Tsiviilasi nr: 2-09-64988
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Kaupo Paal, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2011. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-64988
Tsiviilasi
EstBKN Grupp OÜ hagi Randester Invest OÜ, Robert Hermani ja Kaire Lukkanen-Jaasi vastu solidaarselt võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
83 920,62 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EstBKN Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): EstBKN Grupp OÜ (registrikood: 11278773, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava; Kostjad (apellatsioonimenetluses vastustajad): Kostja 1: Randester Invest OÜ (registrikood: 11558231, asukoht: Tallinn) seaduslik esindaja Kaire Lukkanen-Jaas; Kostja 2: Robert Herman (isikukood: XXXXXXXX elukoht:
Kostja 3: Kaire Lukkanen-Jaas (isikukood: XXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXX): kostjate ühine tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Kohtuistungi toimumise aeg
27.05.2011. a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava,
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 kostjate tehinguline esindaja Tarvo Lindma
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 esitati töövõtulepingu nr 1/2009 alusel, mis oli OÜ Multilift UV ja äriühingu vahel sõlmitud juba 23.03.2009. 23.08.2009 esitas E. Jahhu Projektbüroo OÜ kaks arvet summas 138 000 krooni seoses ärikeskuse ringristmiku projekteerimisega. Arve esitati E. Jahhu Projektbüroo OÜ ja äriühingu vahel 01.06.2009 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu nr 10/09 alusel. Nimetatud kohustuste kohta müügilepingu lisaks olevas bilansis ja lisas 6 mistahes viide puudus. Hageja tasus arved. 14.09.2009 pretensioonile vaatamata ei ole kostja 1 leppetrahvi ja nimetatud arvete maksumust tasunud. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb müügilepingu p-ist 5.3. Kostja vastuväited
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 Hageja oli teadlik sõlmitud lepingutest, mille alusel hagis nõutud kohustused pärast 12.08.2009 tekkisid. E. Jahhu Projektbüroo OÜ-ga ja OÜ-ga Multilift UV sõlmitud lepingud olid 12.08.2009 müügilepingu lisaks. Seega olid lepingute sisu ja nendest tulevikus tekkida võivad kohustused hagejale müügilepingut sõlmides teada. Hagejal oli müügilepingut sõlmides ja selle järgselt võimalik mõjutada vastavate kohustuste tekkimist või nende tekkimist ära hoida. Müügilepingus lepinguobjekti kohta antud kinnitused ei ole lepingu iseseisvaks eesmärgiks, vaid üksnes lepingu poole informeerimise viisiks. Sama eesmärki täidab ka lepingule dokumentide lisamine. Kuivõrd hageja oli teadlik kohustuste tekkimise aluseks olevate lepingute sisust ja kohustuste tekkimine sõltus hageja poolt juhitava äriühingu valikutest, ei ole hageja kahjuhüvitise nõue põhjendatud. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist seoses sellega, et Rannarootsi Ärikeskus OÜ pidi tasuma eelnimetatud arved. Hageja ei ole tõendanud, et tema või Rannarootsi Ärikeskus OÜ on vastavad arved tasunud. Isegi juhul, kui hagejal kahju tekkis, välistab kahju hüvitamise nõude esitamise müügilepingu p 5.1.1. Esimese astme kohtu otsus
