Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
14.veebruar 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1 222 600 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EGOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX)
EGOÜ hagi RIOÜ, RHja KLJvastu solidaarselt 1 313 072,40 krooni ja viivise saamiseks
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Viktor Särgava (AB Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10142 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja 1: RIOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja KLJ Kostja 2: RH(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja 3: KLJ(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja adv Tarvo Lindma (AB Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117, epost: [email protected])
Asi läbivaadatud kohtuistungil
16.novembril 2010
Kohtuistungil osalesid
V. Särgava, T. Lindma
RESOLUTSIOON
1.Jätta EGOÜ hagi RIOÜ, RHja KLJvastu solidaarselt 1 313 072,40 krooni ja viivise saamiseks rahuldamata.
2.Tühistada hagi tagamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada Harju Maakohtu 07.12.2009 määrusega Pärnu Maakohtu Järva jaoskonna kinnistusregistris RH (XXX kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXX) EGOÜ kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 1 222 600 krooni.
Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja EGOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
04.12.2009 OÜ EG esitas Harju Maakohtule hagi OÜ RI, RHja KLJvastu leppetrahvi 1 000 000 krooni ja kahjuhüvitise 222 600 krooni koos lisanduvate viivistega väljamõistmiseks. Kostja 1 oli omandanud R ä arendusprojekti teostamiseks R Ä OÜ (edaspidi Äriühing), mis omas kinnistuid, millele oli kavas rajada R ä (edaspidi Ärikeskus). Hagiavalduse kohaselt hageja astus 2009.a. suvel kostjaga läbirääkimistesse R ä arendusprojekti omandamiseks. 12.08.2009 sõlmisid hageja ja kostja 1 müügilepingu, mille esemeks oli hageja poolt kostjalt 100 % osaluse omandamine R Ä OÜ-s ja selle kaudu Ä arendusprojekti omandamine. Kostjatega 2 ja 3, kes osaluste kaudu erinevates äriühingutes teostasid tegelikku ühist kontrolli kostja 1 üle, sõlmis hageja samal päeval käenduslepingu, millega kostjad 2 ja 3 tagasid solidaarselt kõikide kostja 1 müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning kohustusid vastutama hageja ees kostja 1 kõikide müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hagi esitamise hetkeks olid ilmnenud mitmed olulised müügilepingu rikkumised, mille eest kostjad solidaarselt vastutavad. - Müügilepingu punktides 3.7. ja 3.7.1. kohustus müüja omal kulul tagama Ä ette planeeritava ringtee ehitamiseks ehitusloa väljastamise. Müügilepingu punkti 3.8. kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale 1 000 000 krooni leppetrahvi, kui Äriühingule ei ole hiljemalt 10.09.2009 välja antud müügilepingu punktis 3.7. toodud mistahes ehitusluba, sh Ä ette planeeritava ringtee ehitusluba. Kõnealune ehitusluba väljastati 20.10.2009, so rohkem kui 1 kuu pärast müügilepingus sätestatud tähtaega. Ehitusloa õigeaegse väljastamise tagamiskohustuse kui lepingutingimuse täpne järgimine oli hageja jaoks väga olulise tähtsusega. Ehitusloa väljaandmise hilinemine tingib ehitamise alguse edasilükkumise ning selle võrra lükkub edasi Ä valmimine ja avamine. See omakorda tekitab kahju, sest edasilükkava perioodi eest jääb R Ä OÜ-l saamata üüritulu ja lepingupartnerid hakkavad tema suhtes sanktsioone kasutama. Hageja on veendunud, et ehitusloa väljastamise viibimisest tekkiv tegelik kahju saab olema kordi suurem, kui kõnealune leppetrahv. - Müügilepingu punktis 4.1.20 müüja kinnitas, et Äriühingul ei ole kohustusi (sh bilansis kajastamisele mittekuuluvaid kohustusi) peale nende, mis on kajastatud või provisjoneeritud lepingule lisatud aruandes ja lisaks 6 olevas nimekirjas või mis on tekkinud pärast 11.08.2009 OÜ R Ä tavapärast majandustegevuse jätkamise tulemusel ning mille kogusumma ei ületa 10 000 krooni. 19.08.2009, so 1 nädal pärast müügilepingu sõlmimist, esitas OÜ M UV Äriühingule arve 84 600 krooni seoses Ä juurest kändude juurimisega. Selle kohustuste kohta müügilepingu lisaks olevas bilansis ja lisas 6 mistahes viide puudus. Arve esitati töövõtulepingu nr 1/2009 alusel, mis oli OÜ M UV ja Äriühingu vahel sõlmitud juba 23.03.2009. - 23.08.2009 ehk 2 nädalat pärast müügilepingu sõlmimist esitas OÜ E. JPÄ seoses Ä ringristmiku projekteerimisega kaks arvet kokku summas 138 000 krooni. Selle kohustuse kohta müügilepingu lisaks olevas bilansis ja nimekirjas mistahes viide puudus. Arve esitati E. JP OÜ ja Äriühingu vahel juba 01.06.2009 sõlmitud Projekteerimise Töövõtulepingu nr 10/09 alusel. Lepingupartnerite sanktsioonide vältimiseks oli Äriühing sunnitud eelnimetatud arved aktsepteerima ja tasuma.
Hageja 14.09.2009 pretensioonile vaatamata kostja 1 ei ole tasunud leppetrahvi ega hüvitanud tasutud arvete maksumust. Hageja taotleb hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt välja leppetrahv, kahjuhüvitis, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 90 472,40 krooni ja edasi viivised protsendina põhivõlast kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Vastuseks kostjate vastuväidetele hageja märgib 29.03.2010, 31.03.2010 ja 29.10.2010 menetlusdokumentides, et kostja 1 kohustuseks oli ehitusloa tähtaegselt väljastamiseks kõigi vajalike toimingute tegemine enda kulul: projekteerijaga suhtlemine, tee-ehitusprojektile kooskõlastuse saamiseks vajalike toimingute tegemine, Maanteeametis koosolekutel osalemine, vajalike kokkulepete sõlmimise vahendamine, ehitusprojektile vajalike paranduste tegemise korraldamine ja ehitusloa taotluse vormistamine, et hageja tütarettevõtja OÜ R Ä saaks selle postitamiseks allkirjastada. Kostja jättis need kohustused tähtaegselt täitmata. Põhjendamatu on väide, et ehitusloa väljastamise tagamise tingimus on tühine TsÜS § 86 ja 87 alusel. Kostjad ei ole selgitanud, milles ehitusloa väljastamise tagamist käsitlev müügilepingu punkt 3.7.1. ebamoraalsus seisneb ja millise seadusest tuleneva keeluga see tingimus on vastuolus. Kostja 1 ei ole teinud kõike endast olenevat, et ehitusluba tähtaegselt väljastataks ning hageja ei ole olnud viivituses omapoolsete toimingutega. Enne, kui hageja sai ehitaja andmed kostjale 1 anda, pidi ta saama lõpliku ehk kooskõlastatud tee-ehitusprojekti, mille alusel erinevatelt ettevõtjatelt hinnapakkumisi võtta. 11.08.2009 kostja 1 poolt Maanteeametile esitatud taotlusele kooskõlastada tee-ehitusprojekt esitati 18.08.2009 vastus, et projekti ei ole võimalik kooskõlastada selles esinevate puuduste tõttu. Pärast paranduste tegemist ja Maanteeametile kooskõlastamiseks esitamist jäeti projekt uuesti kooskõlastamata. Projekt kooskõlastati alles 08.09.2009 ehk 2 päeva enne müügilepingus kokkulepitud tähtaja saabumist. Hageja sai projekti kooskõlastuse kohta kostjalt 1 kirjaliku kinnituse alles 21.09.2009. Alles pärast seda sai hageja anda ehitusettevõtjatele lõpliku tee-ehitusprojekti hinnapakkumiste koostamiseks. Pärast ettevõtjatelt pakkumiste saamist ja nende analüüsimist esitas hageja lõpuks ise ehitusloa taotluse, mille alusel 20.10.2009 ehitusluba väljastati. Isegi juhul, kui hagejal oleks õnnestunud ettevõtjatelt saada hinnapakkumised ja edastada kostjale 1 ehitaja andmed projekti kooskõlastamise päeval 08.09.2009 ning samal päeval oleks esitatud ehitusloa taotlus, ei oleks olnud võimalik ehitusluba väljastada tähtaegselt 10.09.2009, sest ehitusloa väljastamine otsustatakse teeseaduse § 21 lg 5 kohaselt 30 päeva jooksul, arvestada tuleb tee-ehitusprojekti keerulisust ja posti liikumise aega. Ebaõiged on kostjate väited, et projekti kooskõlastamist takistas Maanteeameti, OÜ TPja OÜ R Ä vahelise projekteerimistööde lepingu alusel koostatud ringtee projekti liitmine põhiprojektiga ning et OÜ TPpoolt projekti töödega alustamist olevat omakorda takistanud OÜ R Ä , Maanteeameti ja OÜ TPvahelise kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisega viivitamine OÜ R Ä poolt. Hageja ei viivitanud nimetatud kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisega põhjendamatult. Kokkulepe sõlmiti aegsasti pärast selle kokkuleppe kostja 1 poolt vahendamist 19.08.2009. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et OÜ TPpoolt töö alustamine pärast kolmepoolse lepingu sõlmimist oli tee-ehitusprojektile kooskõlastuse viibimise põhjuseks. OÜ TPlõpetas liitmismuudatuse alles 2010.a. märtsis. Seega nimetatud asjaolu ei saanud tee-ehitusprojekti kooskõlastamise viibimist mõjutada. Kostjate taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendatud. Lepingueelsetel läbirääkimistel oli hageja huvi omandada R Ä OÜ pärast ehitusloa väljastamist. Kostja 1 teadis, et tegemist on väga olulise asjaoluga, sest ilma selleta ei ole võimalik ette näht, millal ä üldse on võimalik avada, sest mõistetavalt ei saa ä ilma juurdepääsuteeta tegutseda. Kuivõrd kostjal 1 oli müügilepingu alusel saadava rahaga kiire ning ta lubas, et ehitusluba peagi väljastatakse, siis nõustus hageja sõlmima müügilepingu enne ehitusloa väljastamist. Ehitusloa tähtaegse väljastamise tagamiseks lepiti kokku sanktsioon leppetrahvi näol. Algselt lepiti ehitusloa väljastamise tähtajaks 31.08.2009, kuid vastu tulles kostja 1 palvele muudeti see 10.09.2009. See
oli viimane kuupäev, millal oleks ehituslikult olnud võimalik ä selliselt valmis saada, et A-S AS-il ei oleks võimalik leppetrahve nõuda. Samuti oli oluline, et ä kiirelt valmis saaks ja hakkaks rentnikelt renditulu teenima. Ehitusloa 40 päeva hiljem väljastamine on kostja 1 poolt müügilepinguga võetud kohustuste täitmata jätmine. Tee-ehitusloa hilisem väljastamine ei takistanud ä hoone valmimist, kuid hoone kasutamiseks on vajalik juurdepääsu ja parkimiskohtade olemasolu. Müügilepingu sõlmimisel hageja eeldas, et tee-ehituse saab lõpetada hiljemalt 08.03.2010. Seda kinnitab asjaolu, et enne hageja poolt müügilepingu sõlmimist olid OÜ R Ä ja A-S AS sõlminud 06.04.2009 üürilepingu, mille tingimuste kohaselt pidi hiljemalt 08.03.2010 olema valmis kogu kaubanduskeskus, parkla, teenindusterritoorium, liikluslahendus ning olemas pidi olema ka kasutusluba. Tee-ehitustööd lõpetati aga alles 14.05.2010 ehk rohkem kui 67 päeva pärast plaanitud tähtaega. Perioodil 08.03.2010 kuni 14.05.2010 toimusid ä ümbruses pidevad teetööd, sh parkla pindamine jne, mis potentsiaalsete klientide ees oluliselt ä atraktiivsust vähendasid. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ja hageja põhjendatud huvi on leppetrahvi suurus põhjendatud ja mõistlik. Leppetrahv moodustab 31 000 000 kroonisest müügihinnast 3,2 % ning ei ole müügihinna suhtega ebaproportsionaalselt suur. OÜ-lt M ja OÜ-lt E. JP tellis teenused läbi R Ä OÜ kostja 1 enne müügilepingu sõlmimist. Seega pidanuksid nendest lepingutest tulenevad ja OÜ R Ä täitmata kohustused kajastuma OÜ R Ä bilansis. OÜ E. JP arve hüvitamise kohustus on kostjal ka müügilepingu punkti 3.7. alusel. Nimetatud arve hõlmas tee-ehitusloa väljastamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamist. Müügilepingu p 3.7. kohaselt kohustus kostja 1 kandma kõik ehitusloa väljastamisega seotud kulud.
KOSTJA VASTUS
17.02.2010 kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad leiavad, et hageja leppetrahvi nõue on alusetu. Leppetrahvi kohustust ei ole tekkinud järgnevatel põhjustel: - Lepingus kokkulepitud kostja kohustus tagada ehitusloa väljastamine on võimatu/tühine tingimus, sest ehitusluba väljastatakse ehitusseaduse § 23 lg 3 kohaselt ehitusloa taotlejale; taotluse saab EhS § 23 lg 1.1 kohaselt esitada maaüksuse või ehitise omanik. Vaidlust ei ole, et selle maaüksuse omanik ei ole kostja 1 ega hageja, vaid Eesti Vabariik, seega leppisid pooled lepingu punktis 3.7.1. kokku tingimuses, mille täitmine oli õiguslikult võimatu. Kuna kohustuse täitmine on võimatu, on ka selle kohustuse täitmise tagamiseks kokkulepitud leppetrahvi nõue alusetu. Alternatiivselt kostja leiab, et kokkulepe ehitusloa väljastamise tagamiseks isikule, kellele kehtivate õigusaktide kohaselt ei saa väljastada ehitusluba, on vastuolus nii heade kommete kui ka seadusega ning seega tühine TsÜS § 86 ja 87 alusel. Seega on VÕS § 163 alusel kehtetu ka leppetrahvi kokkulepe. - Kostja 1 on teinud kõik endast oleneva vaidlusaluse ehitusloa väljastamiseks ning hageja ei ole teinud piisavat koostööd ega sooritanud vajalikke toiminguid. Kuigi kokkulepe ehitusloa väljastamise tagamise kohta on tühine, on kostja 1 siiski teinud kõik endast oleneva, et ehitusluba vaidlusaluse ringtee väljaehitamiseks väljastataks selleks õigustatud isikule. Ehitusloa väljastamine viibis hageja enda tegevusetuse tõttu, sest hageja, kostja 1 korduvatele pöördumistele vaatamata, ei nimetanud ehitusloa taotluse esitamiseks vajalikke andmeid peatöövõtja ja alltöövõtja kohta. Kuna hageja ja R Ä OÜ arendasid ärikeskust ning olid seetõttu huvitatud ringtee ehitamisest ja ehitusloa saamisest, sai vastava ehitusettevõtja välja valida üksnes hageja poolt juhitav R Ä OÜ. Vajalikke andmeid hageja ega Äriühing enne 10.09.2009 ei esitanud ja kostjal 1 ei olnud võimalik esitada taotlust ja seeläbi korraldada ja tagada ehitusloa väljastamist kokkulepitud tähtajaks. Kostjate vastutus on VÕS § 119 lg 1 alusel välistatud. - 12.06.2008 Maanteeamet väljastas lähteülesande projektile „Põhimaantee 9 RannakülaHaapsalu lõigu remondi tehnilise projekti muudatus Uuemõisa alevikus“. Korraldajaks oli
märgitud BKAS, kes arendas ärikeskust enne R Ä OÜ-d. Tegemist oli sama objektiga, millele väljastati 20.10.2009 ehitusluba. Lähteülesande kohaselt tuli muudatus siduda põhimaantee 9 Rannaküla-Haapsalu lõigu km 64,32 – 70,36 remondi tehnilise projektiga ning projekti muudatuse pidi tegema eelnimetatud projekti koostaja, so OÜ TP. 02.03.2009 väljastas Lääne Teedekeskus „Põhimaantee 9 Rannaküla-Haapsalu lõigu remondi tehnilise projekti muudatuse koostamise nõuded“, millest nähtuvalt on projekti eesmärgiks TPOÜ poolt koostatud projekti muutmine vaidlusaluse ringtee ehitamise eesmärgil. 02.06.2009 sõlmisid Lääne Teedekeskus, Ridala vald ja R Ä OÜ kolmepoolse lepingu, mille kohaselt R Ä OÜ korraldab ja rahastab projekti muudatuse projekteerimise projekti autori poolt. Kõik need asjaolud ning tingimused olid hagejale enne müügilepingu sõlmimist teada, mida kinnitab mh müügilepingu lisaks 1 olev koostööleping. Eelnevast nähtub, et ä tarbeks vajaminevat ringteed ei olnud algselt planeeritud põhimaantee projekti ning selleks, et ä juurde ringtee rajada, tuli kõigepealt teha põhimaantee projektis muudatus, et oleks võimalik asuda koostama ringtee projekti ja selle alusel ehitusluba väljastada. Kuna ä arendamisega oli kiire, siis oli võimalik saavutada projekti kiire muutmine (ringtee projekti liitmine põhimaantee projektiga) sel teel, et sõlmitakse kolmepoolne kokkulepe Maanteeameti, arendaja R Ä OÜ ja OÜ TPvahel selle kohta, et arendaja finantseerib vastava projekti muudatuse teostamist. Selline kokkulepe pidi Maanteeametile tagama, et projekti koostamine saab finantseeritud ning see oli Maanteeameti poolt eeltingimuseks ringristmiku projekti kooskõlastamiseks ning ehitusloa väljastamiseks. Põhimaantee projekti muudatust sai koostama asuda pärast projekteerimistööde finantseerimise kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist. Kuna projekti finantseerimise lepingu sai sõlmida üksnes ä arendaja R Ä OÜ, siis sõltus lepingu sõlmimine üksnes ja ainult hagejast, kes osaluse kaudu kontrollis R Ä OÜ-d. Hagejapoolse viivituse tõttu puudus kostjal 1 võimalus aegsasti ehitusloa taotlemise eelduste täitmiseks (Maanteeameti kooskõlastuse saamiseks). Vaatamata viivitusele korraldas kostja 1 ringtee projektile Maanteeameti kooskõlastuse 08.09.2009 ning selle projekti alusel hiljem vaidlusalune ehitusluba ka väljastati. Kuna hageja ei olnud teatanud ehitusettevõtja andmeid, siis vaatamata kooskõlastusele puudus kostjal 1 võimalus esitada taotlust ehitusloa saamiseks. Sisuliselt ei teinud hageja VÕS § 119 lg 1 mõttes piisavalt koostööd. Sellele vaatamata tegi kostja 1 kõik endast oleneva ja saavutas juba 08.09.2009 (so enne müügilepingus sätestatud tähtaega 10.09.2009) kõik