ükski asjas kogutud tõend. Fakt on, et pärast MR kõnet PH kulus ligi viis minutit, enne kui autoga saabusid kohale kaks meest (tl 155). See vastab ajale, mis võib kuluda Viimsist Aiandi 21 juurest Ranniku tee 19 juurde sõitmiseks. Samuti on fakt, et PH05.05.2008 kõnes politseile eksis enda sõiduki numbrimärgi teatamisel ja salvestusel on kuulda, et keegi parandab PH kõrvalt numbrimärgi tähekombinatsiooni, mis tõendab, et PH ei olnud kõne ajal auto juures.
31.Hageja on ebatäpselt kajastanud kostja seisukohta, mis ei ole hageja väited kahju suurusest tõendatud. Kui AL ei olnud raha, mida laenata hagejale, ei olnud hagejal võimalik vaidlusaluse auto eest maksta ning ei ole võimalik, et hagejale tekitatud kahju suurus ületab auto arvatava hinna, so 27 400 eurot. Kui hinna tasumine oleks tõendatud, siis see oleks hageja maksimaalne kahjusumma. Hageja nõude osa, mis ületab auto eest tegelikult makstud summa, on sisuliselt saamata jäänud tulu hüvitamise nõue ning kostja ei ole kohustatud hüvitama saamata jäänud tulu.
32.Väärad on hageja väited, et pooltel puudub vaidlus auto hinna üle. Dokumendid, mis kummutavad kahju suuruse ja sõidukil kahjustuse tekkimise põhjuse ning aja kohta, saabusid alles tsiviilasja materjalidesse 22.11.2010, mistõttu ei saanud kostja varem oma seisukohta auto maksumuse kohta esitada. Vaidlus hüvitise üle käis juba enne kohtumenetlust. Hageja möönis ka, et tegelik sõidukiirus oli 50 km/h ehk suurem, kui lubatud ja, et lubatud kiirusel sõites oleks kahju väiksem (tl 16). Kogu teave kahju tekkimise asjaoludest ja selle suurusest on algusest peale olnud hagejal. Kostjale ei avaldatud auto sõiduhinda, kuid samas esitas hageja vastuolulisi väiteid liiklusõnnetusega seotud asjaoludest. Lisaks on selgunud, et osa hageja sõiduki kahjustustest ei ole põhjustatud puule otsasõidust.
33.Kostjale jääb arusaamatuks, miks peaks keskmine mõistlik ja erapooletult vaid enda huvidest lähtuv ostja maksma auto eest 51 704,52 eurot (809 000 krooni) või 50 362,38 eurot (788 000 krooni), kui ta saaks samasuguse sõiduki 27 801,57 euro (435 000 krooni), 23 583,40 euro (369 000 krooni) või 34 704,03 euro (543 000 krooni) eest. Hageja väidab, et auto hind oli 63 911,65 eurot
2-08-53979 (1 000 000 krooni) ja see ei lange aastaga rohkem kui 50%, kuid samas on PH12.03.2008 allkirjastanud order no 17.987, mille kohaselt vaidlusaluse auto hind langes 12.04.2007-12.03.2008 ehk kuue kuuga 60% ehk 27 400 euroni. Hageja väited sõiduki Saksamaalt toomise kuludest on paljasõnalised.
34.Kostja märgib, et ei ole hageja sõiduki omandit endale saanud, sõiduk ei ole kostja valduses, vaid on koos dokumentide ja võtmetega endiselt hageja valduses. Hageja on sõiduki enda põhivarana deklareerinud ka Maakohtu registriosakonnale 31.12.2008 ja 31.12.2009, seega tuleb sõiduki jäänuki väärtus 11 504,10 eurot (180 000 krooni) kahjunõudest maha arvata ja seda ka siis, kui auto on hetkel kriminaalasjas tõendiks.
35.Õiguslikku tähendust ei oma, kes konkreetselt sõiduki turvavarustusega pärast liiklusõnnetust manipuleeris. Hageja vastutab sõidukiga toimunu eest ja kannab vastava tõendamiskoormise. Fakt on see, et sõiduki osa kahjustusi ei tekkinud puule otsasõidul, millest hageja pidi teadlik olema.