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 Äriühingut esindas koostöölepingu sõlmimisel Janno Jaas, kes pärast osa müügilepingu sõlmimist suhtles kostja 1 nimel hagejaga ehitusloa väljastamise ettevalmistamise küsimustes (toimik lk 133). Kohus leidis, et kostja 1 pidi teadma ja teadis lepingu sõlmimisel, millist ehitusluba, kes ja mil viisil saab taotleda ning mida selleks tuleb teha. Nendel asjaoludel on kohustuse täitmise nõuetekohasuse üle vaidluse tekkimisel lepingu ekslikust sõnastusest tulenevale kokkuleppe tühisusele tuginemine vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 ja TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega ning VÕS § 29 lg-s 2 sätestatud lepingu tõlgendamise reegliga. Tuginedes kostja ja kostja 1 esindaja kinnitustele, asus kohus seisukohale, et müügilepingu p-is 3.7 ei ole kokku lepitud võimatus tingimuses ning see tingimus ei ole tühine. Kohtu hinnangul tähendab kostja 1 kohustus tagada ehitusloa väljastamine kohustust teha ehitusloa taotlemiseks vajalikud ettevalmistused. Kui lepingu p-i 3.7 tõlgendada, et kostja kohustuseks on ehitusloa vormistamise ja väljaandmise tagamine hiljemalt 10.09.2009, oleks tegemist kokkuleppega, mida on võimatu täita. Ehituslubade väljastamine on seadusest tulenevalt haldusorgani pädevuses. Kostjale 1 kui eraõiguslikule juriidilisele isikule ei saa eraõiguslikust võlasuhtest tuleneda kohustust tagada, et haldusorgan täidaks talle seadusega pandud ülesandeid konkreetsel viisil ning kindlaks kuupäevaks. Kostja 1 kohustuseks oli tagada, et ehitusloa väljastamiseks seaduses sätestatud kohustuslikud eeldused oleksid täidetud. Selline kohustus vastab käsundi tunnustele - kohustuse sisuks ei ole kindla lõpptulemuse saavutamine, vaid tegevus teatud eesmärgi/lõpptulemuse saavutamise nimel. Vaidlust ei ole selles, et kokkulepitud tähtajaks, s.o 10.09.2009 ei olnud maanteeametile ehitusloa väljastamise taotlust esitatud ning luba ei olnud väljastatud. Seega on kostja 1 kui professionaalne käsundisaaja käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tee-ehitusloa väljastamise eeldusteks oli nõuetekohase tee-ehitusprojekti olemasolu, projekti kooskõlastamine ja ehitusloa taotluse esitamine. Asjas ei ole vaidlust, et projekt kooskõlastati 08.09.2009, s.o enne ehitusloa väljastamiseks kokkulepitud tähtpäeva. Samuti ei ole vaidlust, et kostja 1 ehitusloa taotlust ei esitanud. Toimikus olevatest tõenditest järeldas kohus, et teeehitusloa taotluse esitamine ei kuulunud kostja 1 käsunduslepingust tulenevate kohustuste hulka. Kostja 1 kohustused piirdusid taotluse esitamiseks vajalike dokumentide ja andmete kogumisega ja tee-ehitusloa taotluse esitamiseks pädevale asutusele edastamisega. Hageja taotluse põhjal järeldas kohus, et andmete esitamine pidigi toimuma ehitusloa taotluse vormi täitmise teel. Toimikus olevatest tõenditest järeldas kohus, et ehitusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks ei olnud projektimuudatuse valmimine, piisas üksnes projekti muudatuse tellimise ja rahastamise lepingu sõlmimisest. Kostja 1 on põhjendatult 2009. a augustis hagejale edastatud e-kirjades osundanud, et ringristmiku projekti kooskõlastamine oli takistatud, sest kolmepoolne leping oli sõlmimata. Vastupidist ei ole kohtumenetluses tõendatud. Kohus leidis, et pärast Rannarootsi Ärikeskus OÜ osa võõrandamist ei saanud kostja 1 allkirjastada lepinguid Rannarootsi Ärikeskus OÜ nimel ja kostjale 1 ei tulenenud ühestki lepingust kohustust põhimaantee projektimuudatuse finantseerimiseks kolmepoolse lepingu sõlmimiseks. Ringristmiku projekti koostamine ei olnud kostja 1 kohustuseks, see oli tellitud E. Jahhu Projektbüroo OÜ-lt 19.06.2009 allkirjastatud projekteerimise töövõtulepingu nr 10/09 alusel. Projekteerimistööde teostamise lõpetamise