eeldused ehitusloa taotlemiseks ja väljastamiseks. Alternatiivselt kostjad esitasid vastuväite leppetrahvi vähendamiseks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et leppetrahvinõue on põhjendatud ja seaduslik. Kostja 1 on teinud kõik endast oleneva kokkuleppe täitmiseks, kokkulepitud eesmärgi tähtaegselt saavutamist takistas hageja tegevusetus. Hageja ei ole tõendanud, et on seoses kostja 1 väidetava rikkumisega kahju kandnud, vaid on viidanud üksnes võimalusele, et tal võib kahju tekkida. Samuti kostjad leiavad, et ringtee ehitusloa väljastamine ei olnud müügilepingu omaette eesmärgiks. Ehitusloa väljastamise eesmärgiks oli tagada võimalus ä väljaarendamiseks planeeritud tähtajaks. Käesoleval hetkel puuduvad andmed, et ä väljaarendamine oleks olnud takistatud ehitusloa viibimise tõttu. Hagile lisatud A-S üürilepingu punkti 1.3. kohaselt lepiti kokku ä avamise kuupäevaks 25.03.2010.a. Ä kodulehel avaldatud info kohaselt toimub keskuse avamine 26.03.2010. Seega ei ole ringtee ehitusloa väljastamise viibimine takistanud ä avamist ehk müügilepingu eesmärgi saavutamist. Hagejale oli kostja 1 positsioon teada juba kostja 1 17.09.2009 vastusest hageja pretensioonile. Eeltoodud põhjendustel on nõutav leppetrahvi summa kostjate hinnangul ebamõistlikult suur, täies ulatuses leppetrahvi väljamõistmine ei ole põhjendatud ja teeniks hageja kostjate arvel rikastumise eesmärki. Leppetrahvi nõude esitamine sellistel asjaoludel on käsitletav hageja pahas usus käitumisena ning pahas usus oma õiguste kasutamisena, mis ei ole tsiviilõigussuhetes lubatav. Kostjad ei nõustu ka hageja kahju hüvitamise nõudega. OÜ M 19.08.2009 arvest tulenev kohustus summas 84 000 krooni ja 23.08.2009 OÜ E. JP arvest tulenev kohustus summas 138 000 krooni ei olnud müügilepingu 12.08.2009 sõlmimise päevaks tekkinud. Arved on
esitatud ja arvete aluseks olnud teenused on esitatud pärast müügilepingu sõlmimist. Selliste kohustuste tekkimine ei olnud ega saanud olla müügilepingu sõlmimise ajal hagejale teada. OÜ M kinnitas kirjalikult, et 19.08.2009 arve aluseks olevad tööd lõpetati 17.08.2009. Tööde eest tasumine oli lepingu kohaselt seotud tööde aktiga üleandmise-vastuvõtmisega. 12.08.2009 ega enne seda ei olnud töid vastu võetud ega nõuetekohast akti koostatud, kostjal 1 ei olnud võimalik 12.08.2009 seisuga teada, kas neid töid üldse teostatakse, seega ei olnud 12.08.2009 müügilepingu sõlmimise seisuga OÜ R Ä ja OÜ M vahelisest lepingust OÜ-le R Ä mingeid kohustusi OÜ M ees tekkinud. OÜ-ga E. JP sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt kuulus hagi aluseks oleva arve summa tasumisele 21 kalendripäeva jooksul vastuvõtu akti allkirjastamisest. Tööde teostamise lõpptähtajaks oli 24.08.2009. Tööde eest tasumine oli seotud tööde vastuvõtmise akti allakirjutamisega. 12.08.2009 seisuga ei olnud E. JP arve aluseks olnud töid teostanud ega üle andnud, seetõttu ei olnud tellijal R Ä OÜ-l 12.08.2009 seisuga tekkinud kohustusi OÜ E. JP ees. Kostjal 1 puudus võimalus teada, kas neid töid üldse teostatakse. Kuna R Ä OÜ-l ei olnud neid kohustusi tekkinud 12.08.2009 seisuga, ei ole kostja 1 andnud hagejale müügilepingus ebaõigeid kinnitusi. Hageja oli teadlik sõlmitud lepingutest, mille alusel hagis nõutud kohustused pärast 12.08.2009 tekkisid. OÜ-ga E. JP ja OÜ-ga M sõlmitud lepingu olid 12.08.2009 müügilepingu lisaks. Seega olid lepingute sisu ja nendest tulevikus tekkida võivad kohustused hagejale müügilepingut sõlmides teada. Hagejal oli müügilepingut sõlmides ja selle järgselt võimalik mõjutada vastavate kohustuste tekkimist või nende tekkimist ära hoida. Müügilepingus lepinguobjekti kohta antud kinnitused ei ole lepingu iseseisvaks eesmärgiks, vaid üksnes lepingu poole informeerimise viisiks. Sama eesmärki täidab ka lepingule dokumentide lisamine. Kuivõrd hageja oli teadlik kohustuste tekkimise aluseks olevate lepingute sisust ja kohustuste tekkimine sõltus hageja poolt juhitava äriühingu valikutest, ei ole hageja kahjuhüvitise nõue põhjendatud. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist seoses sellega, et R Ä OÜ pidi tasuma eelnimetatud arved. Hageja ei ole tõendanud, et tema või R Ä OÜ on vastavad arved tasunud. Isegi juhul, kui hagejal kahju tekkis, välistab kahju hüvitamise nõude esitamise müügilepingu p 5.1.1. 03.09.2010 täiendavas vastuses kostjad märgivad, et hageja väide, et ta ei saanud enne teeehitusprojekti lõplikku kooskõlastamist tee-ehituspakkumisi, on eksitav. Tee-ehitusprojekti koostamine ei olnud kostjate kohustuseks, pooled ei ole taolises kohustuses kokku leppinud. Seega ei ole toimunud kostjate poolt rikkumist, millele hageja tugineda saaks. Tee-ehitusprojekt kooskõlastati 08.09.2009 tähtaegselt. Alusetu on hageja väide, et puudused projektis ei võimaldanud ehitaja väljavalimist. Hageja väide on tõendamata. Maanteeameti kirjadest nähtuvalt ei olnud projektis selliseid puudusi, mis oleksid takistanud ehitaja väljavalimist. Kostja 1 teavitas hagejat projekti kooskõlastamisest juba 07.09.2009 e-kirjas, hageja väide, et sai kinnituse projekti kooskõlastamise kohta alles 21.09.2009, on ebaõige. Kostjad rõhutavad, et projekti valmimine sõltus kolmepoolse lepingu sõlmimisest, millega hageja viivitas. Ajalehe Äripäev online väljaandes 27.03.2009 avaldatud artiklist „R ä avas uksed 10 tühja müügiplatsiga“ nähtub, et ä avas uksed 26.03.2010.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas kostjate vastu äriühingu osa ostu-müügilepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohus, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Vaidluse all ei ole asja lahendamisel tähtsust omavad järgmised faktilised asjaolud: - 12.08.2009 sõlmisid RIOÜ müüjana ja EGOÜ ostjana R Ä OÜ osa müügilepingu; - 12.08.2009 sõlmisid EGOÜ ja RHning KLJkäenduslepingu, millega R. H ja K. LJkohustusid tagama ostja EGOÜ ees kõigi müüja RIOÜ müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning
vastutama nende kohustuste täitmise eest solidaarselt müüjaga. Käendajad vastutavad ostja ees solidaarselt ning nende vastutuse maksimumsummaks on 10 000 000 krooni. - müügilepingu punktide 3.7. ja 3.8. järgi oli müüja kohustatud omal kulul tagama ehituslubade (ringtee ehituseks Tallinn-Haapsalu mnt planeeritava R kaubanduskeskuse ette ja ehitusluba teede ja platside ehituseks T , T ja VT kinnistutel) väljastamise R Ä OÜ-le hiljemalt 10.09.2009; - R Ä ringristmiku tee-ehitusluba nr 200 väljastati 20.10.2009. - müügilepingus kokkulepitud osa müügihind kehtis eeldusel, et R Ä OÜ-l ei ole lepingus ja selle lisas nr 6 nimetamata täitmata kohustusi; - pärast lepingu sõlmimist esitasid OÜ M UV ja E. JP OÜ R Ä OÜ-le enne osa müügilepingu sõlmimist sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks arved kokku summas 222 600 krooni. - 14.09.2009 hageja esitas kostjale I pretensiooni müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju ja leppetrahvi tasumise nõuetega; - R Ä avati planeeritud ajal 26.03.2010. - Vaidlusaluse R Ä ringristmiku tee-ehitustööd lõpetati 14.05.2010.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas osa müügilepingu punktis 3.7. nimetatud ehituslubade olemasolu oli lepingu eseme oluline tingimus või on müügilepingu punktis 3.7 antud kostjale I käsund lubade taotlemise ettevalmistamiseks. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja I on andnud osa müügilepingus tõele mittevastavaid kinnitusi R Ä OÜ täitmata kohustuste kohta ning kas seetõttu on pärast lepingu sõlmimist R Ä OÜ-le esitatud arvete summa 222 600 krooni käsitatav hageja kahjuna.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüa andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile; õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. 12.08.2009 R Ä OÜ osa müügilepingus (tl 24 – 41) leppisid hageja ja kostja I kokku, et kostja müüb ja annab hagejale üle ning hageja ostab ja võtab kostjalt vastu R Ä OÜ (edaspidi Äriühing) osa vabana mistahes koormatistest ning mistahes müüja ja kolmandate isikute õigustest. Hageja kohustus tasuma lepingu tingimustele vastava osa üleandmise eest ostuhinna 10 625 696 krooni.