36.EKEI kohtuekspertide JM ja AE poolt 11.06.2010 koostatud ekspertiisiakti XXXpunkti 2 kohaselt ei ole võimalik sõiduki vigastuste põhjal kinnitada, et otsasõit pidi toimuma just sellele puule 05.05.2008 kell 23.00 (kriminaaltoimik I kd tl 264). Kohtuotsuse põhjendus
37.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, hageja seadusliku esindaja vande all, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega sh kriminaalasja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
38.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
39.Poolte vahel puudub vaidlus, et 19.03.2008 sõlmisid pooled autokindlustuse lepingu nr XXX2, mille kohaselt hageja kindlustas kostja juures perioodiga 19.03.2008 – 18.03.2009 sõiduki MercedesBenz E 350, reg. märgiga XXX, omavastustusega 191,73 eurot (3 000 krooni), mille kohta väljastati autokindlustuse poliis nr XXX2 (tl 4-5). Autkindlustuse lepingu lahutamatuks osadeks olid Royal & SunAlliance autokindlustuse tingimused XXX.
40.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 448 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Autokindlustuse tingimuste XXXpunkti 8.3 ja 8.3.1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja punkti 8.5 kohaselt on kohustatud esitama täieliku informatsiooni sh kõik dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. Eeltoodu punkti täitmise eelduseks on kogu tõese informatsiooni juhtunu kohta edastamine kindlustusandjale.
41.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat vastavalt lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul liiklusõnnetuse toimumisest. Eeltoodut tõendab tunnistaja ML, kes on kostja töötaja ja väljavõte telefoni vestlusest. Hageja väitel toimus 05.05.2008 kella 23.000 paiku liiklusõnnetus, mille põhjustas PHhagejale kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz E350, reg. märgiga XXX, Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures, kus sõitis vastu sõidutee servas kasvavat puud. Liiklusõnnetus toimus olukorras, kus Ranniku teel liikuvale PHsõitis vastu teine auto, mille tuled hämaras pimestasid PHst ning hoides võimalikult
2-08-53979 sõidutee ääre poole ei märganud PHsõidutee kitsendit ning sellel vahetult sõidutee ääres kasvavat tähistamata puud, millise eksimuse tõttu ei jõudnud PHisegi pidurdada ning sõitis vastu puud, kust auto tagasi paiskus, PHsõitis Ranniku teele Lehiku tee kaudu ja tegi Ranniku teel tagasipöörde. PHteavitas liiklusõnnetusest politseid (tl 133) ja kutsus kohale puksiiri, kes toimetas auto parklasse (tl 11).
42.Kostja keeldus 28.05.2008 kirjaga nr 8142 (tl 13-14) hagejale kahju hüvitamisest viidates Royal & SunAlliance autokindlustuse tingimuste XXX punktidele 12.1.1, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuste rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või selle suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele ja 12.1.3, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja eksitas või püüdis eksitada kindlustusandjat kahjutoimumise asjaolude või kahju suuruse osas või püüdis kindlustusandjat muul viisil petta. Kostja keeldumises märgib, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduk Mercedes-Benz E350, reg. märgiga XXX, sõitis 05.05.2008 Tallinnas, Ranniku tee 19 maja juures vastu puud. Sõidukil olevad vigastused ei ole tekkinud kokkupõrkest Ranniku tee19, Tallinn oleva puuga, kuna Ranniku tee 19, Tallinn juures oleval puul ja teepeenral puudusid igasugused jäljed, mis pidanuks jääma kontaktist sõidukiga, mida kostja tõendab Avariigrupp OÜ poolt läbi viidud sündmuskoha vaatlusega 08.05.2008 (tl 3542). Sõiduki vigastusi arvestades pidanuks puu lähiümbruses olema ohtralt sõiduautolt pärit erinevate detailide tükke ja need pidanuks paiknema avariilisele kontaktile iseloomulikult. Ülevaatuse ajal oli maas vaid ühte liiki plasttükke, mida ei saa seostada antud sõidukiga ning need ei paiknenud avariilisel kontaktil eralduvatele osadele omaselt. Puul ja teepeenra pinnasel ning taimestikul vastavate, väidetavalt ca 3 päeva varem toimunud avariiga kaasnema pidanud jälgede puudumine, kinnitab üheselt, et väidetavat avariid ei ole sellele ajal ja selles kohas toimunud. Samuti leiab kostja, et antud kohas suurima lubatud kiirusega 20 km/h sõites ei ole võimalik sõidukit niivõrd ulatuslikult kahjustada ning, et sõidukil ei olnud esilaternaid. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõest informatsiooni juhtumi kohta.