tähtajaks oli kokku lepitud 24.08.2009. Nimetatud töövõtuleping esitati hagejale tutvumiseks enne 12.08.2009 müügilepingu sõlmimist. Seega lepingu sõlmimisel said ja pidid pooled projekteerimise töövõtulepingus sätestatud tähtajaga arvestama ka ehituslubadega seotud käsundi kokkuleppimisel. Ringristmiku projekti tellijaks oli Rannarootsi Ärikeskus OÜ ning selle 100% osaluse omandamisega läksid tellija õigused ja kohustused üle hagejale. Kostja 1 käsundisaajana võis käsunduslepingu sätteid sisaldava, äriühingu osa võõrandamise lepingu sõlmimisel eeldada, et nõuetekohane projekt koostatakse
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 tähtaegselt. Projekteerimise töövõtulepingu nr 10/09 p-i 2.17 järgi oli projekteerija kohustuseks töö teostamiseks ja vastuvõtmiseks vajalike kooskõlastuste organiseerimine. Lääne Regionaalne Maanteeamet on projekti ülevaatuse käigus esitanud nõude kooskõlastada ringristmiku projekt maanteeametiga (toimik lk 179). Seega pidi projekteerija andma Rannarootsi Ärikeskus OÜ-le üle kokkulepitud tähtajal maanteeameti poolt kooskõlastatud projekti. Asjaolu, et maanteeamet saatis 18.08.2009 projektbüroole ringristmiku lahenduse puudused ja teatas projekti kooskõlastamise tingimused, ei ole kostja 1 lepingurikkumise hindamisel asjassepuutuvad, sest 18.08.2009 ei olnud projekteerija poolt projekti tellijale (hagejale) esitamise tähtpäev veel saabunud. 03.09.2009 kirjas teatati Rannarootsi Ärikeskus OÜ-le (toimik lk 183), et kirjas loetletud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei saa projekti kinnitada. Kirja kättesaamist on hageja nimel tegutsenud M K kinnitanud 18.09.2009 e-kirjas (toimik lk 154). Kohtule ei ole esitatud ringristmiku projekti tellijale üleandmise-vastuvõtmise akti. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid, et projekteerijale oleks esitatud pretensioon projekti lepingutingimustele mittevastavuse osas. Toimikus olevate tõenditega (lk 72, 73, 185, 186) on tõendatud, et Rannarootsi Ärikeskus OÜ tasus ringristmiku projekteerimise tasu täies ulatuses koheselt ja lepinguväliste tööde eest pärast ehitusloa väljastamist. Eelnevast järeldas kohus, et Rannarootsi Ärikeskus OÜ tellijana on projekti vastavalt VÕS § 637 lg-le 5 hiljemalt 04.09.2009 üle vaadanud ja vastu võtnud sellest hoolimata, et Lääne Regionaalne maanteeamet teatas 03.09.2009 projekti puudustest. Õige on hageja seisukoht, et kostja kohustuste hulka kuulus projekteerijaga suhtlemine. Samas kostja 1 ei saanud ega pidanud tagama projekteerimise töövõtulepingust tulenevate töövõtja kohustuste täitmist ega vastuta projekteerijapoolse võimaliku lepingu rikkumise eest. Asjas puudub vaidlus selle üle, et projekt kinnitati 08.09.2009. Veenev on kostjate selgitus, et kostja 1 sai Lääne Teedekeskuselt 07.09.2009 telefoni teel teada, et puudused on kõrvaldatud ning projekt kinnitatakse. 07.09.2009 e-kirjaga teatati sellest peaehitaja projektijuhile ning hageja esindajatele. Hageja ei ole tõendanud, et nõudis kostjalt 1 kirjalikku kinnitust projekti kooskõlastamise kohta. Hagejal oli kahtluste korral võimalus kooskõlastuse olemasolu üle kontrollida. Ringristmiku projekti tiitelleht tõendab, et projekt kinnitati Lääne Regionaalse Maanteeameti poolt 08.09.2009. Kuivõrd hagejal oli alates 24.08.2009 olemas Maanteeameti poolt 18.08.2009 tingimuslikult kinnitatud projekt ning 03.09.2009 Lääne Maanteeameti kiri loeteluga seni veel kõrvaldamata konkreetsetest puudustest, on kohtu hinnangul põhjendamatu M. Kulli 02.09.2009 e-kirjas esitatud seisukoht, et ehitaja väljavalimine ei ole võimalik, kuna kõige tähtsama ametiasutuse kooskõlastuse puudumise tõttu ei saa keegi garanteerida, et rohkem muudatusi ei tule ning et tegemist on lõpliku projektiga. 