5.VÕS § 217 lg-st 1 tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 teise lõikes toodud loetelu kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja on seisukohal, et Äriühingu osa kokkulepitud oluliseks tingimuseks oli ehituslubade olemasolu. Kostjad vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et ehituslubade väljastamise tagamiseks anti kostjale I lepingus käsund. Osa ostu-müügilepingu esemeks on Äriühingu osa. Lepingu kohaselt pidi üleantav osa olema vaba mistahes koormatistest. Mingeid muid tingimusi, millele lepinguese peaks vastama, lepingus otsesõnu sätestatud ei ole. Hageja põhjendab oma seisukohta, et ehituslubade olemasolu oli lepingu oluline tingimus ning selleta ei vastanud lepinguese kokkulepitud tingimustele sellega, et Äriühingu osa omandamise eesmärk oli kaubanduskeskuse arendamine, teeehituslubade puudumisel ei oleks juurdepääsuteede puudumise tõttu keskuse arendamine võimalik ning Äriühingu osa oleks väärtusetu. Hageja selline seisukoht ei ole kooskõlas osa ostuhinna suurusega ja tasumise korraga. Ostuhinna koosseis ja kujunemine on lepingus täpselt lahti kirjutatud. Lepingu kohaselt ostuhind arvutati valemi järgi: ostuhind= baashind (31 000 000 krooni) – laenulepingutest üleandmispäeva seisuga tulenevad kohustused. Kokkulepitud ostuhind kehtis eeldusel, et Äriühingul ei ole osa üleandmispäeva seisuga ühtegi tasumata kohustust ühegi
isiku ees peale laenulepingutest tulenevate kohustuste müüja ees kogusummas 19 748 776 krooni ning OÜ HIees kogusummas 625 528 krooni, kokku 20 374 304 krooni, ning tarnijatele tasumata kohustusi rohkem, kui lepingu lisas 6 toodud ulatuses (so 1 088 732 krooni). Lepingu punktis 2.2. on pooled kokku leppinud, et ostuhinna tasumise kohustus tekib ostjal vaid tingimusel, et eelnevalt teostatakse kõik punktides 3.2.1 – 3.2.8 nimetatud toimingud (eeltingimused), kusjuures vastavate toimingute teostamise tagamise kohustus lasub müüjal. Nimetatud punktides ei ole loetletud kostja I kohustusi seoses tee-ehituslubade hankimisega. Kohus leiab, et eelnev annab alust järeldada, et tee-ehituslubade olemasolu ei mõjutanud osa ostuhinna suurust ning seega ei olnud ehituslubade olemasolu lepingueseme – Äriühingu osa – kokkulepitud tingimus.
6.Kohus leiab, et lepingu punktis 3.7. sätestatud kokkulepe, millega kostja I kohustus tagama omal kulul ringtee ehitusloa ning teede ja platside ehitusloa väljastamise, on käsundusleping. VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja leiab, et kostja on lepingu punktis 3.7 sätestatud kohustust rikkunud, sest Äriühingule ei väljastatud ringristmiku tee-ehitusluba lepingu punktis 3.8. ettenähtud tähtajaks.
7.Õige ei ole kostjate väide, et lepingu punktid 3.7. ja 3.8. on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 ja 87 alusel tühised, kuna kokkulepitud tingimusi ei ole võimalik täita. Kostja oma vastuväidetes tugineb ehitusseaduse (EhS) § 23 lg –le 3 ja § 23 lg -le 11 (alates 01.05.2009 kehtivas redaktsioonis), mille kohaselt ehitusluba saab taotleda maaüksuse või ehitise omanik ning ehitusluba väljastatakse taotluse esitajale Eeltoodud sätted ei välista, et ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omaniku volitatud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus teeehitusloa väljastamise üle, mistõttu on kohane lähtuda tee-ehitusloa regulatsioonist. Teeseaduse (TeeS) § 21 lg 2 kohaselt riigi põhimaantee tee-ehitusloa annab Maanteeamet ning riigi tugi- ja kõrvalmaantee tee-ehitusloa Maanteeameti kohalik asutus oma tegevuspiirkonnas, teavitades ehitusloa väljaandmisest kohalikku omavalitsust. Kohaliku tee tee-ehitusloa annab valla- või linnavalitsus. Teeseaduse alusel välja antud majandus-ja kommunikatsiooniministri 14.10.2008 määruse nr 87 „Tee- ehitusloa ja teekasutusloa andmise kord ja vormid“ (edaspidi „Kord“) § 2 lg 1 kohaselt tee-ehitusloa väljaandmiseks esitab tee omanik või omaniku esindaja (edaspidi tellija) «Teeseaduse» § 21 lõikes 2 nimetatud tee-ehitusloa väljaandjale lisa 1 vormi kohase taotluse. Seega teeseadus sätestab sõnaselgelt võimaluse, et tee-ehitusloa taotluse esitab tee omaniku volitatud esindaja.
8.VÕS § -s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglite kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest; kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut lepingupooltega sarnase mõistliku inimese arusaamade järgi. Tõlgendamisel tuleb arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki jms. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 2). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et lepingus on märgitud ekslikult kostja I kohustus tagada ehituslubade väljastamine just Äriühingule. Lepingupoolte ühise tahte kohaselt oli oluline, et väljastataks tee-ehitusluba R Ä juurdepääsuks rajatava ringristmiku ehitamiseks, oluline ei olnud, kellele konkreetselt ehitusluba väljastataks. Lisaks oli enne osa ostumüügilepingu sõlmimist Äriühing, kelle ainuosanikuks oli kostja I, sõlminud Lääne Teedekeskusega ja Ridala vallaga 02.06.2009 koostöölepingu, mille punktis 4 nähti ette, et Teedekeskus esitab ringristmiku väljaehitamiseks tee-ehitusloa taotluse maanteeametile. Äriühingut esindas koostöölepingu sõlmimisel JJ, kes pärast osa müügilepingu sõlmimist suhtles kostja I nimel hagejaga ehitusloa väljastamise ettevalmistamise küsimustes (nt 07.09.2009 kell 17:15 e-kiri, tl 133).