43.Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas sh kohas, ajas ja kahju suuruses. Seega kohtu ülesandeks on välja selgitada kas kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja eksitas või püüdis eksitada kindlustusandjat kahjutoimumise asjaolude või kahju suuruse osas.
44.Vaidlust ei ole asjaolus, et PH teavitas liiklusõnnetusest politseid 05.05.2008 kell 23.02 . Vastavalt kõne stenogrammile ja kohtuistungil kuulatud CD salvestusele (tl 133) saab kohus üheselt väita, et hageja seaduslik esindaja PH , kes väidetavalt oli sõiduki roolis juhtumi ajal, ei teavitanud politseid teise sõiduki tegevusest st täistuledega sõitmisest, millest tingituna ta sai pimestatud ja sõitis vastu puud. Samas vestluses politseiga oli PH raskusi õige tema kasutuses olnud sõiduauto numbri ütlemisega ning salvestuselt on kuulda, et õige sõiduki numbri ütleb ette keegi kõrval olev isik. Kohtuistungil vande all ütluste andmisel PH ajas korduvalt segi sündmuskoha aadressi, mida ta politseile teadis täpselt öelda. Hageja seaduslik esindaja vande all ütles, et sõitis vastu suur auto, mille tuled teda pimestasid, samas ütles, et ei näinud mingeid tulesid. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et PH ütlused liiklusõnnetuse põhjuse kohta vastuolulised ja eksitavad. Tunnistaja AL, kes sõitis teises sõidukis PH juhitud sõiduki järel, väitis kohtuistungil esmalt, et vastutulev sõiduk pimestas ka teda, misjärel oli sunnitud teepervele keerama ning mõned minutid hiljem väitis, et puule otsasõitu ei näinud, kuna oli tagasipöördel. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste vastuolu ei ole millegagi põhjendatud. Kohus leiab, et tunnistaja tagasipööret oleks kindlasti takistanud täiskiirusel ja täistuledes tagant samas suunas sõitev sõiduk. Tunnistaja EPütluste kohaselt seisis üks sõiduk suunaga linna poole ja teine sõiduk oli tulnud linna poolt. Seega on tunnistajate ütlused vastuolulised sõidukite asetuse osas, mis seab kahtluse alla liiklusõnnetuse tehiolud. Lisaks eeltoodule rõhutab kohus asjaolu, et juhtumi ajal olid kiirused väikesed, seega pidi olema Mercedes-Benz E350 juhile nähtav ja eelnevalt teada, et tee lähedal kasvab suur puu, kuna PHse ütluste kohaselt ta sõitis esmalt sama teed pidi misjärel sooritas tagasi pöörde, seega tee oli juba ühe
2-08-53979 korra läbitud, seega ka mööduti puust, millele hiljem otsa sõideti. Kohus on ka seda meelt, et 05.05.2008 (päikese loojumise aeg 21.33) ei olnud õhtul 23 paiku pimeduse intensiivsus (nagu novembris) selliselt, mis võimaldaks vastutuleva sõidukijuhti pimestada eriti siis kui tänaval põles tänavavalgustus, mida kinnitasid oma ütlustega tunnistajad EPja MR. PHkinnitas vande all, et ta igapäevaselt sõidab autoga juba aastaid. Kohus leiab, et ei ole veenev, et oskustega juhti mõjutaks tänava valgustusega teel kevadisel õhtusel ajal vastutuleva sõiduki tuled nii, et sõidetakse vastu puud. Esitatud materjal sündmuskohast ja ekspertiisi käigus tehtud fotod ja ekspertiisides esitatu ei fikseeri sõiduki äkilist pööret paremale, vaid tegemist on frontaalkokkupõrkega. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat väites, et liiklusõnnetuse st vastu puud sõitmine oli tingitud vastusõitnud sõiduki täistulede pimestamisest ja äkilisest pöördest. Kohus leiab, et tõeste andmete sisu ei saa ajaliselt muutuda nii nagu need on muutunud ajaliselt PHse seletustes kohtule ja uurijale kriminaalasjas (kriminaaltoimik I kd tl 168-175, 197-198) (kriminaaltoimik I kd tl 168-175, 197-198). Tunnistajate ER, MR, ML ́i ja MLütlused nii tsiviilasjas kui kriminaalasjas on jäänud samaseks. Kohus eelnimetatud tunnistajate ütlustes, mis anti käesolevas asjas kohtuistungil ja mis on antud kriminaalasjas, ei tuvastanud vastuolu, seega aeg ei mõjuta ütluste sisu. Kohus nõustub kostja väitega, et tehiolusid ei saa vähemalt kolmel erineval viisil kirjeldada, need saavad olla nii nagu juhtum oli.
45.Vaidlust ei ole asjaolus, et 05.05.2008 kell 23 paiku kutsuti puksiir Ranniku tee 19 avariilist sõidukit ära vedama, mida kinnitab ka puksiiriabifirma Rosqvist kviitung-arvega nr 354237 (tl 11). Tunnistaja ALkinnitas vande all, et nad ei käinud avariilise sõiduki juurest pärast avariid ära enne puksiiri saabumist, nad „ootasid koos Peetriga“ seal. Eeltoodut kinnitas ka PHs. Tunnistaja MR, kes oli puksiirijuht ja dispetšeri kaudu saanud teate sõita Ranniku tee 19 juurde avariilist sõidukit ära vedama, ütlustest ilmnes, et kui ta saabus, siis ei olnud avariilise sõiduki juures kedagi, mistõttu võttis ühenduse dispetšeriga, et teada saada helistaja numbrit, misjärel ta helistas. Kaks meest saabusid autoga Ranniku tee 19 juurde u viie minuti pärast. Tunnistaja ütluste kohaselt avariiline sõiduk oli tihedalt vastu puud, sõidukit ei käivitatud ja vintsiga tõmmati auto kasti. Sõiduki täpse asukoha osas on ka vastuolu tunnistaja ja PHseletuses, kes väitis, et sõiduk põrkus peale kokkupõrget puust tagasi. Seega sõiduk oleks pidanud olema eemal puust, mitte tihedalt vastu puud. Kohus on veendunud, et tunnistajal puudub huvi esitada asjaolusid muul viisil kui ta neid nägi. PHse ja tunnistaja ALmitteviibimist avariikohas kinnitab ka eelnimetatud isikute telefonikõnede väljavõtted, millelt on nähtav millise tugijaama piirkonnas on kõne tehtud. Hageja esindaja selgitus, et telefon valib ja muudab tugijaama asukohta on õige ja kinnitab, et PH ja tunnistaja ALolid liikumises, mitte paigal Ranniku tee 19. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Eeltoodu põhjal saab kohus teha järelduse, et hageja seaduslik esindaja ja tunnistaja Alar Lääne on andnud vande all mittetõeseid ütlusi. Mõlemad isikud ei viibinud Ranniku tee 19, kui saabus tunnistaja MRosutama puksiiriteenust. Eeltoodu annab alust kahelda liiklusavarii toimumise asjaoludes sh võimalusest, et PHei juhtinud sõidukit hetkel kui avarii toimus. ALütluste tõesuse kaalu on kahandanud ka vastus kohtuniku küsimusele kas varasemalt on tal olnud kokkupuuteid kindlustusega, millele vastas tunnistaja, et tal on kuni istungini ainult 1 juhtum. Kohtule esitatud väljavõttest liiklusõnnetuste kohta tl 112-114 nähtub, et tunnistaja on osalenud liiklusõnnetustes palju kordi küll osalisena, kannatanuna ja põhjustajana. Eeltoodu info on iseloomustamaks tunnistajat. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et sõiduki äravedu tunnistaja poolt tõendab, et sõiduk oli avariiline, mis asus tihkelt vastu puud. Kohus leiab, et sõiduki äravedu ei tõenda liiklusõnnetuse toimumise aega ega PHse poolt deklareeritud asjaolusid liiklusõnnetuse osas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat väites, et ta pärast liiklusõnnetuse toimumist viibis Ranniku tee 19 lahkumata kuni puksiiri tulemiseni.