03.09.2009 kirjas loetletud puudused ei olnud sellised puudused, mille puhul võiks eeldada projektlahenduse muutmist. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja väide, et ta sai ehitajatelt hinnapakkumisi võtma hakata alles 21.09.2009, on pahatahtlik ja esitatud eesmärgiga põhistada leppetrahvi nõuet. Toimikus olevatest tõenditest järeldas kohus, et kogenud teeehitusettevõtja on võimeline hindama kavandatava projekti elluviimise maksumust ja esitama hinnapakkumist projekti ja 03.09.2009 puuduste loetelu alusel. Kohus leidis, et hageja viivitas põhjendamatult ehitaja nimetamisega. Seega on hageja sattunud VÕS § 119 lg 1 kohaselt vastuvõtuviivitusse. Tõendatud on, et kostja 1 poolt oli 08.09.2009 seisuga tehtud kõik ettevalmistused tee-ehitusloa taotluse esitamiseks. Taotlus jäi esitamata seetõttu, et hageja ei esitanud andmeid ehitaja kohta. Teeseaduse § 21 lg 5 kohaselt tee-ehitusluba antakse 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kuna puudulike andmetega taotluse esitamine ei taga ehitusloa väljastamist, ei saa kostja 1 kohustuse rikkumisena käsitada taotluse esitamata jätmist olukorras, kus hageja kostja korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole nimetanud ehitajat, kellelt ta ristmiku väljaehitamise tellib.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja ei ole kostja tahtlust või rasket hooletust nõude alusena nimetanud ega tõendanud. Seega kostja 1 lepingu rikkumise eest ei vastuta ning hageja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei analüüsi kohus ka hagejale ehitusloa hilisema väljastamisega kahju tekkimisega ja leppetrahvi vähendamisega seotud poolte seisukohti. Hageja kahjuhüvitise nõude summas 222 600 krooni osas leidis kohus, et äriühingu osa müügilepingu võimalikust rikkumisest ei saanud lepingupooleks mitteolevale isikule kahju tekkida. Rannarootsi Ärikeskus OÜ osa oli hageja ja kostja vahelise lepingu objektiks. Rannarootsi Ärikeskus OÜ kohustusi ei mõjuta see, kas tema sõlmitud töövõtulepingutest tulenevad kohustused on kajastatud osa müügilepingus, lepingulised kohustused tuleb Rannarootsi Ärikeskus OÜ-l täita sellest sõltumata, kas kohustused on osa müügilepingus ostja jaoks piisavalt kajastatud või mitte. Seega puudus Rannarootsi Ärikeskus OÜ-l nõue, mida 15.02.2010 lepinguga (ja varasema suulise lepinguga) hagejale loovutada. Kohus leidis, et hagejal võib olla lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Eeldusel, et hageja väited kostja 1 lepingu rikkumise kohta leiavad tõendamist, võib hagejale olla tekkinud kahju sellega, et tema omandatud äriühingul on kohustusi rohkem, kui hageja osa võõrandamise hinna kokkuleppimisel eeldas. Sellisel juhul on hageja poolt omandatud osa väärtus tasumata kohustuste summa võrra väiksem. Rannarootsi Ärikeskus OÜ vaidlusalused kohustused tulenevad töövõtulepingutest. Tegemist on töövõtjate tasunõuetega. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vaidlusaluste arvete aluseks olevad töövõtulepingud olid hagejale üle antud enne osa müügilepingu sõlmimist. Vaidlusalused kohustused muutusid sissenõutavaks pärast osa müügilepingu sõlmimist. Need kohustused ei ole vastuolus osa müügilepingu p-is 4.1.20 antud kinnitustega, et alates 11.09.2009 on äriühingu majandustegevus toimunud tavapärase majandustegevuse raames ning et lepingu lisaks nr 6 olevas nimekirjas on enne 11.08.2009 tekkinud võlgnevused tarnijate ees ammendavalt loetletud. 