Poolte e-kirjavahetusest (tl 127 – 130) nähtuvalt kostja pärast osa müügilepingu sõlmimist tegeles ehituslubade väljastamise ettevalmistamisega ning pöördus selleks vajalike lepingute sõlmimise ja andmete saamise küsimustes korduvalt hageja poole. Mitte üheski e-kirjas kostja I ei viidanud sellele, et tal ei ole kohustust ehituslubade väljastamist ette valmistada ja et vastav kokkulepe on tühine. Samuti ei viidanud kostja kordagi sellele, et kokkulepitud kohustuse täitmine on võimatu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega ümber lükanud hageja väiteid, et Äriühingu osa võõrandamislepingut sõlmides hageja eesmärk oli osta arendusprojekti, mis omas kinnistut koos arendamiseks vajalike projekti ja lubadega; hageja nõustus enne ehituslubade väljastamist osa müügilepingut sõlmima üksnes vastutulekuna kostjale, sest kostjal oli tekkinud laenuvõlgnevus ja kinnistut ähvardas sundvõõrandamine. Kostja esindaja kohtuistungil seletas, et lepingus sätestati kostja kohustus hankida ehitusload seetõttu, et kostja oli lubade hankimise ettevalmistamisega juba alustanud, kostja töötajatel olid olemas vajalikud kontaktid Maanteeametis ning seetõttu oli kostjal oluliselt kergem ehitusloa taotlemist ette valmistada. Eelnevast järelduvalt kostja I pidi teadma ja teadis juba lepingu sõlmimisel, millist ehitusluba, kes ja mil viisil saab taotleda ning mida selleks tuleb teha. Nendel asjaoludel on kohustuse täitmise nõuetekohasuse üle vaidluse tekkimisel kostja tuginemine lepingu ekslikust sõnastusest tulenevale kokkuleppe tühisusele vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 ja TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega ning VÕS § 29 lg-s 2 sätestatud lepingu tõlgendamise reegliga.
9.TeeS § 21 lg 5 sätestab, et tee-ehitusloa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Hageja ja kostja sõlmisid osa müügilepingu, mis sisaldas kostja kohustust tagada ehituslubade väljastamine hiljemalt 10.09.2009, 12.08.2009.a. Seega lepingu sõlmimisest loa väljastamiseks kokkulepitud tähtajani jäi vähem aega, kui on seaduses ette nähtud loa väljastamise otsustamiseks. Sellele asjaolule ei ole kostjad lepingu täitmise võimatuse väites tuginenud. Vastupidi: kostja kohtuistungil kinnitas, et dokumentatsioon oli lepingu sõlmimise hetkeks sellisel määral ette valmistatud, et lubade väljastamine 10.09.2009 oli põhimõtteliselt võimalik. Kostja I esindaja kohtuistungil kinnitas samuti, et eelnevad kogemused on näidanud, et kuna projekt on enne taotluse esitamist maanteeametis kinnitatud, siis üldjuhul luba väljastatakse paari päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kokkuvõtvalt on kohus eeltoodu alusel seisukohal, et osa võõrandamise lepingu punktis 3.7. ei ole kokkulepitud võimatus tingimuses ning see lepingutingimus ei ole tühine.
10.VÕS § 24 lg 3 kohaselt juhul, kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki, 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi, 3) lepingutingimusi, 4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust, 5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumisest. Kostja I kohustus „tagada ehitusloa väljastamine“ tähendab kohtu hinnangul kohustust teha üksnes ehituslubade taotlemiseks vajalikud ettevalmistused. Kostjal I ei olnud osa müügilepingust tulenevalt kohustust ehitusload „tarnida“, nagu on väljendanud hageja nimel tegutsenud MK02.09.2009 kell 17:35 saadetud e-kirjas JH(tl 128). Kui lepingu punkti 3.7. tõlgendada nii, et kostja kohustuseks on ehitusloa kui haldusakti hiljemalt 10.09.2009 vormistamise ja väljaandmise tagamine, oleks tegemist kokkuleppega, mida on võimatu täita. Ehituslubade, sh tee-ehituslubade väljastamine on seadusest tulenevalt haldusorgani pädevuses. Kostjale I kui eraõiguslikule juriidilisele isikule ei saa eraõiguslikust võlasuhtest tuleneda kohustust tagada, et haldusorgan täidaks talle seadusega pandud ülesandeid konkreetsel viisil ning kindlaks kuupäevaks (st annaks välja konkreetse sisuga konkreetse haldusakti lepingupoolte vahel kokkulepitud tähtpäevaks). Kostja I kohustuse sisuks saab seega olla üksnes teha kõik mõistlikult võimalik lõpptulemuse – ehitusloa väljastamise – saavutamiseks. Kohus leiab, et kostja I kohustuseks oli tagada, et ehitusloa väljastamiseks seaduses sätestatud kohustuslikud eeldused oleksid täidetud. Selline kohustus vastab käsundi tunnustele: kohustuse sisuks ei ole kindla lõpptulemuse saavutamine, vaid tegevus teatud eesmärgi/lõpptulemuse saavutamise nimel.
11.Käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust. Selle kohustuse täitmiseks peab käsundisaaja tegema toiminguid, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. VÕS § 24 lg-st 2 tulenevalt on käsundisaajal kohustus teha tulemuse saavutamiseks, so teenuse osutamiseks, kõik mõistlikult võimalik. Põhikohustust täites peab käsundisaaja ühtlasi järgima VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kahte üldist kohustust – lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust. Viidatud normide järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks selle toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lisaks sellele on käsundisaajal mitmeid kõrvalkohustusi, nagu kohustus järgida käsundiandja juhiseid (VÕS § 621), teatamiskohustus (VÕS § 624) ja väljaandmiskohustus (VÕS § 626). Andmaks hinnangut, kas hageja on oma käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, tuleb hinnata, kas hageja käsundisaajana täitis oma kohustusi vajaliku hoolsusega ja käsundiandjale lojaalselt.
12.Hageja nõue tugineb kostja I lepingurikkumisele. Kostjad leiavad, et ehitusluba jäi tähtaegselt välja andmata hagejast tingitud põhjustel. Selleks, et hinnata, kas tegemist on kostja I poolse lepingurikkumisega ning kas kostja rikkumise eest ka vastutab, tuleb hinnata, kas kostja I on täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega ning kas esineb asjaolusid, mis välistavad kostja vastutuse. Kohus leiab, et kostja I kui käsundisaaja kohustused on täidetud nõuetekohaselt ja vajaliku hoolsusega siis, kui tänu kostja tegevusele tee-ehitusloa väljastamise eeldused on täidetud, seaduses sätestatud alused tee-ehitusloa väljastamisest keeldumiseks on välistatud ning võimalik on ehitusloa väljastamine kokkulepitud tähtpäevaks. Kuigi hageja eitab lepingu punkti 3.7. tõlgendamist käsundina, nähtub hageja kirjalikest seisukohtadest, et hageja hinnangul kostja I ei teinud püstitatud eesmärgi saavutamiseks õigeaegselt kõike mõistlikult võimalikku. Kostja I juriidilise isikuna sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Juriidilisest isikust käsundisaaja tegutseb nende füüsiliste isikute kaudu, keda ta oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab. Seega on kostja I näol tegemist professionaalse käsundisaajaga. Professionaalse käsundisaaja puhul on hoolsuse määra aluseks objektiivne kriteerium – ta peab tegutsema ja olema hoolas üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kui ka käsundisaaja pingutab maksimaalselt, kuid ikkagi ei suuda oma kohustusi täita, on ta ühtlasi hoolsuskohustust rikkunud. Asjas ei ole vaidlust, et kokkulepitud tähtajaks – 10.09.2009 – ei olnud ringristmikule teeehitusloa väljastamise taotlust maanteeametile esitatud ning luba ei olnud väljastatud. Seega on kostja I käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
13.Kostja I käsundi nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud toimingud tulenevad ehitusloa väljastamist reguleerivatest õigusaktidest. Tee-ehitusloa saamiseks tuleb esitada taotlus. „Korra“ lisa 1 järgi tuleb ehitusloa taotlusele lisada: 1) kinnitatud tee-ehitusprojekt ja ekspertiisi otsus; 2) maa omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 3) omaniku volitatud esindaja puhul volikiri. „Korra“ § 3 lg 3 sätestab, et tee-ehitusluba ei anta, kui esineb vähemalt üks «Teeseaduse» § 21 lõikes 6 sätestatud asjaoludest. TeeS § 21 lg 6 kohaselt tee-ehitusluba ei anta, kui: 1) projekt ei vasta kehtestatud nõuetele; 2) projekti on koostanud või projekti ekspertiisi on teinud asjakohase tegevusloata isik või 3) projekteeritud tee kahjustab asjaõigusseaduse §-des 143–151 sätestatud naabrusõigusi ja kui naabriga ei ole saavutatud kokkulepet. Seega vaidlusaluse ringristmiku tee-ehitusloa väljastamise eeldusteks oli nõuetekohase teeehitusprojekti olemasolu, projekti kooskõlastamine ja ehitusloa taotluse esitamine. Asjas ei ole vaidlust, et projekt kooskõlastati 08.09.2009, so enne ehitusloa väljastamiseks kokkulepitud tähtpäeva. Samuti ei ole vaidlust, et kostja I ehitusloa taotlust ei esitanud.
