Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
22.juunil 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1970,02 eurot (30 824,11 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige BV(XXX)
Kohtuistung
Kostja: FIE A D (registrikood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Jevgeni B (OÜ Hartran ) 09.juuni 2011
Istungil osalesid
B. Vakarjuk, A. D , E. Broy ja tõlk M. Krestinova.
U OÜ hagi FIE A D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista FIE A D U OÜ kasuks 1970,02 eurot (üks tuhat üheksasada seitsekümmend eurot ja 2 senti).
3.Menetluskulud jätta FIE A D kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamiseks esitatakse apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.
Hageja esitas 29.04.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse 30 824,11 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 20.05.2010 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku
vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 18.08.2010 ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.11.2010 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista 30 824,11 krooni hageja poolt täidetud kostja rahaliste kohustuste hüvitamiseks ja viivised. 09.06.2011 kohtuistungil hageja viivisenõudest loobus. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 30.08.2009 äriruumi üürilepingu. Lepingu punkti 2.1. järgi pidid üürnik ja üürileandja tasuma kõik kommunaalkulud: elektri, vee, side, gaasi, prügiveo, valve ja üldhoolduse eest võrdsetes osades, kumbki 50 %. Pärast lepingu sõlmimist sai hageja teada, et kostja oli jätnud tasumata talle enne hagejaga üürilepingu sõlmimist esitatud arved, mille tõttu hageja ei saanud kasutada üüritud veesõidukit Forsby: TSE OÜ 31.08.2009 arve nr XXXsummas 373,32 krooni 2009.a. augustikuu elektrienergia eest; OÜ TA31.08.2009 arve nr M XXX summas 197,40 krooni liitumistasu, tehniline valve 2009 augustikuu eest; AS TSarve nr XXX tasu vee müügi eest laevale, kai rendi/kasutamine 2009 augustikuu eest; OÜ AHarve nr XXX summas 26572,08 krooni juuli 2009 eest veesõiduki Forsby, mis oli arestitud võla mittetasumise tõttu, pukseerimise eest. Hageja tasus need võlad kostja eest, kokku 30 824,11 krooni. Pärast nimetatud arvete hagejate poolt tasumist hageja ja kostja 26.09.2009 allkirjastasid äriruumi üürilepingu lisa nr 1, milles üürileandja kohustub mitte üles ütlema üürilepingut seni, kuni on kustutatud kõik veesõiduki Forsby kasutamisega seotud võlad üürniku ees (samakail seismine, pukseering Tallinna Sadamasse, trapi remontimine ja paigaldamine ja teised võlad). Võla kogusumma, mille hageja tasus arvete järgi, moodustab 30 824,11 krooni (1970,02 eurot). Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
18.01.2011 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt tasutud TSEOÜ 31.08.2009 arve nr XXX, OÜ TA31.08.2009 arve nr M XXX, AS TS arve nr XXX ja OÜ AHarve nr XXX ei oma seost pooltevahelise üürilepinguga, kuna olid esitatud enne hageja ja kostja vahel üürilepingu 30.08.2009 sõlmimist osutatud teenuste eest. Hageja omal initsiatiivil tasus nimetatud arved ilma igasuguse tähtajata tasutud raha tagastamise kohta. Pooltevahelise üürilepingu punkti 2.3. kohaselt kogu tulu baari tegevusest pidi olema võrdselt jagatud üürniku ja üürileandja vahel. Lähtudes 2009.a. septembrikuu finantsaruandest, moodustas kassa sissetulek 16 982 krooni, millest 50 % 8491 krooni; oktoobris 12 440 krooni (50 % = 6220 krooni), novembris 16 450 krooni (50 % 8 225 krooni). 2009 detsembrikuu finantsaruannet pole hageja esitanud, kuid keskmisest sissetulekust lähtudes võis detsembrikuu sissetulek moodustada 15 291 krooni (50 % = 7645 krooni). Sel moel pidi hageja välja maksma kostjale nimetatud perioodi eest 30 581 krooni. Kogu ruumide üürileandmise perioodi eest ei ole kostja hagejalt saanud mitte ühtegi senti. Peale selle jättis hageja diiselkütuse kasutamise eest kostjale tasumata 18.01.2010 arve nr 2 järgi 3210 krooni. Kostja leiab, et hageja võlgnevus laeval ruumide kasutamise eest katab tema poolt kostja eest tasutud summasid. Kostja oma 12.02.2010 kirjaga pakkus nimetatud summade osas tasaarvestust. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Hageja poolt kostja arvete tasumise osas poolte vahel ei olnud kokkulepet, milliseks tähtpäevaks kostja kompenseerib summa. Seetõttu jääb arusaamatuks, millisest ajast hageja viiviseid arvutas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära poolte selgitused, tunnistaja ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja taotleb kostjalt välja mõista summa, mille hageja tasus kostja võlausaldajatele kostja rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja viitab hagiavalduses lepingu täitmist reguleerivatele võlaõigusseaduse sätetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohtuliku arutamise käigus kohus tegi kindlaks (ja selle üle ei olnud pooltel ka vaidlust), et hageja tasus 30 824,11 krooni kostja kohustuste täitmisena ilma poolte vahel selleks eelneva kokkuleppe olemasoluta. Tasutud arved on esitatud kostjale enne pooltevahelise üürilepingu sõlmimist osutatud teenuste eest. Seega ei tulene hageja nõue lepingust, vaid lepinguvälisest suhtest.