46.07.05.2008 OÜ Avariigrupp mootorsõiduki vaatlusprotokollis (tl 37-42) ja 19.05.2008 eksperdi arvamuses (tl 46-49) leidis OÜ Avariigrupp ekspert Maido L , et liiklusõnnetust ei toimunud Ranniku tee 19 juures. 08.05.2008 OÜ Avariigrupp sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohal puuduvad igasugused jäljed pinnasel teepeenral ja haljastusel ning puul on vana vigastuse jälg, üksikud väiksed plastik tükid (tl 35-37). Tunnistaja AL ütluste kohaselt sõidukil tuli välja õli,
2-08-53979 vedeliku, aur oli üleval, esiots deformeerunud. Seega tuginedes tunnistaja AL(kes vahetult saabus sündmuskohale) ütlustele pidi sündmuskohal olema vedeliku ja õli jälgi ja sõiduki tükke. Jäljed pidid olema nähtavad ka paari päeva pärast, kuna pärast avariid sadu ei olnud kuni vaatluse teostamiseni nagu tunnistaja ML kohtuistungil selgitas. OÜ Avariigrupp ekspert peale 03.07.2008 läbi viidud ühist sündmuskoha vaatlust ja uurimiseksperimenti, kus osalesid hageja ja kostja esindajad, sõiduki juht ja Avariigrupp OÜ esindajad (tl 43-45), muutis oma arvamust (tl 56 ja 63) ning leidis, et sõiduk Mercedes-Benz E350, reg.märgiga XXX vigastused on tekkinud kokkupõrkel Ranniku tee 19, Tallinn teeääres kasvava puuga, kuna sõiduki vigastused ja puu sobitusid omavahel. Eeltoodut kinnitas OÜ Avariigrupp ekspert ML kohtule antud ütlustes kohtuistungil(tl 146-147). Samas tunnistaja ütlustest selgus, et eksperimendi käigus tekkisid pinnasele süvised, puukoor sai vigastada, millele jäid ka nähtavad sõiduki värvitükikesed. Eeltoodud jäljed puudusid esmasel ülevaatusel paar päeva pärast väidetavat liiklusõnnetust. Eeltoodud vastuolu ei osanud ekspert millegagi selgitada. Kohus leiab, et esitulede äravõtmine ja sõidukisse panemine (nagu hageja seaduslik esindaja väitis end olnud teinud) ei kõrvalda kõiki jälgi (õli, vedelik, plastmassi ja värvi osakesed), mis tavapäraselt kokkupõrkel jäävad sündmuskohta (ka puule) ja selle ümbrusesse võttes arvesse vaidlusaluse sõiduki vigastuste ulatust. Samuti on kriminaalmenetluses kriminaalasjas , mis alustati 18.06.2008 kostja 16.06.2008 avalduse alusel (tl 110), tellitud ekspertiisiaktis XXX(kriminaaltoimik I kd tl 261-271), mille viisid läbi riiklikult tunnustatud eksperdid Jaan M ja Ahto E , leidnud, et sõiduki Mercedes-Benz E350, reg.märgiga XXX vigastused võisid tekkida otsasõidul Tallinnas Ranniku tee 19 juures kasvavale puule. Samas ei saa sõidukil esinevate vigastuste alusel kinnitada, et otsasõit pidi toimuma just sellele puule 05.05.2008 kell 23.00 (kriminaaltoimik I kd tl 264). Ka JL oma spetsialisti arvamuses on leidnud, et Mercedes-Benz E350, reg.märgiga XXX vigastused on tekkinud kokkupõrkel puuga (tl 234-251). Kohus on seisukohal, et eeltoodud ekspertiisidega on tõendatud asjaolu, et vaidlusalune sõiduk Mercedes-Benz E350, reg.märgiga XXX on olnud kokkupuutes Tallinnas Ranniku tee 19 juures kasvava puuga. Selles osas ühtivad