19.08.2009 ja 23.08.2009 kuupäevadel väljastatud arveid ei olnud lepingu 12.08.2009 sõlmimisel ega aruande koostamise väärtuspäeval 11.08.2009 veel olemas, mistõttu ei saanud need arved kajastuda ka maksmata arvete loetelus (osa võõrandamise lepingu lisa 6), samuti ei pidanud aruanne kohtu hinnangul kajastama kohustusi, mida aruande koostamise hetkeks ei olnud veel tekkinud. Lepingud, millest vaidlusalused kohustused tekkisid, olid hagejale edastatud enne osa võõrandamise lepingu sõlmimist ning hagejal oli võimalus tulevikus tekkivate kohustuste suurust hinnata. Eeltoodu alusel ei ole kostja 1 osa võõrandamise lepingus andnud ebaõigeid kinnitusi ning ei ole selles osas lepingut rikkunud. Lisaks ei ole väidetavate ebaõigete kinnituste andmisega hagejale kahju tekkimine võimalik. Kohus märkis, et osa ostuhinda mõjutab üksnes lepingus nimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste jääk üleandmispäeva seisuga. Seega isegi juhul, kui kostja 1 oleks rikkunud lepingu p-is 4.1.20 antud kinnitusi ja Rannarootsi Ärikeskus OÜ-l oleks olnud lepingu sõlmimise päeva seisuga täitmata ja lisades kajastamata kohustusi, ei oleks sellega kaasnenud hagejale kahju tekkimist sel teel, et äriühingul oleks rahalisi kohustusi 222 600 krooni võrra vähem olnud, kui neid tegelikult oli ning et selle summa võrra oleks äriühing ise rohkem väärt olnud. Lepingu lisades tasumata kohustuste kajastamine või mittekajastamine ei vähenda ega suurenda tegelike kohustuste summat. Samuti ei suurenda tasumata kohustuste kajastamine äriühingu väärtust.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 Kuna nõuded põhivõlgniku vastu ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud nõuded ka käendajate ehk kostjate 2 ja 3 vastu vastavalt VÕS § 145 lg-le 1. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada, tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leidis ebaõigesti, et ehitusloa väljastamine viibis hagejast tingitud põhjustel. Tegelikult ei väljastatud ehitusluba seetõttu, et kostja 1 ei korraldanud õigeaegset tee-ehitusprojekti kooskõlastamist, mis on ehitusloa peamine alus. Maakohus ei ole toonud välja mitte ühtegi takistust, mis oleks kostjal 1 takistanud ehitusprojekti varasemalt kooskõlastada kui 08.09.2009 ehk 2 päeva enne ehitusloa väljastamise lõpptähtaega. Hageja sai ehitajat hakata valima alles pärast projekti kooskõlastamist, ehitusprojekti kooskõlastusest sai hageja teada alles 21.09.2009. Alusetu on kohtu seisukoht, et kolmepoolse lepingu sõlmimine oli ehitusprojekti kooskõlastamise eelduseks. Ebaõiged on kohtu seisukohad seoses ehitaja nimetamisega. Enne ehitaja nimetamist pidi hageja saama kooskõlastatud ehitusprojekti. Ehitusprojekti kooskõlastamine oli takistatud kuni 08.09.2009 vaid kostja 1 süü tõttu. Kohus ei käsitlenud hageja väidet, et E.Jahhu Projektbüroo OÜ arved kuuluvad hagejale hüvitamisele lepingu p-i 3.7 alusel. Arvete alusel osutatud teenus hõlmas tee-ehitusloa väljastamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamist. Kostja 1 kohustus kandma lepingu p-i 3.7 kohaselt kõik ehitusloa väljastamisega seotud kulud. Kohus leidis ebaõigesti, et OÜ-l Rannarootsi Ärikeskus puudus nõue, mida hagejale loovutada. Lepingu p-de 5.1 ja 5.1.1 kohaselt ei ole oluline asjaolu, kas kõnealuste arvete pinnalt tekkis