3.Kohus leiab, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. VÕS § 78 lg st 1 tulenevalt võib võlgniku asemel kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja tasus kostja eest Tallinna Sadama Elektrivõrk OÜ 31.08.2009 arve nr XXX, OÜ TA31.08.2009 arve nr M XXX, AS TSarve nr XXX ja OÜ AHarve nr XXX. Selle tulemusel kostja vabanes nende arvete maksmise kohustusest. Hageja ei olnud õigustatud ega kohustatud kostja arveid tasuma. Kostja ei ole arvete tasumisele ka vastu vaielnud, vaid on 26.09.2009 üürilepingu lisa nr 1 sõlmimisega tunnistanud kohustust hageja ees. Seega on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud arvete tasumise kohustusest vabanemise tõttu. Eeltoodu alusel oli hageja õigustatud nõudma kostjalt viimase eest tasutud 30 824,11 krooni hüvitamist (1907,02 eurot)
4.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist. Kohus leiab et hagis esitatud nõudega tasaarvestamise avaldusena ei ole käsitatav kostja poolt hagejale 12.02.2010 esitatud kirjas tehtud ettepanek tasaarvestuseks (tl 49, tõlge lk 80). Kostja kohtuistungil selgitas, et soovib tasaarvestada rendilepingust (äriruumi üürilepingust) tulenevaid nõudeid ning 12.02.1010 kirjas näidatud kõik summad tuleb liita, et saada kätte tasaarvestatav summa. 12.02.2010 kostja kirjas hagejale kostja on esitanud oma arvestuse hageja poolt kostjale üürilepingu alusel tasumiseks esitatud arvete nr 9038, 9040, 9045, 9047 kohta, kostja taotleb arvete summast maha arvestada toidukauba maksumuse summas 20 332,74 krooni ja töötasu kokku 19 200 krooni ning teha vastavad tasaarvestused. Samuti on selles kirjas nimetatud, et hageja ei ole tasunud laeva peatumiskoha eest novembris ja detsembris ning hageja poolt septembris-oktoobris tasutud summad katavad novembri ja detsembri tasumata summasid (st septembri-oktoobri tasudega tasaarvestatakse novembri-detsembri tasusid). Samuti palub kostja 12.02.2010 hagejale saadetud kirjas teha tasaarvestust summas 3210 krooni laeva ruumide kütmise ja sooja vee eest esitatud ja tasumata 18.01.2010 arve nr 2. Hageja esitas kohtule tõenditena kostja kirjalikus vastuses ja 12.02.2010 kirjas nimetatud arved baari kulude 50 % tasumiseks vastavalt üürilepingule (arved nr XXX, nr XXX ja nr XXX, tl 73 – 75). Arved on allkirja vastu kätte saanud tunnistaja A. Ivanova. Nimetatud arvetelt on näha, et hageja nõuab kostjalt baari kulude tasumist 50 % ulatuses ning samas arvestab kulude summast maha kostjale kuuluva 50 % kassa tulust. Seega arvete esitamisel hageja tasaarvestas üürilepingust tulenevad poolte vastastikused nõuded. Kostja kohtuistungil antud selgituste ja 12.02.2010 kirja valguses on kostja tasaarvestuse soov suunatud üürilepingu alusel esitatud arvete vähendamisele kostja arvates põhjendamatute kulude võrra, st poolte üürilepingust
tulenevate vastastikuste kohustuste tasaarvestamisele. Kostja tasaarvestus ei ole suunatud kassa tulu väljamaksmise nõude tasaarvestusele hageja käesolevas hagis esitatud lepinguvälise nõudega. Sellise seisukoha õigsust kinnitab ka asjaolu, et üürilepingu ülesütlemisest alates ei ole kostja esitanud väidetavalt saamata jäänud tulu väljamaksmise nõuet hagejale. Lisaks on kassa sissetulekut hageja kostjale esitatud arvestustes juba tasaarvestanud. 12.02.2010 kirjast järeldub, et arvete kostja soovile vastavalt korrigeerimise tagajärjel väheneb tasumata arvetest tulenev kostja kohustus hageja ees, kuid arvetel kajastatud summadest ei järeldu, et arvete saldo võik sellise korrigeerimise tagajärjel muutuda kostja kasuks ning kostjal tekiks nõue, mida täiendavalt hageja lepinguvälise nõudega tasaarvestada. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ka kassa tulu (tasa)arvestamise järel on kostjal hageja ees üürilepingust tulenev võlgnevus.
5.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostja kirjalikus vastuses esitatud tasaarvestuse vastuväide hageja poolt kostjale tasumata kassa sissetulekute summa osas. Sama nõuet saab tasaarvestada ainult üks kord, sest VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja on oma arvestustes lähtunud hageja poolt kostjale esitatud kuludetulude arvestuslehtedest (tl 45 – 47), kuid arvesse võtnud ainult kassa sissetuleku. Üürilepingu punkti 2.2. kohaselt pidid pooled võrdsetes osades tasuma ka baari reklaamikulud, baarisisustuse, seadmete ja kauba kulud. Hageja on esitatud arvetega, kus hageja on kassa tulu tasaarvestanud, tõendanud, et kostja võlgnevus hageja ees on suurem, kui kassa tulu tasaarvestatuse summa kostja vastuses. Hageja seletas, et ei soovinud kostja lepinguvälist kohustust ja lepingust tulenevat võlgnevust omavahel segada, kuid kaalub kostja vastu lepingust tulenevate nõuete esitamist eraldiseisva hagina. Sellise hagi esitamise korral saab kostja esitada oma vastuväited hageja arvetel tehtud tasaarvestuse õiguspärasuse ja kehtivuse osas. Kohus otsuses eelnevalt tuvastas, et kostja 50 % tulu väljamaksmise nõuet on hageja juba arvestanud kulude tasumise kohta esitatud arvetes, seega tulu väljamaksmise nõue on eelduslikult tasaarvestusega lõppenud.
6.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1970,02 eurot.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus kohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.