14.Vaidlusaluse ringristmiku ehitamine eeldas muudatuse sisseviimist põhimaantee 9 Rannaküla-Haapsalu remondiprojekti. Muudatuse tegemiseks oli Maanteeamet 12.06.2008 Ä eelmisele arendajale BKAS-ile väljastanud projekteerimise lähteülesande nr 2008-14. Lähteülesande saatmise kaaskirjas (tl 234 – 235) on Maanteeamet ühtlasi esitanud täpsed protseduurireeglid, mille järgimine tagaks kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamise. Muu hulgas nägi protseduur ette, et arendaja korraldab põhimaantee projektimuudatuse ja planeeringuala tänavate ning parklate projekteerimise ja ekspertiisi; Pärnu Teedevalitsus kinnitab põhimaantee projektimuudatuse; Maanteeamet väljastab kinnitatud projektimuudatuse alusel ristmiku ehitusloa; arendaja korraldab ristmiku ja planeeringuala tänavate ja parklate ehituse ning annab ristmiku teemaa tasuta üle riigile ning planeeringuala tänavad Ridala Vallavalitsusele. Protseduuri rahalise ja juriidilise toimimise pidid tagama Pärnu Teedevalitsus, Ridala Vallavalitsus ja BKAS koostöökokkuleppe sõlmimise läbi.
15.Nimetatud koostööleping sõlmiti 02.06.2009 (tl 139-141). Koostöölepingus nähti muu hulgas ette arendaja R Ä OÜ kohustus korraldada ja rahastada R Ä sissesõidu ehituse tagamiseks põhimaantee projekti muudatus projekti autori poolt. Nõue, et projektimuudatuse peab tegema põhiprojekti autor, sisaldus samuti Teedekeskuse koostatud ja Maanteeameti poolt kinnitatud lähteülesandes nr 2008-14 (tl 134). Samuti lepiti 02.06.2009 koostöölepingus kokku arendaja kohustuses viia läbi projekti muudatuse ekspertiis ja esitada projekti muudatus koos eksperdi otsusega Teedekeskusele kinnitamiseks. Teedekeskus pidi projekti muudatuse kinnitamisest alates mõistliku aja jooksul esitama Maanteeametile tee-ehitusloa taotluse ringristmiku väljaehitamiseks. Koostöölepingu punktist 17 tulenevalt pidid kõik ringristmiku projekteerimisega ja ehitamisega seotud kulud jääma arendaja kanda. 02.06.2009 koostöölepingust nähtuvalt ei olnud tee-ehitusloa taotluse esitamine arendaja kohustus. Kolmepoolsest lepingust ja seadusest tulenevat Teedekeskuse õigust ja kohustust esitada teeehitusloa taotlus ei saanud hageja ja kostja I omavahelise lepinguga muuta. Seega ei saanud kohtu hinnangul tee-ehitusloa taotluse Maanteeametile esitamine kuuluda kostja I käsunduslepingust tulenevate kohustuste hulka. Kostja I kohustused piirnesid taotluse esitamiseks vajalike dokumentide ja andmete kogumisega ja tee-ehitusloa taotluse esitamiseks pädevale asutusele edastamisega. Hageja poolt 15.10.2009 Lääne-Regionaalsele Maanteeametile e-kirjaga saadetud taotluse (tl 169 – 170) põhjal kohus järeldab, et andmete esitamine pidigi toimuma ehitusloa taotluse vormi täitmise teel.
16.Kostjad on seisukohal, et kostja I ei vastuta lepingurikkumise eest, sest ehitusloa taotluse esitamist ja ehitusloa tähtaegset väljastamist takistas hageja enda tegevusetus: hageja ei esitanud tee-ehitusloa taotluse esitamiseks vajalikke andmeid ehitaja kohta. Hageja on seisukohal, et ehitaja väljavalimist takistas puudulik ehitusprojekt ning hageja sai ehitajat hakata valima alles pärast projekti kooskõlastamist, millest hageja sai teada alles 21.09.2009. Alles pärast ehitusloa väljastamiseks kokkulepitud tähtaja möödumist on selgunud, et (vastupidiselt 02.06.2009 koostöölepingu punktile 4) tegelikult ei olnud ehitusloa väljastamise eelduseks koostöölepingus märgitud põhimaantee projekti muudatuse kinnitamine/kooskõlastamine Maanteeameti poolt. Samas ei ole hageja tõendanud koostöölepingule tuginevat kostja väidet, et projekti läbivaatamise ja ehitusloa väljastamise eelduseks oli põhimaantee projekti muudatuse tegemiseks kolmepoolse lepingu sõlmimine projekteerimise tellija Lääne Regionaalse Maanteeameti, projekteerija OÜ TPja projekti muudatuse tegemist finantseeriva arendaja R Ä OÜ vahel. See leping allkirjastati 02.09.2009 (allkirjastamise aeg nähtub J Hi 02.09.2009 kell 4:00 PM saadetud e-kirjast TSja M K , tl 129). Lepingust enesest (lepingus on tööde teostamise tähtpäevaks 15.01.2010) ning ehitusloa väljastamise fakt kinnitavad järeldust, et tegelikult ei olnud ehitusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks projektimuudatuse valmimine, piisas üksnes projekti muudatuse tellimise ja rahastamise lepingu sõlmimisest. Tegelikud faktilised asjaolud, eelkõige Lääne Regionaalse Maanteeameti poolt projekti puudustest teatamine pärast kolmepoolse lepingu saamist ja allkirjastamist kinnitab seda asjaolu. Seega on kostja I põhjendatult 2009.a. augustis hagejale
edastatud e-kirjades osundanud, et ringristmiku projekti kooskõlastamine oli takistatud, sest kolmepoolne leping oli sõlmimata. Vastupidist ei ole kohtumenetluses tõendatud. Projekti muudatust pidi 02.06.2009 koostöölepingu kohaselt finantseerima arendaja R Ä OÜ. 12.08.2009 omandas hageja 100 % osaluse R Ä OÜ-s. Seetõttu on põhjendamatu hageja esindaja M K 02.09.2009 kell 17:35 J. H ja T. S saadetud e-kirjas märgitud seisukoht, et kolmepoolse lepingu sõlmimine oli vastavalt osade ostu-müügilepingule Randesteri kohustus. Osade ostu-müügilepingus sellist kostja I kohustust sätestatud ei olnud. Asjaolule, et kolmepoolne leping vormistatakse R Ä OÜ nimele, on hageja tähelepanu juhitud ka JJi 27.08.2009 e-kirjas M K (tl 129) ning õige ei ole M. K 02.09.2009 kell 17:35 e-kirjas (tl 128) märgitu, et alles 31.08.2009 sai talle teatavaks, et RIOÜ keeldus selle lepingu allkirjastamisest. Pärast OÜ R Ä osade võõrandamist ei saanud RIOÜ allkirjastada lepinguid R Ä OÜ nimel; RIOÜ –le endale ei tulenenud ühestki lepingust kohustust põhimaantee projektimuudatuse finantseerimiseks kolmepoolse lepingu sõlmimiseks.