OÜ-le Rannarootsi Ärikeskus kahju või mitte. Nimetatud kokkuleppe puhul oli tegemist hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kokkuleppega kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 1). Kohus ei selgitanud, mille alusel ta leidis, et lepingu sõlmimisel kolmanda isiku kasuks peab võlgnik oma kohustuse täitma vaid juhul, kui kolmandal isikul tekib kahju. Kohus hindas puudulikult Rannarootsi Ärikeskus OÜ osa müügilepingut. Kohus jättis tähelepanuta müügilepingu p-i 4.1.19. Kohus oleks pidanud hindama lepingu punkte 4.1.19 ja 4.1.20 kogumis. Nimetatust tuleneb, et pärast 11.08.2009 ei ole ühelgi isikul alust esitada arveid muudel alustel kui need, mis on loetletud äriühingu bilansis ja aruandes (müügilepingu p-s 4.1.19 nimetatud aruanne). OÜ-ga Multilift UV ja E. Jahhu Projektbüroo OÜ-ga 01.06.2009 sõlmitud töövõtulepingud on käsitletavad olemuselt müügilepingu p-i 4.1.19 reguleerimisalasse jääva kohustusena ning pidanuks seetõttu kajastuma müügilepingu lisaks olevas bilansis ja lisas 6. Selgusetu on kohtu seisukoht, et kohtu hinnangul väidetavate ebaõigete kinnituste andmisega ei ole hagejale kahju tekkimine üldse võimalik. Vastuoluline on maakohtu seisukoht, et hageja oli VÕS § 119 tähenduses vastuvõtuviivituses kuupäevadel 17.08.2009 ja 03.09.2009 kui kostja 1 hagejale kirju saatis. Kohus ei põhjenda, miks ta asus otsuses hagejat samastama ehituse peatöövõtja NCC Ehitus OÜ-ga. Viidatud 17.08.2009 e-kirjast on näha, et selles esitatud küsimus adresseeriti NCC Ehitus OÜ-le ning seega vastajaks pidi olema NCC Ehitus OÜ. 02.09.2009 e-kirjast nähtuvalt anti üle kooskõlastamata projekt.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 Vastustaja seisukoht
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-64988 hoolimata sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu, millega kohustus kostja 1 tegema mõistliku pingutuse selleks, et ehitusluba väljastatakse juba 10ndaks septembriks 2009.a. Ehitusloa väljastamine eeldas aga ka hagejapoolseid sooritusi. Kuivõrd ehitusloa saamine seostati sedavõrd lühikese tähtajaga, pidi ka hageja kõik sooritused, mida tema tegema pidi, tegema esimesel võimalusel, mitte siis, kui see oleks olnud kõige otstarbekam, samuti mitte aja jooksul, mis kulub tavaliselt keskmisel arendajal vastavate toimingute tegemiseks. Antud kokkuleppe kontekstis ei saanud olla nii, et kostjalt 1 eeldatakse toimingute tegemist väga kiiresti, kuid need sooritused, mida hageja peab ehitusloa saamiseks tegema, võis hageja teha oluliselt pikema perioodi jooksul või ka siis, kui ehituse hinda ei saa ka teoreetiliselt enam ükski tegur mõjutada. Kuivõrd konkreetse tee-ehitusloa väljastamiseks kulus alates taotluse sisseandmisest kuni loa väljastamiseni kaks tööpäeva, võib eeldada, et juhul, kui apellant oleks esitanud koheselt peale projekti kinnitamisest teada saamist (08.09.2009.a) vajalikud ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja andmed ja teinud muud sooritused ja kui ehitusloa taotlus oleks esitatud 08.09.2009.a, oleks ehitusluba samuti väljastatud kahe tööpäevaga. Sellisel juhul oleks ehitusluba väljastatud hiljemalt 10.09.2009.a. Isegi siis, kui muud asjaolud ehitusloa väljaandmise venimist ei tinginud, tuleb eespool toodu alusel asuda seisukohale, et maakohus leidis õigesti, et ehitusloa väljaandmine viibis apellandist tulenevatel põhjustel ning et kostja 1 ehitusloa hilisema väljastamise eest ei vastuta.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.