kohtule esitatud ekspertiisid sh , mis on kriminaaltoimikus. Vastavalt kriminaalmenetluses Saksamaal läbiviidud ekspertiisiga ja antud arvamusega on tõendatud asjaolu, et ajaliselt oluliselt hiljem pärast sõidukiga toimunud frontaalkokkupõrget, esiosa avariid, kahjustati sõidukit sellega, et 06.36 minutit pärast kokkupõrget avati sõiduki parempoolne turvapadi, 10.18 minutit pärast kokkupõrget käivitati parempoolse turvavöö eelpinguti ning 1 tund 53 minutit pärast kokkupõrget avati üheaegselt sõiduki parem ja vasak külgmine turvakardin. Nende kahjustuste põhjus ei ole sõiduki otsasõit puule. Ekspertiisiaktiga on ümber lükatud hageja väide sõiduki ja sündmuskoha vahetult liiklusõnnetusejärgsest seisukorrast. Tunnistaja Margus Romani ütlustega on tõendatud, et äraveetavat sõidukit ei käivitatud. Seega puudub alus arvata, et avariilise sõiduki äraveol avanes kõrvalistuja turvapadi. Samas on ekspertiis tuvastanud, et hilisemalt on käivitunud turvaseadmed. Eeltoodu ei välista, et turvasüsteemid olid käivitunud enne puksiiri saabumist kahe erineva juhtumi tagajärjel, st puksiiri saabumisel olid turvasüsteemid asendis, mille kohta on ekspertiisides antud ajaline hinnang. Kohus tuginedes eeltoodule on seisukohal, et kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat liiklusõnnetuse asjaolude osas sh osas, mille tagajärjel käivitusid hilisemalt turvaseadmed. Võttes arvesse eelpooltoodut leiab kohus, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna kindlustusvõtja eksitas kindlustusandjat kahjutoimumise asjaolude osas, seega hagi ei kuulu rahuldamisele.
47.Pooltel on vaidlus kahju suuruse üle. Hageja leiab, et kahju suuruseks on sõiduki turuväärtus 49 851,09 eurot (780 000 krooni) (tl 12) ning sõiduki hoiukohta toimetamise kulu 76,69 eurot (1 200 krooni) (tl 11), millest tuleb maha lahutada omavastutus 191,73 eurot (3 000 krooni) (tl 4) ehk kokku 49 736,04 eurot (778 200 krooni). Kostja on seisukohal, et hageja väited kahjusumma ning auto ostu, hinna ja kasutamise kohta on vastuolulised. Hageja varalised suhted ja seis viitab, et hagis nõutavat kahju ei ole hagejal tekkinud. Lisaks ei ole tõendatud hageja kahjunõude suurus. Tõenäoliselt on auto ostetud 12.03.2008 27 400 euroga (kriminaaltoimik I kd tl 39, tõlge tl 47 – müüja kinnitus 12.03.2008), so 428 717 krooni eest. Väidetavalt võttis PH selleks AL20.02.2008 (kriminaaltoimik I kd tl 139-140) laenu 38 346,99 eurot
2-08-53979 (600 000 krooni). Väidetav laen ning auto ost 41 542,57 euro (650 000 krooni) eest on vastuolus asjaoluga, et PH sai hageja osanikuks alles 28.02.2008 ning juhatuse liikmeks 04.03.2008 (kriminaaltoimik I kd, tl 23-24) ning et PH , AL ning hageja kontodel ei ole hageja, OÜ M , PH ja AL vaheliste väidetavate tehingute ajal veebruaris 2008 ning 15.03.2008 arveldusi toimunud (kriminaaltoimik II kd tl 12-14; 22-23; 39; 57-61). Arve ei tõenda selles näidatud summa tasumist. Lisaks puudus M OÜ-l märtsis 2008 käive, nagu PH30.12.2008 väitis (kriminaaltoimik II kd tl 254255). Seega on nii laenuleping AL ja hageja vahel kui OÜ M arve koostatud tagantjärgi. 