17.Ringristmiku projekti koostamine ei olnud kostja I kohustuseks. Ringristmiku projekti koostamine oli tellitud E. JP OÜ-lt, projekteerimise töövõtulepingu nr 10/09 oli R Ä OÜ allkirjastanud 19.06.2009. (tl 74 – 81). Projekteerimistööde teostamise lõpetamise tähtajaks oli kokku lepitud 24.08.2009. Nimetatud projekteerimise töövõtuleping oli hageja ja kostja vahel 12.08.2009 sõlmitud osa võõrandamise lepingu lisa 1 punkti 3 kohaselt enne lepingu sõlmimist hagejale tutvumiseks esitatud. Seega lepingu sõlmimisel said ja pidid pooled projekteerimise töövõtulepingus sätestatud tähtajaga arvestama ka ehituslubadega seotud käsundi kokkuleppimisel. Ringristmiku projekti tellijaks oli R Ä OÜ ning selle 100 % osaluse omandamisega läksid tellija õigused ja kohustused üle hagejale. Kostja I käsundisaajana võis käsunduslepingu sätteid sisaldava, äriühingu osa võõrandamise lepingu sõlmimisel eeldada, et nõuetekohane projekt koostatakse tähtaegselt. Projekteerimise töövõtulepingu nr 10/09 punkti 2.17 järgi oli projekteerija kohustuseks ka töö teostamiseks ja vastuvõtmiseks vajalike kooskõlastuste organiseerimine. Maanteeameti 18.09.2009 kirjast (tl 179) E. JP OÜ-le nähtub, et Lääne Regionaalne Maanteeamet on projekti ülevaatuse käigus esitanud nõude kooskõlastada ringristmiku projekt Maanteeametiga. Seega pidi projekteerija andma tellijale R Ä OÜ-le üle kokkulepitud tähtajal Maanteeameti poolt kooskõlastatud projekti. Asjaolu, et 18.08.2009 Maanteeamet E. JP saatnud ringristmiku lahenduse puudused ja teatanud projekti kooskõlastamise tingimused, ei ole kostja I lepingurikkumise hindamisel asjassepuutuvad, sest 18.08.2009 ei olnud projekteerija poolt projekti tellijale (hagejale) esitamise tähtpäev veel saabunud. 03.09.2009 kirjaga nr 1-15/240 (tl 183) on Lääne Regionaalne Maanteeamet teatanud R Ä OÜ-le, et ei saa kirjas loetletud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu projekti kinnitada. Selle kirja kättesaamist ja pärast kirja saamist LRM peadirektoriga kohtumist on hageja nimel tegutsenud MK kinnitanud oma 18.09.2009 kell 6:57 PM e-kirjas KLJ (tl 154). Projekteerimise töövõtulepingu punkti 4.3. kohaselt pidi tellija üle antud töö üle vaatama või laskma üle vaadata 10 tööpäeva jooksul ning töö lepingus toodud nõuetele vastavause korral oli tellija kohustatud töö üleandmis-vastuvõtu aktiga vastu võtma. Kohtule ei ole esitatud ringristmiku projekti tellijale üleandmise-vastuvõtmise akti. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid, et projekteerijale oleks esitatud pretensioone projekti lepingutingimustele mittevastavuse osas. Kohtule on esitatud E. JP OÜ 23.08.2009 arved nr 25 ja 26 (tl 72-73) ning tõendid nende arvete tasumise kohta. 04.09.2009 maksekorraldusega (tl 186) on R Ä OÜ tasunud E. JP OÜ-le arve nr 25 summas 120 000 krooni ning 21.10.2009 maksekorraldusega (tl 185) 18 000 krooni arve nr 26 katteks. Arve nr 26 selgituse kohaselt on arve esitatud ringristmiku projekteerimise lepinguväliste tööde eest. Seega R Ä OÜ tasus ringristmiku projekteerimise eest tasu 120 000 krooni täies ulatuses koheselt ning lepinguväliste tööde eest pärast ehitusloa väljastamist. Eelnevast kohus järeldab, et R Ä OÜ tellijana on projekti vastavalt VÕS § 637 lg-le 5 hiljemalt 04.09.2009 üle vaadanud ja vastu võtnud sellest hoolimata, et Lääne Regionaalne maanteeamet oli R Ä OÜ-le 03.09.2009 teatanud projekti puudustest.
18.Õige on hageja seisukoht, et kostja kohustuste hulka kuulus projekteerijaga suhtlemine. Samas kohus leiab, et kostja I ei saanud ega pidanud tagama projekteerimise töövõtulepingust tulenevate töövõtja kohustuste täitmist ega vastuta projekteerija poolse võimaliku lepingurikkumise eest. Asjas puudub vaidlus selle üle, et projekt kinnitati 08.09.2009. Veenev on kostjate selgitus, et kostja I sai Lääne Teedekeskuselt 07.09.2009 telefoni teel teada, et puudused on kõrvaldatud ning projekt kinnitatakse. 07.09.2009 kell 7:15 e-kirjaga (tl 133) on JJ teatanud sellest ka peaehitaja NE OÜ projektijuhile NS ning hageja esindajatele T. S ja M K . Hageja ei ole tõendanud, et nõudis kostjalt I kirjalikku kinnitust projekti kooskõlastamise kohta. Hagejal oli kahtluste korral võimalus kooskõlastuse olemasolu üle kontrollida, seda enam, et M. K eelviidatud 18.09.2009 e-kirjast nähtuvalt M. K pärast 03.09.2009 projekti puuduste kirja kohtus isiklikult Lääne Regionaalse Maanteeameti peadirektoriga. Ringristmiku projekti tiitelleht tõendab, et projekt kinnitati Lääne Regionaalse Maanteeameti poolt08.09.2009. Kuivõrd hagejal oli alates 24.08.2009 (vastav asjaolu nähtub J Hi 02.09.2009 kell 4:00 PM e-kirjast (tl 129) ning hageja ei ole seda vaidlustanud) olemas Maanteeameti poolt 18.08.2009 tingimuslikult kinnitatud projekt ning 03.09.2009 Lääne Maanteeameti kiri loeteluga seni veel kõrvaldamata konkreetsetest puudustest, on kohtu hinnangul põhjendamatu M. K 02.09.2009 kell 17:35 e-kirjas esitatud seisukoht, et ehitaja väljavalimine ei ole võimalik, kuna kõige tähtsama ametiasutuse kooskõlastuse puudumise tõttu ei saa keegi garanteerida, et rohkem muudatusi ei tule ning et tegemist on lõpliku projektiga. Seejuures 03.09.2009 kirjas loetletud puudused seisnesid järgnevas: sadevete kogumise süsteemi omaniku ja hooldaja andmed puuduvad, vajalikud on naaberkinnistute omanike kooskõlastused juhul, kui sadeveed juhitakse nende kinnistutele; puudub kohaliku omavalitsuse kinnitus projektis ettenähtud bussiootekodade hooldekohustuse kohaliku omavalitsuse enda kanda võtmise kohta; puuduvad naaberkinnistute omanike kooskõlastused, et nad on nõus projektlahendusega ning töödega, mis võivad toimuda nende kinnistutel; puudub maanteeameti kooskõlastus; tehtud on märkusi projekti seletuskirja kohta. Seega tegemist ei olnud selliste puudustega, mille puhul võiks eeldada (tee-ehituse maksumust oluliselt mõjutavat) projektlahenduse muutmist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja väide, et ta sai ehitajatelt hinnapakkumise võtma hakata alles 21.09.2009, kui sai kostjalt I kirjaliku teate projekti 08.09.2009 kinnitamise kohta, on pahatahtlik ja esitatud eesmärgiga põhistada leppetrahvi nõuet. Hageja väidetest järelduvalt hageja võttis erinevatelt ehitusfirmadelt hinnapakkumised kinnitatud ehitusprojekti alusel. Hageja sellised väited on paljasõnalised. Hageja on 15.10.2009 ehitusloa taotluses nimetanud ehitajana T AS, see ettevõte oli Maanteeameti poolt heaks kiidetud kahe ehitaja hulgas nimetatud ka kostja 17.08.2009 e-kirjas hagejale. 02.09.2009 kell 4:00 J. Hi e-kirjast (tl 129 – 130) ja 03.09.2009 J. J e-kirjast (lk 128) nähtub, et hageja jaoks pidi ehitaja välja valima NE OÜ projektijuht S. N , kes vajas projekti läbivaatamiseks ja ehitaja valimiseks umbes poolteist nädalat. Kostja I pöördus NE OÜ poole ehitaja andmete saamiseks juba 17.08.2009 e-kirjaga (lk 127). Samas nähtub pooltevahelisest e-kirjavahetusest, et 02.09.2009 ei olnud hageja ringristmiku projekti veel NE OÜ esindajale andnud. Asjas ei ole tõendeid, et NE OÜ-l ei olnud võimalik ehitajat valida enne projekti kooskõlastamist. Kohtu hinnangul on kogenud tee-ehitusettevõtja võimeline hindama kavandatava projekti elluviimise maksumust ja esitama hinnapakkumist projekti ja 03.09.2009 puuduste loetelu alusel.
19.Kostja I on juba 17.08.2009 kell 14:38 e-kirjas (tl 127) teatanud hagejale, et ehitusloa väljastamise kiirendamiseks on vaja maanteeametile teatada ehitaja nimi. Sama on kostja I teinud 03.09.2009 kell 14:25 e-kirjas (tl 128); 02.09.2009 kell 4:00 PM e-kirjas (lk 129) on lisaks teatatud, et ehitusloa taotluse eelduseks peab eelnevalt peaehitajal olema välja valitud teeehituslitsentsi omav ehitusfirma, kui ka tee-ehituse omanikujärelevalve, keda aktsepteerib ka Lääne Regionaalne Maanteeamet. Hageja on otsuses eespool toodud põhjendustel kohtu hinnangul põhjendamatult viivitanud ehitaja nimetamisega. Seega on hageja sattunud VÕS § 119 lg 1 kohaselt vastuvõtuviivitusse. Tõendatud on, et kostja I poolt oli 08.09.2009 seisuga tehtud kõik ettevalmistused tee-ehitusloa taotluse esitamiseks. Taotlus jäi esitamata seetõttu, et hageja
ei esitanud andmeid ehitaja kohta. Teeseaduse § 21 lg 5 kohaselt tee-ehitusluba antakse 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kuna puudulike andmetega taotluse esitamine ei taga ehitusloa väljastamist, ei saa kostja I kohustuse rikkumisena käsitada taotluse esitamata jätmist olukorras, kus hageja kostja korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole nimetanud ehitajat, kellelt ta ristmiku väljaehitamise tellib.