15.12.2008 seisuga kinnitas PHs, et käis autot ise ostmas Saksamaal, laenusummat ei tea, laenuandja isikut ei taha nimetada. VS ütluste kohaselt (kriminaaltoimik II kd tl 204-206) kasutas vaidlusalust sõidukit tegelikult AL, kes tõi ka sõiduki Saksamaalt. AL puudus piisav sissetulek kriminaalasjas AL osundatud laenu võtmiseks, saadud laenu läks AL kohe vaja, sh kulus osa sellest korteriremondiks. AL 06.12.2010 arvamuse (tl 269-287) kohaselt on leidnud, et Mercedes-Benz E350 reg.märgiga XXX tõenäoline avariieelne väärtus mais 2008 oli 28 121,13 eurot (440 000 krooni), parempoolse esiistme turvapadja ja turvavöö eelpinguti ning külgmiste turvakardinate hilisema lahtilaskmisega tekitatud täiendav kahju on 4 053,09 eurot (63 417 krooni), avariijärgne hinnanguline maksumus on 8 947,63 eurot (140 000 krooni) ning kui sõiduk oleks vaid avarii käigus avanenud turvavarustusega, siis oleks sõiduki jääkväärtus 11 504,10 eurot (180 000 krooni), st et sõiduki avariilise jäänuki väärtust vähendas hilisem turvavarustuse lahtilaskmine 2 556,47 euro (40 000 krooni) võrra. Seega oleks juhul, kui kohus loeb hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest 05.05.2008 kell 23.00 paiku tõendatuks, liiklusõnnetusega tekitatud kahju summaks (440 000 (28 121,13) - 180 000 (11 504,10)) 16 617,03 eurot (260 000 krooni), millest hüvitamisele kuuluks omavastutuse (191,73 eurot (3 000 krooni)) võrra vähem ehk 16 425,29 eurot (257 000) krooni. Samuti märgib kostja, et kuna sõiduk asub hageja valduses, siis tuleb kahjust maha arvata ka sõiduki jäänuki väärtus 11 504,10 eurot (180 000 krooni). Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, siis ei pea kohus analüüsima kahju suurust ja andma hinnangut AL 06.12.2010 arvamusele (tl 269-287). Samas soovib kohus märkida, et kahju hüvitamine on seotud juhtumi ajal sõiduki turuväärtusega, mitte ostuhinnaga. Tähelepanu väärib asjaolu, et PHs, kes väidetavalt käis ise Saksamaalt autot ostmas ei teadnud selle ostuhinda. Tl 263 esitatud tõendist nähtub, et hageja maksis sularahas M OÜ-le (asukohaga Tartus). Seega hageja seaduslik esindaja pidi teadma ostuhinda. Selgusetuks jääb miks hageja maksis sularahas auto eest Tartus registreeritud käibeta osaühingule, kui PHkäis sõiduki järel Saksamaal. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et PH ja AL ütlused kriminaalmenetluse raames sõiduki ostu tehiolude ja hinna osas on muutuvad. Kohtule esitatud Remax arve M OÜ (tl 261, 262) ei puutu käesolevasse vaidlusse, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole täitnud autokindlustuse tingimuste XXXpunkti 8.5, mille kohaselt on kohustatud esitama sh kõik dokumendid kahju suuruse kohta. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.