20.VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja ei ole kostja tahtlust või rasket hooletust nõude alusena nimetanud ega tõendanud. Seega kostja I lepingurikkumise eest ei vastuta ning hageja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab leppetrahvi nõude rahuldamata, sest kostja I ei vastuta lepingu rikkumise eest, ei analüüsi kohus hagejale ehitusloa hilisema väljastamisega kahju tekkimisega ja leppetrahvi vähendamisega seotud poolte seisukohti.
21.Hageja taotleb lisaks leppetrahvile kahjuhüvitisena kostjatelt solidaarselt välja mõista 226 000 krooni OÜ –le M UV tasutud 84 600 krooni ja E. JP OÜ-le tasutud 138 000 krooni näol, sest arved nimetatud summade tasumiseks esitati enne 12.08.2009 sõlmitud lepingute alusel ning neid kohustusi 12.08.2009 osa võõrandamise lepingu lisaks olevas bilansis ja lisas 6 nimetatud ei olnud. Sellega kostja hageja väidetel I rikkus osa võõrandamise lepingu punktis 4.1.20 antud kinnitusi, mille kohaselt Äriühingul ei ole kohustusi (sh bilansis kajastamisele mittekuuluvaid kohustusi) peale kohustuste: (i) mis on kajastatud või provisjoneeritud aruande osaks olevas bilansis, sealhulgas puuduva Äriühingul muud võlgnevused tarnijate ees kui need, mis on toodud Lepingu lisaks 6 olevas nimekirjas või (ii) mis on tekkinud pärast 11.08.2009 Äriühingu tavapärase majandustegevuse jätkamise tulemusel ning mille kogusumma ei ületa 10 000 krooni. Hageja leiab, et kui kostja I poolt antud kinnitused oleksid olnud tõesed, oleks Äriühingul rahalisi kohustusi 222 600 krooni võrra vähem olnud, kui neid tegelikult oli ehk Äriühing ise oleks selle summa võrra rohkem väärt olnud. Sellest tulenevalt on kostja 1 poolt ebaõiged kinnitused hagejale otsest kahju tekitanud.
22.Nimetatud nõude on hageja EB OÜ väidetavalt omandanud R Ä OÜ-lt suulise nõude loovutamise kokkuleppe alusel, mis 15.10.2010 vormistati kirjalikult (tl 191 – 193). VÕS § 164 lg 2 alusel on hageja selle nõude osas astunud senise võlausaldaja R Ä OÜ asemele. Kohus leiab, et osa võõrandamise lepingu võimalikust rikkumisest ei saanud lepingupooleks mitteolevale isikule kahju tekkida. R Ä OÜ osa oli hageja ja kostja vahelise lepingu objektiks. R Ä OÜ kohustusi ei mõjuta see, kas tema sõlmitud töövõtulepingutest tulenevad kohustused on kajastatud osa võõrandamise lepingus, lepingulised kohustused tuleb R Ä OÜ-l täita sellest sõltumata, kas kohustused on osa võõrandamise lepingus ostja jaoks piisavalt kajastatud või mitte. Seega puudus R Ä OÜ-l nõue, mida 15.02.2010 lepinguga (ja varasema suulise lepinguga) hagejale loovutada. Kohus leiab, et hagejal endal, kui osa võõrandamise lepingu poolel võib olla osa võõrandamise lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostja I ja käendajate vastu. Eeldusel, et hageja väited kostja I lepingurikkumise kohta leiavad tõendamist, võib hagejale olla tekkinud kahju sellega, et tema omandatud äriühingul on kohustusi rohkem, kui hageja osa võõrandamise hinna kokkuleppimisel eeldas. Sellisel juhul on hageja poolt omandatud osa väärtus tasumata kohustuste summa võrra väiksem.
23.Kostjate arvates ei ole kostja I andnud lepingus ebaõigeid kinnitusi, sest vaidlusaluseid kohustusi ei olnud lepingu 12.08.2009 sõlmimise seisuga veel tekkinud. R Ä OÜ vaidlusalused kohustused tulenevad töövõtulepingutest. Tegemist on töövõtjate tasunõuetega. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. OÜ M UV esitas R Ä OÜ-le 19.08.2009 arve nr 2538 summas 84 600 krooni kändude juurimise eest 23.03.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 1/2009 alusel. Nimetatud töövõtulepingu kohaselt oli lepingu objektiks puuraie tööd ja puuraie tulemusena tekkivate kändude äraveo
teenustööd. Kändude juurimis- ja äraveotööde alustamise tähtaeg oli 31.03.2009 ning tööd tuli lõpetada 10 päeva jooksul pärast kinnistu ajutise maha-/ pealesõidu (Haapsalu-Tallinna mnt-le) valmimist. 16.02.2010 on M UV esindaja RU andnud kinnituse, et töövõtulepingu 1/2009 alusel kändude äraveo tööd lõpetati 17.08.2009. See kuupäev on kooskõlas esitatud arve kuupäevaga ning kohtul ei ole alust kahelda selle õigsuses. Töövõtulepingu punkti 6.5. kohaselt kuulus tööde maksumusest 50 % tasumisele pärast kändude juurimistöö lõpetamist ning 50 % pärast välja juuritud kändude äravedu kinnistult. Töövõtuleping oli hagejale üle antud enne osa võõrandamise lepingu sõlmimist (lisa 1 punkt 4). E. JP OÜ esitas arved nr 25 ja 26 01.06.2009 projekteerimise töövõtulepingu alusel 23.08.2009, so samuti pärast osa võõrandamise lepingu sõlmimist. Projekteerimise töövõtulepingus oli tööde teostamise tähtaeg 24.08.2009, seega vastav kohustus tekkis samuti pärast 12.08.2009 võõrandamise lepingu sõlmimist. Projekteerimise töövõtuleping oli samuti osa võõrandamise lepingu lisa 1 p 3 kohaselt hagejale üle antud enne osa võõrandamise lepingu sõlmimist. Eeltoodust järelduvalt vaidlusalused kohustused muutusid sissenõutavaks pärast osa võõrandamise lepingu sõlmimist. Seega need kohustused ei ole vastuolus osa võõrandamise lepingu punktis 4.1.20. antud kinnitustega, et alates 11.09.2009 on äriühingu majandustegevus toimunud tavapärase majandustegevuse raames ning et lepingu lisaks nr 6 olevas nimekirjas on enne 11.08.2009 tekkinud võlgnevused tarnijate ees ammendavalt loetletud. 19.08.2009 ja 23.08.2009 kuupäevadel väljastatud arveid ei olnud lepingu 12.08.2009 sõlmimisel ega aruande koostamise väärtuspäeval 11.08.2009 veel olemas, mistõttu ei saanud need arved kajastuda ka maksmata arvete loetelus (osa võõrandamise lepingu lisa 6), samuti ei pidanud aruanne kohtu hinnangul kajastama kohustusi, mida aruande koostamise hetkeks ei olnud veel tekkinud. Lepingud, millest vaidlusalused kohustused tekkisid, olid hagejale edastatud enne osa võõrandamise lepingu sõlmimist ning hagejal oli võimalus tulevikus tekkivate kohustuste suurust hinnata. Eeltoodu alusel ei ole kostja I osa võõrandamise lepingus andnud ebaõigeid kinnitusi ning ei ole selles osas lepingut rikkunud. Lisaks ei ole väidetavate ebaõigete kinnituste andmisega hagejale kahju tekkimine võimalik. Kohus märkis juba otsuses eespool, et lepingus on sõnaselgelt märgitud, et osa ostuhinda mõjutab üksnes lepingus nimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste jääk üleandmispäeva seisuga. Seega isegi juhul, kui kostja I oleks rikkunud lepingu punktis 4.1.20. antud kinnitusi ja R Ä OÜ-l oleks olnud lepingu sõlmimise päeva seisuga tekkinud täitmata ja lisades kajastamata kohustusi, ei oleks sellega kaasnenud hagejale kahju tekkimist sel teel, et Äriühingul oleks rahalisi kohustusi 222 600 krooni võrra vähem olnud, kui neid tegelikult oli ning et selle summa võrra oleks Äriühing ise rohkem väärt olnud. Tasumata kohustuste lepingu lisades kajastamine või mittekajastamine ei vähenda ega suurenda tegelike kohustuste summat. Samuti ei suurenda tasumata kohustuste kajastamine Äriühingu väärtust.
24.Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna nõuded põhivõlgniku vastu ei ole põhjendatud ja jäävad rahuldamata, ei ole nõuded vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 põhjendatud ka käendajate, kostjate II ja III vastu.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
26.TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel kohus tühistab asjas kohaldatud hagi tagamise ja kustutab 07.12.2009 määrusega RH kuuluvale kinnistule (registriosa nr 52336) seatud kohtuliku hüpoteegi. Hageja poolt kohtu tagatiste kontole tasutud hagi tagamise tagatis tagastatakse
hagejale tema taotlusel juhul, kui kostja ei esita hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks TsMS § 391 lg-s 2 nimetatud tähtajal nõuet.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.